2.Välja mõista KÜ-lt Ridaküla 20 OÜ Aknameister kasuks põhivõlgnevus 3 013 (kolm tuhat kolmteist) eurot 10 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ning viivis seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1 264,86 eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtule 15.03.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Aknameister ja KÜ Ridaküla 20 (lepingus ekslikult märgitud Ridaküla 22) 27.06.2012. a ehituse töövõtulepingu nr 12-06, mille kohaselt OÜ Aknameister kohustus soojustama hoone seinad vastavalt hinnakalkulatsioonile.
1.1.Hageja poolt teostatud töödest jättis kostja tasumata 3 013,10 eurot. Hageja saatis 15.02.2013. a kostjale pretensiooni, et kostja tasuks võlgnevuse hageja ees. Kostja esitas 04.03.2013. a vastuse, milles ei nõustunud võlgnevuse tasumisega.
1.2.Poolte vahel 27.06.2012. a sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku tehtava töö eest tasumisele kuuluva summa suuruse ning samuti asjaolu, et olukorras, kus töövõtjast sõltumatutel asjaoludel töö teostamine nõuab lisatöid, mis tulenevad põhjustest, mida ei ole lepingus ette nähtud, sõlmitakse nimetatud kohta täiendav kokkulepe.
1.3.Käesoleval juhul sõlmiti poolte vahel täiendav kokkulepe kuna tööde tegemise käigus selgus, et soojustamisel kuuluvate seinte pindala erines eelnevalt tehtud hinnapakkumises toodud pindalast ja oli tegelikkuses 332 m2. Hinnapakkumises toodud pindala oli kindlaks tehtud arvestuslikult ja 24.08.2012. a koostatud aktis väljatoodud pindala oli kindlaks tehtud reaalselt tehtud tööde ülemõõtmise tulemusena. Seoses reaalselt hageja poolt tehtud töö – soojutatud pindala - suurenemisega ja täiendavalt tehtud töö – karniisi rajamisega – muutus kostja poolt tasumisele kuuluva summa suurus ja kokku kuulus kostja poolt tasumisele koos käibemaksuga 14 098,64 eurot.
1.4.Hageja selgitab, et kostja on nõustunud täiendava kokkuleppe sõlmimisega. 24.08.2012. a koostatud akt esitati kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 05.09.2012. a e-kirja teel kostja juhatuse liikme D. K. aadressil xxx . Hageja poolt saadetud kirjale kostja vastu ei vaielnud. Kostja edastas vastuseks hageja kirjale 09.09.2012. a e-kirja ja kinnitas oma kirjas kõikide
tööde tegemist. Hageja selgitab, et eelnimetatud kirjavahetus kinnitab täiendavat kokkulepet lepingu muutmiseks lepingu alusel tehtud tööde ja lepingu summa osas.
1.5.Vastavalt poolte poolt muudetud lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks igakuuliseid arveid summas 1 847,42 eurot, millised arved kostja kuni 2012. aasta detsembrini nõuetekohaselt tasus ja kandis hagejale üle 11 084,52 eurot.
1.6.Hageja esitas kostjale 15.01.2013. a arve nr 19.01 summas 1 847,42 eurot. Kostja edastas 21.01.2013. a hagejale e-kirja, milles palus pikendada lõpliku summa maksmise tähtaega. Kostja põhjendas oma kirjas taotlust sellega, et kostja jagas võlgnetava summa kõikide korterite vahel ja summa tasumine on võimalik kuue kuu jooksul. Kostja ei vaidlustanud ka siis hageja poolt väljastatud arvet ja tehtud tööde mahtu. Hageja nõustus kostja ettepanekuga osaliselt ja andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus kolme kuu jooksul. Vastavalt kokkuleppele muutis hageja muutis hageja ka kostjale eelnevalt esitatud arve nt 19.01 alusel tasumisele kuuluva summa suurust ja 25.01.2013. a saatis hageja kostjale muudetud sisuga arve summas 1 000 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole hageja pöördumistele võlgnevuse tasumise kohta vastanud.
