Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-26864
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi M O vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7754.77 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BIGBANK AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Riina Rebane Vastustaja/kostja M O (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx ), esindajad Liina Carolina Forsel ja Aare Nahk
Kohtuistungi toimumise aeg
11.12.2013
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.05.2013 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Mõista M Olt välja BIGBANK AS-i kasuks põhivõlgnevus 2835.73 eurot, intressivõlgnevus 1160.71 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus 1487.51 eurot; 2) Mõista M Olt välja BIGBANK AS-i kasuks alates 11.07.2012 sissenõutavaks mittemuutunud viivisvõlgnevus suuruses 30,01% aastas põhivõlgnevuselt kuni võla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2835.73 eurot; 3) Maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jäävad 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.07.2012 esitas BIGBANK AS (hageja) Harju Maakohtule hagi M Olt (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palus mõista välja 7754.77 eurot, millest 3516.10 eurot on tagastamata krediidisumma, 2063.79 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102.24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2037.48 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 35.16 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 11.07.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 34,73% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 10 000 krooni (639.12 eurot). Kostja kohustatud maksma intressi 44,58% krediidisummast ühe aasta kohta ja lepingule kohaldati BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepinguga seonduvalt sõlmiti neli täiendavat kokkulepet ja lõplikult jäi kokkuleppe nr 4 alusel võlgniku käsutusse 69 100 krooni (3516.10 eurot) intressimääraga 34,73% aastas. Leping ja kokkulepped vastasid sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldustele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale lepingu allkirjastamisel sellest tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldustele, huvidele, vajadustele ja majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest allkirjaga lepingul.
3.Kokkuleppe nr 4 alusel oli kostjal kohustus tasuda hagejale regulaarseid makseid alates 12.04.2010, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust ja edastas muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, ütles hageja lepingu 06.12.2010 avaldusega üles.
4.Hageja kontrollis kostja majanduslikku seisu maksehäireteregistrist 14.07.2007, see on 3 päeva enne lepingu sõlmimist. Registri raportist nähtuvalt ei olnud kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Ka hindas hageja enne lepingu sõlmimist kostja maksevõimet arvelduskonto
väljavõtte alusel. Sellest nähtus, et kostja oli kuue kuu jooksul omanud kohustusi teiste võlausaldajate ees ja tasunud neid regulaarselt. Kostja sissetulek oli kuue kuu jooksul stabiilselt kasvanud. Hagejal ei olnud võimalust tutvuda lepingutetingimuste ja võlajääkidega teiste võlausaldajate juures.
5.Kostja allkirjastas lepingu sõlmimisel üldtingimuste versiooni 2.1 (edaspidi ÜT). ÜT punkt 9.1 sätestas, et krediidisaaja kohustub krediidiandjat viivitamatult informeerima kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Nimetatud teave tuleb kostja poolt esitada ausalt, koheselt ning selle kohustuse täitmata jätmisega seotud kahju tekkimise osas kannab vastustust kostja. Põhilepingu raames tasus kostja 2 makset summas 157.81 eurot. Kokkuleppe nr 1 raames laekus 5 makset summas 621.86 eurot, kokkuleppe nr 2 raames 11 makset summas 2671.90 eurot, kokkuleppe nr 3 raames 5 makset summas 1010.47 eurot, kokkuleppe nr 4 raames ei ole tasutud ühtegi makset. Kokku on kostja laenukohustuse katteks laekunud 4462.04 eurot 5 aasta jooksul. Võlgniku maksetest ei piisa lepinguliste kohustuste täitmiseks. Tulenevalt kostja varasemast pahatahtlikust käitumisest tuleb jätta tema väited kehvast majanduslikust olukorrast tähelepanuta. Maksegraafiku korrektse täitmise korral oleks praeguseks lepingujärgne krediidisumma pidanud olema juba tagastatud ning tasutud kokkulepitud intress.
6.Maksegraafikujärgne viimane makse pidi toimuma 12.03.2012. Kokku kuulus graafiku alusel tasumisele 6587.45 eurot. Kostja rikkumise tõttu ei ole krediidiandja saanud lähtuda laenu väljaandmisel planeeritud laekumistest ja on pidanud tegema täiendavaid pingutusi võla sissenõudmiseks. Lisalaenude andmisele eelnevalt teenindas kostja laenu korrektselt. Seega ei saanud hagejal olla alust eeldada kostja pahauskust või olulist maksevõime langust. Initsiatiiv kokkulepete sõlmimiseks ja maksepuhkuse võimaldamiseks tuli kostjalt. Hageja eesmärgiks kostja taotluste läbivaatamisel, kokkulepete sõlmimisel ning maksepuhkuse võimaldamisel oli säilitada lepinguline koostöö ning vältida lepingu ülesütlemist, millega kaasnenuks kostjale koheselt kogu võlgnevuse tasumine ning oleks välistatud võlgnevuse edasine tasumine maksegraafiku alusel. Kohese võla tasumise võimatuse korral oleks edasine menetlus jõudnud kohtusse ning võimalik, et ka täitemenetlusse.
