Harju Maakohtu 09.06.2015 määrus avalduse läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HJH-i määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja HJH (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxxx xxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
HMS
pankroti
Võlgnik HMS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxxxxxx-xxxxx, xxxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Marek Aunver Ajutine pankrotihaldur Maire Arm Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 09.06.2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta HJH-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik ja avaldus
1.HJH (võlausaldaja) esitas 13.05.2014 Harju Maakohtule avalduse HMS (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 10 831,97 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu 24.09.2012 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-12-29108. Võlausaldaja
avalduse alusel algatatud täitemenetluses on täitur teinud võlausaldajale ainult ühe ülekande 20.01.2013 summas 1012,87 eurot. Võlgnikul puudub vara võlgnevuse tasumiseks.
3.Avaldaja on seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese on Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigis on võlgnik osaluste ja juhtorganites olemisega seotud erinevate juriidiliste isikutega. Võlgnik kuulub MTÜ juhatusse, mis on loodud 2013. aasta mais. Lisaks märgib avaldaja, et võlgnikul võib olla ühisvara oma eelmise abikaasaga Eesti Vabariigis. Eesti kohtutäitur on võlausaldajale 2013. aasta detsembris kinnitanud, et võlgnik soetas eelmise abielu ajal 8,68 ha suuruse maatüki Lääne-Virumaal. Kuivõrd Soome Vabariigis on 2014. aasta aprillis algatatud täitemenetlus võlgniku vastu ning selle raames pole tuvastatud võlgnikul mingit vara ega sissetulekut, siis on alust järeldada, et võlgniku põhihuvide kese ei ole Soome Vabariigis. Võlgniku seisukoht
4.Võlgnik on esitanud 09.02.2015 vastuväite pankrotiavaldusele, milles leiab, et pankrotimenetluse algatamiseks puudub alus. Võlgnik on sealjuures avaldanud, et tema põhihuvide kese ei asu Eesti Vabariigis, vaid on Soome Vabariigis ning ta ei ole maksejõuetu. Võlgnikul puudub Eestis vara, võlgniku Eesti krediidiasutustes asuvatel kontodel puudub käive. Võlgnikul ei ole Eestis kinnisvara ega vallasvara. Võlgnik omab osalust kolmes äriühingus, kuid tegemist on väärtusetute osalustega. Ühestki äriühingust ei ole viimase aasta jooksul juhatuse liikme tasusid või dividende tasutud. Võlgnik elab Soomes, on abiellunud Soomes, tema lapsed elavad Soomes. Võlgnik saab lastetoetusi ja töötuabiraha Soomes. Viimati maksti võlgnikule töötuabiraha 06.02.2015 summas 2062,48 eurot. Võlgnikule kohaldub Soome sotsiaaltugi alates 16.04.2013. Ajutise halduri seisukoht
5.18.02.2015 määras kohus ajutiseks halduriks Maire Armi.
6.Ajutine haldur leidis 27.02.2015 aruandes, et võlgniku põhihuvide teostamise asukohaks tuleks lugeda pigem Soome Vabariiki. Võlgnikul puudub mistahes alaline tegevus ja registrijärgne elukoht Eestis. Tehingud võlgniku pangakontodel on lõppenud alates 2013. aastast ning varatute ja mittetegutsevate äriühingute omamine Eestis ei tõenda samuti võlgniku alalist huvide realiseerimist Eesti Vabariigis. Asjaolu, et võlgnik oma perekondlike sidemete tõttu Eestit külastab, ei ole piisav alus väitmaks, et võlgniku põhihuvide kese asub Eestis. Võlausaldaja poolt viidatud võlgniku eksabikaasale kuulunud vara (võimalik vara) on käesolevaks hetkeks võõrandatud edasi kaks korda. Seega võib võlgnik omada üksnes teoreetilist nõuet oma eksabikaasa vastu (teoreetilise varalise nõude olemasolu Eesti kodaniku vastu ei ole samuti piisav käsitlemaks Eestit võlgniku alalise tegevuskohana). Samuti ei ole menetluse käigus esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et Eestis toimub võlgniku alaline majandustegevus, mis võiks hõlmata nii tööjõudu, kui ka materiaalseid vahendeid. Võlgniku alaline elukoht hetkel on Soome Vabariik. Samuti on võlgnik soome rahvusest. Võlgnikul on mitu alaealist last, kes elavad koos võlgnikuga Soomes.
