2-13-18103/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

9.2.Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi telefoni-kõnedele, koopiatele, paberile, transpordile ning muudele büroo kuludele. Tehtud vajalikud kulud on kokku 210,00 € (s.h. käibemaks, so. 7 kuud x 30 €). Kuludest 120,00 € on kohus kinnitanud jaotusettepanekuga. Kulud on siiani kandnud OÜ Pärnu Pinker Albert. Kuna menetluses puuduvad vahendid, siis ei ole võimalik vajalikke kulutusi OÜle Pärnu Pinker Albert hüvitada. 10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Anneli Remmelgas ́e (pankrotis) pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Samas oli võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 kuulutati pankrot välja. Anneli Remmelgas ́e (pankrotis) pankrotimenetluses puudus võõrandatav vara, kuna temal olemas olnud kinnisasjad olid täitemenetluse käigus võõrandatud juba enne pankrotimenetluse algust. Kogu pankrotimenetluse aja on võlgnik elanud *. Võlgnik pankrotimenetluse jooksul töötasu saanud ei ole, kuna * sündis tal laps ning praegusel ajal viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku sissetulek koosneb * poolt makstavatest toetustest ning Eestis saadavast peretoetusest summas * €/kuus . Anneli Remmelgas ́e pankrotimenetluse läbiviimisel on tõusetunud küsimus selle kohta, kas võlgniku Soomes saadavatest sissetulekutest peaks kinnipidamisi teostama Eesti või Soome mittearestitava sissetuleku suurusest lähtuvalt. Pankrotihalduri hinnangul ei ole küsimuse selline püstitamine käesoleval hetkel aktuaalne, kuna võlgnik on siiani saanud vaid TMS § 131 lg 1 märgitud sissetulekuid, millest kinnipidamiste teostamine ei ole Eesti seadusandluse kohaselt lubatud ning keeld ei sõltu sissetuleku suurusest, vaid selle liigist. Käesolevas menetluses on tavapärasest rohkem aega kulunud võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemisele. Haldur on korduvalt nõudnud võlgnikult dokumente tema poolt Soomes saadavate sissetulekute (st. erinevate toetuste) suuruse ja tegeliku sisu väljaselgitamiseks. Samuti on võlausaldaja Swedbank AS võtnud menetlusest tavaliselt aktiivsemalt osa, nõudnud erinevate dokumentide esitamist jms. Sellest tulenevalt on haldur esitanud võlgnikule veel täiendavate andmete/dokumentide edastamise nõudeid, esitanud Swedbank AS-i poolt nõutud dokumente tõlkimiseks (seda Swedbank AS kulul, kuna menetluses vahendid puuduvad). Menetluse lõpetamise otsustamiseks ning usaldusisiku kinnitamiseks on haldur kokku kutsunud kaks võlausaldajate üldkoosolekut. Esimesel koosolekul ( 24.10.2013 ) ei olnud osalenud Swedbank AS esindaja nõus menetluse lõpetamisega, kuna ta ei pidanud võlgniku poolt esitatud Soome panga väljavõtteid usaldusväärseteks. Võlausaldaja esindaja nõudis uute, panga pitsatitega

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning Anneli Remmelgas pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Anneli Remmelgas poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja vajalik ning halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Haldur on kulutanud menetluses 16 tundi 30 minutit, tasumääraga 64 eurot tunnis, so kokku 1 056 eurot. Haldur taotleb tasuks 397 eurot, mis hüvitada riigi õigusabikorras riigi vahenditest. Pankroti halduri kuludena kuulub hüvitamisele kulud summas 90 eurot, mis tuleb välja mõista pankrotivarast. Kohus nõustub halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurusega taotluses nimetatud motiividel. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et nõustub halduri tasuga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Anneli Remmelgas on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 23.12.2013, mille järgi võlausaldajad koosolekul ei ole osalenud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest