Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-12-52260 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded KORTERIÜHISTU JOALA 5 esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse Rn S vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise momendil korteriomandil, asukohaga XXX, lasuv võlgnevus, summas 1 498.66 eurot ja 129.76 eurot notaritasu, mille KORTERIÜHISTU JOALA 5 kulutas R S eest viimase nimele pärimistunnistuse vormistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulus korterimandi, asukohaga XXX kaasomanikule: XXX. surnud V S (IK: XXX) 1⁄2 osa kaasomandist. Jõhvi notari poolt 26.09.2012.a välja antud pärimistunnistuse (notariaalregistri nr.1547) (tl.12) kohaselt oli 12.12.2006.a. surnud V S (IK: XXX) pärijaks tema vennapoeg R S. Sama pärimisõigus tunnistuse kohaselt on pärandaja määranud annaku S D. Annaku hulka kuulub muu hulga ka korteriomandi, asukohaga XXX kaasomanikule: XXX. surnud V S (IK: XXX) kuulunud 1⁄2 osa kaasomandist, mille pärijaks on R S. KORTERIÜHISTU JOALA 5 juhatuse protokolliga 30.03.2011.a. päevakorrapunkt nr.2.b) all, et korteriomandil lasuv võlg 1⁄2 osas nõutakse kohtu kaudu sisse R S ja S D, kes seda otsust vaidlustanud ei ole. KORTERIÜHISTU JOALA 5 esitas hagi kohtusse ainult R S vastu. Kohtule esitatud 10.12.2012.a õiendi kohaselt (tl.15) moodustus R S majandamiskulude võlg KORTERIÜHISTU JOALA 5 ees, ajavahemiku, alates 01.03.2012 kuni 30.11.2012.a, eest summas 1 627.82 eurot. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et KOS §13 lg.1 ja lg.2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kandma kaasomandi majandamise kulud. Peale selle on korteriühistul VÕS §1018 lg.1 ja §1023 lg.1 kohaselt õigus nõuda soodustatud isikult talle asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist (pärimistunnistuse vormistamise notaritasu). Palus hagi rahuldada. Kostja vastuväited Kostja, R S, kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile vastu (tl.48-49). Kirjalikus vastuses võttis R S õigeks, et temale kuulub korteripind aadressil: aukohaga XXX. Küll aga vaidlustas kostja hageja teenustasu arvestused, kuna need lähtuvad (kirjaliku vastuse kohaselt) valest korteri üldpinnast. Samuti heidab kostja hagejale ette, et hageja ei ole esitanud kõiki üldkoosolekute otsuseid, milles on kinnitatud tariifid. Samuti vaidlustas kostja võlgnevuse saldo seisuga 01.03.2011.a. summas 932.82 eurot ning arvab, et hageja nõue kostja vastu alates 01.09.2006 kuni 31.12.2009.a on aegunud. Kostja, Ruslan Sedletski, oma vastuväiteid kohtule ei põhistanud, mitte ühtegi tõendit oma vastuväidete õigsuse kohta ei esitanud. Samuti ei esitanud Ruslan Sedletski kohtule omapoolset võlaarvestust asjas ning arvamust selle kohta, milline võlasumma oleks siis kostja arvates õige.