7.Võlgnikule kuuluvad osalused järgmistes äriühingutes: OE OÜ (majandusaasta aruanded puuduvad, võlgnik on ainuosanik, osal on keelumärge täiteasja nr 007/2012/88149 raames), SA OÜ (kustutamishoiatus, majandusaasta aruanded puuduvad, võlgnikule kuuluval osal on arestimismärge täiteasja nr 007/2012/88149 raames), ÕS & S OÜ (viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2011. aasta kohta, kustutamishoiatus, võlgnik on ainuosanik, osal on arestimismärge täiteasja nr 007/2012/88149 raames), IA OÜ (kustutamishoiatus, majandusaasta aruanded puuduvad). Lisaks nimetatud äriühingutele on võlgnik juhatuse liige CM MTÜ-s
(asutatud 02.05.2013, puuduvad majandusaasta aruanded) ning E VKK MTÜ-s (asutatud 10.10.2014). Võlgnikul on Soome Vabariigis seos ettevõttega AA Ab, kus ta on üks juhtorgani liige.
8.Ajutine haldur märkis 21.04.2015 aruande täienduses, et tulenevalt päringu vastustest jääb ajutine pankrotihaldur endiselt oma 27.02.2015 aruandes märgitu juurde, mille kohaselt tuleb võlgniku põhihuvide teostamise asukohaks lugeda pigem Soome Vabariiki. Täiendavas aruandes on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on Soome Vabariigis vähemalt üks arvelduskonto Nordea Bank Finland Plc-s. Ühtlasi on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik saab Soome Vabariigilt sotsiaaltoetusi. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 09.06.2015 määrusega jäeti avaldus pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt välja ajutise halduri töötasu 1539 eurot (sh käibemaks) ja ajutise halduri kulutused 372,98 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1911,98 eurot (sh käibemaks).
10.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13, § 75 lg 2 ja Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 „maksejõuetusmenetluse kohta“ art 3 lg 1 alusel pankrotiavalduse läbi vaatamata, kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning maakohus ei ole pädev asja lahendama. Seetõttu ei andnud maakohus hinnangut ka menetluse käigus esitatud seisukohtadele ja tõenditele, mis puudutavad võlgniku võimalikku maksejõuetust pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses.
11.Maakohus tuvastas, et võlgnik on oma elukohaks rahvastikuregistris märkinud alates 16.01.2013 Xxxxxxxxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxxxxxx-xxxxx, xxxxx xxxxxxxx. Euroopa nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000 art 3 lõige 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 preambula punkt 13 sätestab, et põhihuvide kese peaks olema koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav.
12.Füüsilisest isikust võlgniku põhihuvide keskme väljaselgitamiseks tuleb kohtul mh kaaluda, millises liikmesriigis on võlgniku elukoht; millises liikmesriigis on võlgnik majandus- ja kutsetegevusega tegeled või töötanud; millises liikmesriigis asuvad võlgniku varad, kus on avatud arveldusarved; millises liikmesriigis asuvad need äriühingud, milles võlgnik omab ärihuvisid; millises liikmesriigis on võlgnik maksuresident; millises liikmesriigis on võlgnik saanud arstlikku abi, viibinud haiglaravil.