7.Intressimäärad lepingus ja kokkulepetes olid vastavalt 44,58%, 28,94%, 30,01%, 32,24% ja 34,73%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõige 3 jõustus 01.05.2009. Leping ja kokkulepped sõlmiti vastavalt 17.07.2007, 18.09.2007, 14.02.2008, 25.03.2009 ja 17.09.2009. Seega võiks selle sätte kohaldumisest rääkida vaid kokkuleppe nr 4 puhul.
8.Taotlus kokkuleppe nr 4 sõlmimiseks tuli kostjalt endalt. Sellega võimaldati kostjale 6 kuud maksepuhkust. Lepingulises suhtes kohustuvad pooled käituma üksteisega mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest tulenevalt. Hageja hinnangul tuldi kokkuleppe nr 4 sõlmimisega kostjale vastu ning parandati tema olukorda. Krediidiasutuste seadus (KAS) ei ole käesoleva tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisel rakendatav. Eraõiguslikke suhteid ei reguleeri haldusõiguse valdkonda kuuluv seadusandlus.
9.Hageja ei saanud eeldada, et kostja töötab katseajaga. Hageja ei saa eeldada, et isik töötab vaid ühes ettevõttes ja et tema kõik sissetulekud laekuvad ainult ühe krediidiasutuse ühele konkreetsele arvele, mille väljavõtte klient hagejale laenu taotlemisel esitas. Samuti ei saa eeldada, et ühest ettevõttest lõpparve saamisel on tingimata tegemist kostja kõikide võimalike töösuhete lõppemisega. Samuti ei saa eeldada, et kõik tööandjad alati kohaldavad katseaja regulatsiooni. Krediidivõimelisuse hindamisel on oluline piisava sissetuleku omamise järjepidevus ning regulaarsus. Kostja pangakonto väljavõttest tulenevalt sai hageja seda eeldada. Maksevõimelisuse hindamisel võeti arvesse kostja
eelneva kuue kuu sissetulekuid. 2007. aasta esimese poolaasta eest saadav töötasu maksti kostjale välja veebruarist juulini ja oli esimeses kvartalis keskmiselt 304.24 eurot, teises 423.52 eurot. Seega oli kostja sissetulekutest tuvastatav kasvutendents ning põhjendatud, et hageja luges kostja maksevõime täiendava krediidi saamiseks piisavaks. Isegi, kui kostja enda jaoks oli tekkinud sundolukord ja äärmine vajadus sõlmida uusi kokkuleppeid ning saada täiendavat krediiti, ei saa sellise olukorra eest vastutada hageja, sest hageja ei olnud nimetatud asjaoludest teadlik ega saanudki neist sel hetkel teadlik olla, sest kostja seda informatsiooni hagejale ei avaldanud. Poolte vastastikusel kokkuleppel laenu refinantseerimine on tavapärane ning hea usu põhimõttega vastavuses. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja sattus juulis 2009 erinevate võlausaldajate ees makseraskustesse seoses kogenematuse, reaalsete rahaliste võimaluste ülehindamise ning kerge krediidi kättesaadavuse tõttu. Lootes, et makseraskused on ajutise iseloomuga, pöördus kostja nende leevendamiseks hageja poole. Hageja pidas kostja krediidivõimekust piisavaks ning pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu ja hiljem 4 lisakokkulepet.
11.Kostja sai hagejalt krediiti kokku 4416.29 eurot, tagasimakseid on teinud kokku 4900.90 eurot ja on sellega kohustused panga ees täitnud. Seda summat ületavat osa, sõlmitud lepinguid ning nende lisasid peab kostja algusest peale tühisteks, kuna hageja, asudes krediidiandjana tarbijaga võrreldes oluliselt tugevamal positsioonil, rikkus head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleb tarbijakrediidilepingute taoline uuendamine lugeda heade kommetega vastuolus olevaiks.
12.Arvestades kostja eelnevat laenukoormust ja seda, et tema pangakonto väljavõttelt nähtub selgelt intensiivne kiirlaenude tarbimine, võib järeldada, et hageja hindas teadlikult kostja krediidivõimekust üle, mistõttu kostja sattus veelgi suurematesse makseraskustesse. Perioodil juulist 2007 Msini 2008 sai kostja hagejalt laenu 4416.29 eurot, samuti võttis ta erinevatest kiirlaenukontoritest kokku 2903.95 eurot, viimasest maksis sel perioodil tagasi 2875.23 eurot. Hagejale tasus kostja sel perioodil 651.67 eurot. Kostja üheksa kuu keskmiseks palgaks oli 143.02 eurot, keskmine teenindatud laenukohustus aga 391.87 eurot. Hageja ei hinnanud tema krediidivõimekust piisava hoolsusega ning olles teadlik tema maksejõulisuse probleemidest, kasutas jõupositsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendatakse krediidisaaja laenukoormus ülejõu käivaks.