2-12-52260 Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Kohtuistungile ilmus hageja, KORTERIÜHISTU JOALA 5 lepinguline esindaja, Aleksandr Gamazin. Kostja, R S, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse kostjal käes allkirja vastu. Samuti on kohus kostjale kohtukutse kätte toimetanud avalikult (Viru Maakohtu 06.novembri 2013.a. määrus (tl.88-89)), kuna politseiasutuse vahendusel kohtukutse kostjale kättetoimetamine ei andnud tulemusi. Kostja teatas kohtule e-kirja teel kohtuistungile ilmumise võimatusest, seoses välismaal viibimisega ning palus saata kohtudokumendid kohtule teada olevale kostja e-posti aadressile. Kohus teatas kostjale, et arutab tsiviilasja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta kohtuistungist. Kostja vastuväidet ei esitanud. Kohtuistungile ilmunud hageja, KORTERIÜHISTU JOALA 5, lepinguline esindaja, Aleksandr Gamazin, taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist kohtuistungil ilma kostjata. TsMS §414 lg.3 sätestab, et kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus tuvastas, et kostja, R S, on saanud kätte hagiavalduse ja esitanud hagile kirjaliku vastuse, mille tõttu asus kohus seisukohale, et R S on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Menetlustoimingu protokolli (tl.70) aluseks võttes tuvastas kohus, et kohus on juba korra kohtuistungi edasi lükanud seoses R S välismaal (Inglismaal) viibimisega, mille tõttu asus kohus seisukohale, et asja arutamine on poole (R S) kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja, Aleksandr Gamazini, taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldas Aleksandr Gamazini taotluse ja asus tsiviilasja sisuliselt läbi vaatama ilma mitteilmunud kostjata, R S. Hageja, KORTERIÜHISTU JOALA 5, lepinguline esindaja, Aleksandr Gamazin, palus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et ta toetab hagis esitatud nõudeid ning palus teha otsuse sisuliselt. Kostja põhivõlaks jääb 1498,77 eurot, lisaks sellele notariaaldokumendi tasu 129 eurot. Palub võtta asja materjalide juurde hageja menetluskulude nimekirja ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 500.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti hageja esindaja seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU JOALA 5 hagi korteriomandi, asukohaga XXX, kaasomaniku: XXX. surnud V S (IK: XXX) pärija - R S – vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Enne tsiviilasja sisulisele lahendamisele asumist peab kohus lahendama küsimuse kas KORTERIÜHISTUL JOALA 5 on korteriomandi, asukohaga: XXX, kaasomaniku: XXX. surnud V S (IK: XXX), pärijalt, R S õigus sisse nõuda korteriomandi majandamiskulude võlga. PärS §2 sätestab, et pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kohus asus seisukohale, et korteriomandi, asukohaga XXX, 1⁄2 osa kuulus kaasomanikule: XXX.

2-12-52260 surnud V S (IK: XXX) ning oli tema vara. Peale omaniku surma 12.12.2006.a muutus nimetatud korteriomand pärandiks so pärandaja (XXX surnud V S) varaks. PärS§3 lg.1 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral. PärS §4 lg.1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärimistunnistusega (tl.12) luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et R S, olles XXX. surnud V S (IK: XXX) pärija läks üle 1⁄2 osa ulatuses korteriomandist: asukohaga XXX, alates pärandaja surma päevast so alates 12.06.2006.a., sõltumata pärimistunnistuse vormistamise ajast. Kohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTUL JOALA 5 on õigus R S sisse nõuda korteriomandi, asukohaga XXX, 1⁄2 osal lasuvat majandamiskulude võlga olenemata sellest, kas R S on KORTERIÜHISTU JOALA 5 liige või mitte. Lahendades küsimust, kas korteriomandi kaasomanikud on kohustatud tasuma majandamiskulusid korteriühistule, kui kaasomanikud ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, kes on korteriühistu liige ning osa kaasomanikest (R S) ei soovi korteriomandit kasutada elamiseks. Riigikohus 15. detsembri 2010.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-124-10 p.19 asus seisukohale, et kui kostjad väidavad, et hageja ei saa neilt kõigilt küttekulude eest tasumist nõuda, kuna KÜS § 5 lg 5 kohaselt võetakse korteriühistu liikmeks üks korteriomanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule. Kolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et KÜS § 5 lg-t 5 tuleb tõlgendada lähtuvalt selle sätte eesmärgist. Kolleegiumi arvates on selle sätte eesmärgiks lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Viru Maakohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTULE JOALA 5 majandamiskulude tasumise kohustus on kõikidel korteriomandi, asukohaga: asukohaga XXX, kaasomanikel, kuna nad ei ole kokku leppinud, kes on KORTERIÜHISTU JOALA 5 liige, sest KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis, mille tõttu on KORTERIÜHISTU JOALA 5 esitanud hagi õigesti R S vastu. Analüüsides R S vastuväiteid võlaarvestuse ning selle aluseks oleva vale põrandapinna kohta pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-52-12 tehtud 09.05.2012.a. määruse p.12 selgitas, et kolleegium märgib, et nii KOS § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Hageja põhikirja p-st 4.6 ei nähtu kulude teistsugust määramist nagu ka eriregulatsiooni majas tarbitud elektrienergia eest tasumiseks. Erireeglite puudumisel saab seega kogu maja elektritarbimist lugeda korteriomanike ühiseks

2-12-52260 kuluks. Kuigi selle jagamine korterite vahel, lähtudes nende elektritarbimisest (arvestinäitude alusel), peaks olema samuti ette nähtud hageja kui korteriühistu põhikirjas, möönab kolleegium, et selline iseenesest mõistlik kulujaotus võib olla välja kujunenud ka hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana. Maakohus nõustus Riigikohtu seisukohaga ning asus seisukohale, et R S vastuväited hagile on mitteasjakohased, põhistamata ning paljasõnalised ja tõendamata, mille tõttu tuleb KORTERIÜHISTU JOALA 5 hagi rahuldada täies ulatuses. AÕS §75 lg.1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS §65 lg.2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohus asus seisukohale, et kuna KORTERIÜHISTU JOALA 5 võib nõuda majandamiskulude tasumise kohustuse täitmist vaid ühe korra, siis vastutavad kõik kaasomanikud (sh ka R S) KORTERIÜHISTU JOALA 5 ees majandamiskulude tasumise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Viru Maakohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU JOALA 5 tugines oma hagiavalduses ebaõigesti korteriomandiseaduse sätetele. KÜS §1 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuna KÜS §1 ei näe ette korteriühistu suhtes korteriomandiseaduse rakendamist, siis jätab kohus hageja viited korteriomandiseadusele tähele panemata ja rakendab omal algatusel õiget seadust käesolevale vaidlusele. KORTERIÜHISTU JOALA 5 poolt kohtule esitatud raamatupidamise väljavõttega (tl.11), R S võlgnevuse õiendiga 10.12.2012.a. (tl.15); KORTERIÜHISTU JOALA 5 teatistega R S (tl.56-59) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et korteriomandi, asukohaga XXX 1⁄2 osa majandamiskulude võlg KORTERIÜHISTU JOALA 5 ees on summas 1 627.82 eurot. Kinnistusraamatust väljatrükiga (tl.7) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et 12.12.2006.a. surnud V S on kantud kinnistusraamatusse 1⁄2 suuruses osas korteriomandi, asukohaga XXX, kaasomanikuna. KORTERIÜHISTU JOALA 5 juhatuse koosoleku 30.03.2011.a. protokolliga (tl.8-9) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et KORTERIÜHISTU JOALA 5 poolt on majandamiskulud kindlaks määratud õigesti ja hagejal on õigus nõuda korteriomanikelt (sh ka R S) majandamiskulude tasumist kehtiva seadusandlusega sätestatud korras. KÜS §151 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu

2-12-52260 heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohutule esitatud KORTERIÜHISTU JOALA 5 raamatupidamise dokumentidega luges kohus tuvastatuks, et hagisumma 1 627.82 eurot sisaldab endas just KÜS §151lg.1 ja lg.2 nimetatud majandamiskulusid, mida kostjad on kohustatud hagejale tasuma. R S vastuväited aegumise kohta luges kohus mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ning tõendamatuteks. KORTERIÜHISTU JOALA 5 juhatuse koosoleku 30.03.2011.a. protokollist tulenevalt hakati R S vastu nõudeid selle hagi alusel esitama alles pärast 30.03.2011.a, mille tõttu ei ole haginõue aegunud. R S viitab kirjalikus vastuses ilmselt varasematele võlgadele, mis on temalt sisse nõutud juba varasemate kohtulahendite alusel. Hinnates faktilist asjaolu, et pärandaja on testamendis määranud annaku S D, mis moodustub ka korteriomandi, asukohaga XXX, 1⁄2 pärandajale kuulunud osast, asus kohus järgmisele seisukohale. Vastavalt PärS §56 lg.1, kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. PärS §57 lg.1 sätestab, et kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Kohus asus seisukohale, et kuna pärimistunnistuse kohaselt (tl.12) on S D määratud annakuks ka 1⁄2 osa korteriomandist, asukohaga XXX, siis on S D õigustatud nõudma pärijalt R S annaku hulka kuuluva 1⁄2 osa korteriomandist, asukohaga XXX, temale üleandmist. R S pärijana on aga kohustatud annaku täitma ja nimetatud korteriomandi osa üle andma S D. PärS §62 lg.1 sätestab, et annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel, mille tõttu asus kohus seisukohale, et S D oli õigus nõuda R S korteriomandi, asukohaga XXX 1⁄2 osa temale üleandmist alates XXX.a. surnud V S (IK: XXX) surmast. Ei R S ise, ei KORTERIÜHISTU JOALA 5 ega ka S D ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et R S oleks annaku täitnud ja korteriomandi 1⁄2 osa S D üle andnud, mille tõttu asus kohus seisukohale, et KORTERIÜHISTU JOALA 5 on hagi R S vastu esitanud õigesti, kuna korteriomand kuulub veel pärijale R S. PärS §67 lg.1 kohaselt, kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese, tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud kasuga. Vastavalt PärS §72, kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist. Kohus asus seisukohale, et majandamiskulude võla hagi rahuldamine R S suhtes ei riku ei R S ega ka S D õigusi, kuna majandamiskulude võla suurenemine annaku hulka kuuluval korteriomandi 1⁄2 osal kahtlemata vähendab R S süül annaku hulka kuuluva eseme väärtust. Juhul, kui kohus ei rahuldaks käesolevat hagi R S vastu, siis tekiks S D kui annaku saajal annakuks määratud eseme väärtuse vähenemisest tulenev nõue annaku täitja, R S, vastu. Hagi rahuldamine ei riku ka KORTERIÜHISTU JOALA 5 õigusi, kuna Riigikohus 15.juuni 2011.a otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-48-11, p.12 selgitab, et kohtud tuvastasid, et kostja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 2006. aasta maikuust kuni 30. septembrini 2009. Seega tekkis osa võlgnevusest enne kostja korteriomandi omanikuks saamist ning osa kostja korteriomandi omanikuks oleku ajal. Kolleegium ei nõustu kostja

2-12-52260 kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas valesti korteriühistuseaduse sätteid, kui rahuldas kostja vastu esitatud hagi. KÜS § 51 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Sama seaduse § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Ringkonnakohus leidis õigesti, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab KÜ nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri võõrandajalt võlga, mis on tekkinud tema korteriomandi omanikuks oleku ajal (ajavahemik 2006. aasta maist kuni 10. augustini 2006). Sellel ajavahemikul tekkinud võlga saab KÜ nõuda aga ka KÜS § 7 lg-st 3 tulenevalt kostjalt kui korteriomandi omandajalt. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Hageja soovis eeltoodud võlgnevust nõuda KÜS § 7 lg 3 alusel kostjalt (korteriomandi omandajalt). Võlgnevust, mis on tekkinud ajavahemikus 11. augustist 2006 kuni 30. septembrini 2009 saab hageja samuti nõuda kostjalt, kes oli sellel ajal korteriomandi omanik. Maakohus nõustus Riigikohtu seisukohaga ning jõudis järeldusele, et R S ja Sa D XXX. surnud V S (IK: XXX) pärijatena vastutavad solidaarselt KORTERIÜHISTU JOALA 5 ees pärandiks saadud korteriomandi, asukohaga XXX 1⁄2 osa majandamiskulude võla eest. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et pärast annaku täitmist R S poolt ja korteriomandi 1⁄2 osa S D üleandmist, tekib KORTERIÜHISTUL JOALA 5 täiendavalt õigus esitada majandamiskulude võla nõue veel ka teise solidaarse võlgniku S D vastu. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks rahuldada KORTERIÜHISTU JOALA 5 hagi R S vastu ning mõista korteriomandi, asukohaga XXX, kaasomaniku: XXX. surnud V S (IK: XXX) pärijalt R S välja KORTERIÜHISTU JOALA 5 kasuks 1 498.66 eurot majandamiskulusid ning 129.76 eurot korteriühistu poolt R S pärimistunnistuse vormistamise notaritasu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

2-12-52260 Et kohus rahuldas KORTERIÜHISTU JOALA 5 hagi R S vastu majandamiskulude tasumise nõudes, siis pidas kohus vajalikuks panna KORTERIÜHISTU JOALA 5 menetluskulud R S kanda ning R S menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus pidas mõistlikuks ja vajalikuks määrata menetluskulud kindlaks ka rahaliselt ning mõista R S välja KORTERIÜHISTU JOALA 5 kasuks menetluskulude katteks 500.- eurot sh. 225.00 eurot riigilõivu ja 275.00 eurot õigusabikulusid. Kohtuotsuse avalikult menetlusosalistele kättetoimetamine Vastavalt TsMS §317 lg1 p.1 sätetele võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS §317 lg.3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS §317 lg.4 p.3 kohaselt peab avalikult lahendi kättetoimetamise puhul olema ära märgitus selle resolutsioon. Kohus pidas vajalikuks toimetada käesolev kohtuotsus kostjale, R S, kätte avalikult avaldades selleks käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna kohtukutse oli kostjale kätte toimetatud muu hulgas ka avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.