13.Maakohus märkis, et ajutine haldur pole tuvastanud võlgnikul Eesti Vabariigis olemasolevat muud vara peale 27.02.2015 aruandes välja toodud osaluste äriühingutes ning varatute ja mittetegutsevate äriühingute omamine Eesti Vabariigis ei tõenda samuti võlgniku alalist huvide realiseerimist Eesti Vabariigis. Vastupidine ei ole menetluse käigus ka tuvastamist leidnud. Kolmele äriühingule neljast on esitatud kustutamishoiatus ja majandusaasta aruandeid pole üldse esitatud või pole seda tehtud juba aastaid. Kohus on seisukohal, et kuivõrd reaalne majandustegevus puudub nimetatud äriühingute puhul, siis ei saa võtta põhihuvide keskme väljaselgitamisel aluseks vastavaid osalusi, sest kui majandustegevus puudub ning võlgnik ei teosta nende äriühingute kaudu oma ärihuve, siis pole võimalik ka järeldada, et võlgniku põhihuvide kese asub nimetatud äriühingute asukoha järgselt Eesti Vabariigis. Kohus on sarnaselt eeltooduga seisukohal, et osalemine kahe aktiivset tegevust mitteomava mittetulundusühingu juhtorganites ei identifitseeri võlgniku põhihuvide keset nende mittetulundusühingute asukoha järgi. Seega ei saa asuda seisukohale, et osalemine kahe
Eesti Vabariigis registreeritud aktiivset tegevust mitteteostava mittetulundusühingu juhatuses määratleb võlgniku põhihuvide keskmeks Eesti Vabariigi. Asjaolu, et Eesti VKK MTÜ on asutatud võrdlemisi hiljuti, st 10.10.2014, ei oma kohtu hinnangul määravat tähendust võlgniku põhihuvide keskme määratlemisel Eesti Vabariigis, sest üksnes juriidilise isiku asutamine mingis riigis ei too automaatselt kaasa põhihuvide keskme liikumist vastavasse riiki. Samas ei välista kohus, et see võib hiljem toimuda, kui vastav juriidiline isik hakkab omama keskset rolli isiku ärihuvide teostamisel. Käesoleval juhul pole siiski tuvastatav, et osalemine kõnealuste mittetulundusühingute juhtorganite töös omaks sellist kaalu, mille järgi saaks identifitseerida võlgniku põhihuvide keskme.
14.Samuti viitab see, et tehingud võlgniku Eesti Vabariigis asuvate pankade arvelduskontodel on lõppenud alates 2013. aastast, sellele, et Eesti Vabariigis ei asu käesoleval ajal võlgniku põhihuvide keset. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist saadud andmetest nähtub, et viimane väljamakse Eestis on avaldajale tehtud detsembris 2012. aastal ning esitatud deklaratsioonidel on märgitud võlgniku elukohaks Xxxxxxxxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxxxxxx-xxxxx, xxxxx xxxxxxxx.
15.See, et võlgniku vanemad lapsed elavad Eestis, ei ole piisav asjaolu, mis osutuks määravaks põhihuvide keskme määratlemisel. Võlgnikul on ka mitu alaealist last, kes elavad koos võlgnikuga Soomes ning võlgniku eelmisest abielust pärit lapsed elavad Eestis. Eeltoodust tulenevalt on mõistetav ka võlgniku poolt Eesti Vabariigis viibimine aeg-ajalt, kuivõrd tal on perekondlikud sidemed Eesti Vabariigis. Samas ei saa sellest teha järeldust, et võlgnikul on põhihuvide kese Eesti Vabariigis. Kohtule on esitatud võlgniku arvelduskonto väljavõte, millest nähtub mh kulutuste tegemine Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul ei saa ühes riigis üksikute kulutuste tegemise kaudu defineerida võlgniku põhihuvide teostamise kohta.
16.Maakohus märkis, et Soome Vabariigis algatatud täitemenetluses tuvastatud asjaolud ei saa olla määravaks võlgniku põhihuvide keskme väljaselgitamisel. Asjaolu, et täitemenetluse raames pole isikul tuvastatud vara, ei tähenda automaatselt seda, et isiku põhihuvide kese peab tingimata asuma muus riigis.