1.7.Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale pretensiooni 15.02.2013. a, et kostja tasuks oma võlgnevuse hageja ees hiljemalt 25.02.2013. a. Kostja esitas 04.03.2013. a vastuse hageja pretensioonile, milles keeldus võlgnevuse tasumisest. Kostja on varasemalt aktsepteerinud tehtud töid, seega ei ole kostja keeldumine võlgnevuse tasumise kohta põhjendatud ning seetõttu pöördub hageja oma nõudega kostja vastu kohtu poole.
1.8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja täitis enda töövõtulepingust tuleneva kohustuse ja soojustas Ridaküla 20 hoone seinad. Kostja aga on enda kohustuse maksta hagejale tehtud töö eest tasu, täitnud üksnes osaliselt ning hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud.
1.9.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal, juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes VÕS § 108 lg-le 1 palub hageja mõista kostjalt välja võlgnetav summa 3,013.10 eurot.
1.10.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
1.11.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr 12-06 punktis nr 7.6 leppisid pooled kokku, et käesoleva lepinguga fikseeritud maksetähtaegade nihkumise korral tasub tellija
tööettevõtjale viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arve summast.
1.12.Käesolevaks ajaks on kostja olnud viivituses arve nr 19.01 tasumisega 29 päeva (arve on väljastatud 25.01.2013. a ning arve makse tähtaeg on 20 päeva alates arve väljastamisest, seega oli arve nr 19.01 maksetähtaeg 14.02.2013. a. Sissenõutavaks muutunud viivis on hagiavalduse esitamise päeva seisuga seega 145 eurot (0,5%*1000*29).
1.13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes TsMS § 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivise poolte poolt kokkulepitud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.14.25.02.2013. a koostatud arve summas 1 000 eurot maksetähtaeg on 17.03.2013. a. Ning kuna hageja andis kostjale tähtaja 31.03.2013. a kogu võlgnevuse summas 3 013,10 euro tasumiseks, siis tulenevalt TsMS § 133 lg 2 kohaselt arvestab kostja viivise ühe aasta eest summalt 3 013,10 eurot, seega (0,5%*3013.10*365)= 5498.91 eurot. Kuna hageja viivisenõue ei saa ületada 10% arve summast (14 098,64), siis on viivise summa kokku 1 409,86 eurot juba sissenõutavaks muutunud viivis summas 145 eurot = 1 264,86 eurot. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivise 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1 264,86 eurot.
1.15.Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingust ja selle rikkumisest tuleneva võlgnevuse summas 3 158,10 eurot, mis moodustub põhinõudest summas 3 013,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 145 eurot ning viivise seaduses toodud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnista.
2.1.Hageja saatis 05.09.2012. a e-kirjaga kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 24.08.2012. a koostatud akti. Hageja andis tehtud tööd kostjale üle ja palus selle kohta kinnitust. Kostja kinnitas tehtud töö 09.09.2012. a.
2.2.Töö üleandmisel 05.09.2012. a teatas hageja ka reaalselt tehtud tööde ülemõõtmisest, mille järgi esialgse kokkuleppe kohaselt suurenesid tehtud tööd 277 m2-lt 332 m2-le ning lisandus karniisi ehitus. Hageja soovis saada tasu enam tehtud töö eest (mitte aga muuta lepingut).
2.3.Hageja asus lepingus kokkulepitust ületavat tööd tegema käsundita asjaajamise korras VÕS § 1018 mõttes ning johtuvalt VÕS § 1023 lg 2 võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Tasu ei saa lugeda mõistlikuks lepingut ületava 55 m2 osas, kui selle hind on tõusnud 54,78 eurole m2 (lepingus oli 1 m2 hind 40,02 eurot).
2.4.Kostja tahe oli suunatud lepinguobjekti soojustamisele töövõtulepingu alusel, mille lahutamatuks osaks oli hinnapakkumine. Kostja pidas võimalikuks, et hageja tegi lepingut ületavaid töid ja nõustus lepingu muutmisega just selles osas, et hind jääb samaks.