17.Seoses võlausaldaja väitega, et võlgnikul võib olla ühisvara oma eelmise abikaasaga, on ajutine haldur aruandes märkinud, et käesolevaks hetkeks on kõnealust vara võõrandatud edasi kaks korda. Seega võib võlgnik omada üksnes teoreetilist nõuet oma endise abikaasa vastu, kuid teoreetilise varalise nõude olemasolu Eesti kodaniku vastu ei ole piisav käsitlemaks Eesti Vabariiki võlgniku alalise tegevuskohana.
18.Maakohtu hinnangul omab olulist tähendust käesolevas asjas sotsiaaltoetuste saamine Soome Vabariigis. Töötu abiraha ning lastehoiutoetuse saamine näitab antud olukorras, et isiku põhihuvide teostamise koht asub Soome Vabariigis. Maakohtu hinnangul ei ole töötu abiraha andmist puudutavas otsuses sisalduv märkus, et võlgnikku loetakse Soome Vabariigis püsivalt elavaks paljasõnaline fraas dokumendis, vaid ametkonna hinnang, mis on tehtud isiku kohta kogutud andmeid arvesse võttes. Samuti näitab lapsehoiutoetuse saamine seda, et võlgnik reaalselt elab koos lapsega Soome Vabariigis. Muu hulgas nähtub nii töötu abiraha, kui ka lastehoiutoetuse andmise otsusest, et toetuse andmisel omab olulist tähendust Soome Vabariigist ärakolimine, millest tuleb ametkonda tingimata teavitada. Kui isikul oleks üksnes formaalne side Soome Vabariigiga, siis oleks äärmiselt küsitav isiku õigus saada vastavaid toetusi.
19.Samuti on võlgnik Soome Vabariigi kodanik, mistõttu on ka eluliselt usutav, et võlgnik tõepoolest elab ja teostab oma huvide realiseerimist Soome Vabariigis.
20.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-114-12 selgitanud, et Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 üldpõhimõtteks on algatada võlgniku vastu, kel on vara mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, esmajärjekorras põhimaksejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub
võlgniku põhihuvide kese. Teises liikmesriigis saab korraldada teisese maksejõuetusmenetluse võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui võlgnikul on seal tegevuskoht. Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 lg 4 sätestatakse, et enne art 3 lg 1 alusel põhimaksejõuetusmenetluse algatamist võib art 3 lg 2 osutatud teiseseid maksejõuetusmenetlusi algatada ainult juhul, kui: a) lg 1 alusel ei saa maksejõuetusmenetlust algatada selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese; b) teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleb võlausaldaja, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis, mille territooriumil tegevuskoht asub, või kelle nõue tuleneb selles tegevuskohas toimuvast tegevusest. Käesoleval juhul ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avaldajal ei oleks võimalik Soome Vabariigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu Soome Vabariigis maksejõuetusmenetlust algatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 lg 4 punkti a tähenduses või esineks sama sätte punktis b) näidatud tingimused. Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 39 on ka neil võlausaldajatel, kelle elu- või asukoht ei asu maksejõuetusmenetluse algatanud liikmesriigis, õigus esitada maksejõuetusmenetluse suhtes kirjalikult vormistatud nõuded. Seega ei kahjusta maksejõuetusmenetluse algatamine Soome Vabariigis võlgniku Eesti Vabariigis asuvate võlausaldajate huve. Määruskaebus
21.Võlausaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega tuvastada võlgniku põhihuvide kese Eestis ja kuulutada välja võlgniku pankrot ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.
22.Maakohus ja ajutine haldur kohustasid võlgnikku esitama menetluse kestel korduvalt erinevaid tõendeid põhihuvide keskme kohta esitatud väidete tõendamiseks. Võlgnik seda ei teinud. Maakohus jättis vaatamata tõendite esitamata jätmisele pankrotiavalduse läbi vaatamata. Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet.
23.Võlgnik jättis esitamata järgmised tõendid, mis omavad tähtsust põhihuvide keskme tuvastamisel: -võlgnik saab väidetavalt sissetulekut Lääne-Euroopa või Prantsuse ühingust. Töölepingut selle kohta esitatud ei ole; -võlgnik väitis, et tal on pangakonto Šveitsis ja esitas kontoväljavõtte. Ühtegi tõendit ta selle kohta, mis võimaldaks teda kontoga siduda, ei esitanud; -võlgnik väitis, et ta on käinud Soomes proovitööl ja sõlmib seal töölepingu. Tõendeid ta selle kohta ei esitanud; -võlgnik väitis, et ta omab kinnisvara Bulgaarias, hiljem muutis oma ütlusi ning väitis, et see kuulub hoopis tema tütrele. Tõendeid ta kinnisvara olemasolu ega kuuluvuse kohta ei esitanud; -võlgnikul on Soomes pangakonto, aga ühtegi tõendit ta vahendite liikumise kohta Soome kontol esitanud ei ole; -võlgnik väitis, et ta saab Soomes sotsiaaltoetust, kuid arvestades võlgniku elustiili, on ilmne, et see ei ole võlgniku elatusallikas, mistõttu ei saa see ilma täiendavate tõenditeta olla iseseisev kinnitus põhihuvide keskme kohta Soomes.
24.Euroopa Kohtus on 17.01.2006 otsuses asjas nr C-1/04 märkinud, et Euroopa nõukogu määruse nr 1346/2000 art 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese maksejõuetuse algatamise taotluse esitamise ajal, säilib pädevus nimetatud menetlus algatada, kui võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist, oma põhihuvide keskme üle teise liikmesriigi territooriumile. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse 13.05.2014. Võlgniku
esitatud tõendite kohaselt tehti tema suhtes otsus Soome sotsiaalkindlustuse kohaldamise kohta 28.01.2015 ning töötutoetuse kohta 04.02.2015 (mille kohaselt töötutoetust maksti alates 04.08.2014). Võlgnik on sellega tõendanud üksnes seda, millal sotsiaaltoetused tema suhtes rakenduma hakkasid, mitte seda, millal tegelik põhihuvide keskme Eestist Soome liikumise ajahetk oli. Võlgnik esitas Soome sotsiaalkindlustuse ametile avalduse sotsiaalkindlustuse kohaldamise kohta käesoleva menetluse kestel ja sotsiaalkindlustuse saamist kinnitavad tõendid väljastati pärast pankrotiavalduse esitamist Eestis. Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt ei ole nimetatud tõendid põhihuvide keskme määramisel arvestatavad – määrav on põhihuvide kese taotluse esitamise ajal ja sellele eelnevalt (mille kohta võlgnik tõendeid esitanud ei ole).
25.Võlgnik on esitanud (menetluse kestel saadud) sotsiaalkindlustuse tõendid, mis ei kuulu arvestamisele, erinevaid tõendeid, mis ei ole temaga seostatavad (pangakonto väljavõte, erinevates kohtades välismaal väljastatud arved jne) ning paljasõnalisi väiteid proovitöö kohta Soomes ja töö kohta Prantsusmaal (või Lääne-Euroopas). Võlgnevuse aluseks olevas kompromissikokkuleppes on võlgniku elukohana märgitud tema poolt teavitatud Eesti aadress ning kohtualluvusena lepitud kokku Harju Maakohus, st võlausaldaja sai objektiivselt ka võlgnevuse tekkimise perioodil ette näha üksnes asja lahendamist Eesti kohtus.
26.Pärnu Maakohus on 15.05.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-18103 leidnud, et võlgniku põhihuvide kese on Eestis – vaatamata sellele, et võlgnikul on elukoht ka Soomes, kuna: võlgniku eelmine elukoht oli Eestis, võlgnik tegeles enne pankrotiavalduse esitamist Eestist majandustegevusega, võlgniku majandustegevusega seonduvad kohustused on Eestis, (d) võlausaldajad asuvad Eestis ja neil oleks põhjendamatult koormav osaleda pankrotimenetluses hoopis Soomes, võlgnikul on Eestis perekondlikud sidemed ja laps ning võlgnik on Eestis aasta jooksul saanud arstiabi. Võlausaldaja juhib tähelepanu, et kõik eelnevad asjaolud (va arstiabi) on asjakohased ka käesoleva menetluse võlgniku kohta.