2.5.Hageja saatis peale tööde teostamist kostjale 05.09.2012. a e-kirja, mis sisaldas manusena teostatud tööde arvestust 332 m2 ja tasu tehtud tööde eest 14 098,64 eurot. Hea usu põhimõttel peavad pooled teatama teisele lepingupoolele kõikidest lepingu sõlmimise olulistest asjaoludest. 05.09.2012. a saadetud kirjas teatati tehtud tööde mahu suurenemist. Hea usu põhimõttel oleks hageja pidanud teatama ka varasemalt kokkulepitud hinna tõstmisest.
2.6.Hinnapakkumine oli lepingu lahutamatu osa ja hagejale oli eelarve siduv. Lepingu objekti hind oli 11 084,54 eurot. Hageja teatas tehtud töödest peale tööde valmimist, viidates ülemõõtmisele. Lepingu järgi tuli lisatöödes eraldi kokku leppida (kirjalikus vormis).
2.7.Hageja pole siiani kostjale tööd nõuetekohaselt, vastavalt lepingu p 4.1 üle andnud, seega puudub alus viivise arvestamiseks.
3.Hageja esitas 25.06.2013. a vastuse kostja vastusele.
3.1.Hageja märkis, et pooled leppisid juba 27.06.2012. a sõlmitud lepingu punktis 8.1. kokku asjaolu, et olukorras, kus töövõtjast sõltumatutel asjaoludel töö teostamine nõuab lisatöid, mis tulenevad põhjustest, mida ei ole lepingus ette nähtud, sõlmitakse poolte vahel täiendav kokkulepe. Hageja selgitab, et käesoleval juhul sõlmiti poolte vahel täiendav kokkulepe kuna tööde tegemise käigus selgus, et soojustamisele kuuluvate seinte pindala erines eelnevalt tehtud hinnapakkumise toodud pindalast ning oli tegelikkuses 332 m2. Nimetatud asjaolu on töövõtjast sõltumatu ning töövõtja ei saanud soojustada hoonet osaliselt, s.o. jätta hinnapakkumist ületava osa soojustamata.
3.2.Hinnapakkumises toodud pindala oli kindlaks tehtud arvestuslikult ja 24.08.2012. a koostatud aktis väljatoodud pindala oli kindlaks tehtud reaalselt tehtud tööde ülemõõtmise tulemusena. Seega seoses hageja poolt reaalselt tehtud tööde suurenemisega ja täiendavalt tehtud töö tulemusel muutus kostja poolt tasumisele kuuluva summa suurus.
3.3.Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja on teinud täiendavaid töid. Kostja selgitab ka ise kostja vastuses, et hageja saatis 05.09.2012. a e-kirja teel kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 24.08.2012. a koostatud akti, mille kostja kinnitas 09.09.2012. a.
3.4.Kostja ei ole hageja poolt saadetud akti vaidlustanud ja on akti kinnitades aktsepteerinud hageja poolt tehtud täiendavad tööd ja ka tasumisele kuuluva summa. Kostja ei ole ka juurde makstavat summat vaidlustanud. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana nr 7 kostja ekirja, milles kostja juhatuse liige kirjutab üheselt „Tere. Kinnitan kõik tehtud tööd. Tänan.“ Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja ei ole hageja poolt täiendavalt tehtud töid aktsepteerinud ega neid kinnitanud.
3.5.Seega on kostja nõustunud lepingust tuleneva täiendava kokkuleppe sõlmimisega ehk täiendava kokkuleppega lepingu muutmiseks lepingu alusel tehtud tööde ja lepingu summa osas. Hagejale jääb arusaamatuks kostja vastuses toodud kostja seisukoht, et kostja nõusolek muuta kogu lepingut suurendades sellega endale võetud kohustusi, ei vasta tema tahtele ega lepingu eesmärgile teostada tööd kokkulepitud hinna alusel. Kostja vastuses toodud kostja seisukohad, et kostja tahe oli suunatud lepinguobjekti soojustamisele töövõtulepingu alusel, mille lahutamatuks ja siduvaks osaks oli hinnapakkumine ning et kostja pidas võimalikuks et hageja tegi lepingut ületavaid töid ja nõustus lepingu muutmisega just selles osas, et hind jääb samaks, ei ole asjakohased, kuivõrd vaidlust ei ole, et kostja on hageja poolt tehtud tööd
kinnitanud ning ei ole vaidlustanud ei tehtud tööde mahtu, hageja poolt tehtud täiendavaid töid ega täiendavalt maksmisele kuuluvat summat.