27.Võlgnik on tahtlikult tekitanud näiliku põhihuvide keskme liigutamise ja hajutamise mh, kuna (a) puudub vaidlus, et kuni 2013. aastani tegutses võlgnik avalikult Eestis, st võlgniku objektiivselt tuvastatav tegevus Eestis lõppes näilikult vahetult pärast sissenõudmise alustamist võlausaldaja poolt, (b) võlgnik registreeris oma elukoha Soomes pärast sissenõudmise alustamist võlausaldaja poolt Eestis ning (c) põhiline tõend (sotsiaaltoetuse saamise tõend), millele maakohus põhihuvide keskme määramisel tugines, on võlgnikule väljastatud pankrotimenetluse kestel – 2015. aasta alguses (st võlgnik on endale vajaliku tõendi Soome taotlenud pankrotimenetluse kestel).
28.Pankrotimenetlusega mõttega ei ole kooskõlas tõlgendada võlgniku huvides võlgniku pool tekitatud, kuid mitte tõendatud, kahtlusi põhihuvide keskme osas. Samuti on ebaõige kohtu lähtepunkt, mille kohaselt viitab põhihuvide keskme mujal asumisele see, et Eestis ei tuvastanud ajutine haldur sisuliselt mingit vara – pankrotiseisus isikul ei saagi olulist vara olla. Võlgnik ise ei käsitle Soomest saadavat sotsiaaltoetust elatusallikana, ta ei ole tõendanud tegelikku sissetuleku allikat ning objektiivselt tuvastatavate asjaolude pinnalt on seotus tugevaim Eestiga.
29.Ebaõiglane on menetluskulude jätmine võlausaldaja kanda. Menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). Menetluse edasine käik
30.Ajutine pankrotihaldur ja võlgnik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 07.07.2015 vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 pga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on põhjalikult ja igakülgselt põhjendanud, miks ta leiab, et võlgniku põhihuvide kese on Soome Vabariigis. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
33.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus on järginud uurimisprintsiipi maksimaalses võimalikus ja vajalikus ulatuses. Antud juhul on toimikus olevate tõenditega piisavalt tõendatud, et võlgniku põhihuvide kese on Soome Vabariik. Määruskaebuses väljatoodud dokumendid ei anna alust võlgniku põhihuvide keskme muutmiseks, sest nimetatud tõendite olemasolul ei saa võlgniku põhihuvide keset siduda Eesti Vabariigiga.
34.Praegusel juhul ei saa kohaldada Euroopa Kohtu 17.01.2006 otsuses asjas nr C-1/04 väljatoodud põhimõtet, mille järgi selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese maksejõuetuse algatamise taotluse esitamise ajal, säilib pädevus nimetatud menetlus algatada, kui võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist, oma põhihuvide keskme üle teise liikmesriigi territooriumile. Antud juhul on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse 13.05.2014. Rahvastikuregistri päringust nähtub, et alates 16.10.2013 on võlgniku elukohaks Soome Vabariik (tl 15, I kd). Samuti nähtub võlgniku poolt esitatud Soome Sotsiaalameti tõenditest, et nt Soome sotsiaalkindlustuskaitset kohaldatakse võlgnikule alates 16.04.2013 (tl 7, III kd). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodud dokumentidest selgelt, et võlgniku põhihuvide kese oli umbes aasta enne pankrotiavalduse esitamist Soome Vabariigis. Samuti nähtub esitatud tõenditest ja maakohtu põhjendustest, et tegemist ei ole ka näiliku põhihuvide keskme liigutamisega. Eeltoodust tulenevalt oli võlgniku põhihuvide kese pankrotiavalduse esitamise ajal ja on ka praegu Soome Vabariigis ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberlükkamiseks ja asjas uue lahendi tegemiseks. Menetluskulude jaotus
35.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.