4.Poolte nõusolekul lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Poolte vahel 27.06.2012. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu esemeks oli elumaja Ridaküla 22 seinte soojustamine vastavalt hinnapakkumises toodud tööde nimekirjale.
6.1.Vaidluse asjaolude kohaselt määratleti hinnapakkumises tööde mahuks 277 m2 ning lepingu punkti 2.1 järgi on lepingu hind koos käibemaksuga (töövõtu kogumaksumus 11 084,54 eurot.
6.2.Vaidlust ei ole selle üle, et faktiliselt soojustas hageja elumaja seinad mahus 332 m2 (s.o. 55 m2 enam kui hinnapakkumises) ning teostas täiendavalt karniisi ehitamise. Esialgne töövõtu kogumaksumus suurenes 3 014,10 euro võrra (14 098,64 – 11 084,54). Vaidlust ei ole ka selle üle, et tehtud tööde eest on kostja hagejale tasunud 11 084,54 eurot ning 3 013,10 eurot on tasumata.
6.3.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
7.Kostja vastuväidete kohaselt oli töövõtu kogumaksumus 11 084,54 eurot, eelarve siduv ning pooled ei kokku leppinud lisatöödes (tööde mahu suurenemine, karniisi ehitus). Hageja on teostanud nimetatud tööd käsundita asjaajamise korras ning mõistlikuks tasuks ei saa lugeda, kui lepingus sätestatud ühe ruutmeeri hind tõuseb 40,02 eurolt 54,78 eurole (14,76 euro võrra 1 m2 eest).
7.1.Kohus kostjaga ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 1.3 johtuvalt kohustus töövõtja teostama ka töid, mis on vajalikud lepingu objektiks olevate tööde teostamiseks või kaasnevad lepingu objektiks olevate tööde teostamiseks. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ka eelarvet siduvaks. Lepingu objekt oli korterelamu seinte soojustamine ning juhul, kui töövõtja jätnuks soojustamata seina 55 m2 ulatuses, ei saaks lugeda tööd kogu mahus teostatuks. Samuti on ilmne, et karniis ehitati tellija soovil. Isegi sel juhul, kui lugeda õigeks kostja väide, mille kohaselt lisatöid tuleks käsitleda käsundite asjaajamisena, ei ole lepingu objekti hinna suurenemine 3 014,10 euro võrra vaadeldav ebamõistliku tasuna, arvestades, et lisatöö hõlmas seina soojustamist 55 m2 ja karniisi ehitust.
8.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tööd tellijale nõuetekohaselt üle andnud, mistõttu viivise nõue on alusetu. Kohus kostjaga ei nõustu.
8.1.Hageja saatis 05.09.2012. a e-kirja teel kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 24.08.2012. a koostatud akti, mille kostja on kinnitanud 09.09.2012. a (tl 18-21).
9.Kostja vastuväidete kohaselt hõlmas lepingu objekti hind ka lisatöid, eelarve oli siduv, mistõttu hageja ei ole õigustatud saama tasu lisatööde eest. Kohus kostjaga ei nõustu.
9.1.Tellija (kostja) esindaja, juhatuse liige Dmitri Kulikov on oma e-kirjas 21.01.2013. a töövõtjale (hagejale) esitanud taotluse, et töövõtja võimaldaks lisatööde summat (* 3013,10 eurot) maksta osamaksetena (tl 27-28).
10.Hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus nõustub hageja viivisenõude põhjendusega (kohtuotsuse punktid 1.10 - 1.14).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
11.1.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.2.TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.