13.Põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine, kehtis tarbijakrediidilepingu ja kokkulepete sõlmimise ajal. Olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad (kahe viimase lepinguga kostja raha reaalselt ei saanud, vaid krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses eelneva võlgnevusega), on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel.
14.Kostja on kindel, et teavitas hagejat enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teiste võlausaldajate ees olevatest kohustustest. Samuti nähtuvad kõnealused kohustused Sampo Panga konto väljavõttest, mille kostja hagejale enne tarbijakrediidilepingu ja lisakokkulepete sõlmimist esitas. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, nagu kostja oleks oma majanduslikku olukorda hageja eest varjanud ning tegutsenud pahauskselt. Ajavahemikul 01.01.2007-09.07.2007 oli kostja palkade kogusumma 30 929.30 krooni.
Samal perioodil oli kostja kokku sõlminud 16 korral kiirlaenufirmadega tarbijakrediidilepinguid, kogusummas 37 300 krooni, millest 23 390.98 krooni oli enne hagejaga sõlmitud tarbijakrediidilepingut ja hagejale konto väljavõtte esitamist täidetud. Samuti kasutas kostja ühel korral kütusekrediiti summas 2262 krooni. Kuna kostja esitas enne lepingu sõlmimist Sampo Panga konto väljavõtte, pidi hageja olema teadlik, et kostjal on kiirlaenukontorite ees vähemasti 13 910 krooni eest kohustusi, millele lisandub kõrge intress. Asjaolu, et järgneva kahe kokkuleppe sõlmimisel kostja sissetulekud olid suurenenud ja ta täitis hageja ees olevaid kohustusi korrektselt, ei saa olla ainsaks põhjuseks lisalaenu andmisel, kuivõrd krediidisumma suurendamisel oleks tulnud arvestada ka suurenenud kohustusi kiirlaenufirmade ees. Seda, et kostja ei olnud täiendava krediidi võimeline, tõendab asjaolu, et ta ei tulnud enne 17.07.2007 lepingu sõlmimist viimased 6 kuud oma tavapäraste sissetulekutega toime, kuivõrd oli nö SMS-laenu sõltlane.
15.Isegi juhul, kui kohus ei saa tarbijakrediidilepingut ja kahte lisakokkulepet heade kommetega vastuolevaks pidada, sisaldab 17.09.2009 lisakokkulepe endas kõiki hageja ja kostja vahel varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepinguid ning seetõttu kohaldub TsÜS § 86 lõige 3 kogu lepingule ning see on tühistatav tervikuna. Kostja sai krediiti 4416.29 eurot ja tegi tagasimakseid 4462.04 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt veel 7754.77 eurot. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid kokku 12 216.81 eurot. Sellest nähtub, et kostjapoolne kohustuste väärtus on kolm korda suurem hagejapoolsete kohustuste väärtusest. Pooltele tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mille puhul tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
16.Kostja palus kohtul tarbijakrediidileping ja kõik 4 kokkulepet tühistada, tuginedes heade kommete vastasusele ja raskete asjaolude ärakasutamisele. Kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslike tagajärgi, tuleb saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja on hagejalt reaalselt saanud 4416.29 eurot ja tagasi maksnud 4462.04 eurot, seega on kostja oma kohustused hageja ees täitnud. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis 17.05.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 järgi hageja kanda.
18.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid 17.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st koos maksegraafiku ja üldtingimustega, mille alusel sai kostja krediiti 10 000 krooni (639.12 eurot), millest tema arveldusarvele kanti 9700 krooni (619.94 eurot). Intressimäär oli 44,58% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi (t I kd lk 7-13); • pooled sõlmisid 18.09.2007 lepingu nr 0701148/26st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti 30 000 krooni (1917.35 eurot), millest kostja arveldusarvele kanti 29 700 krooni (1898.18 eurot). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist loeti krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 38 556.74 krooni (2464.22 eurot). Intressimäär oli 28,94% uuest krediidisummast ühe aasta kohta (t I kd lk 14-17); • pooled sõlmisid 14.02.2008 sama lepingu kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti 30 000 krooni (1917.35 eurot), millest kostja arveldusarvele
kanti 29 700 krooni (1898.18 eurot). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist loeti krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 65 799.58 krooni (4205.36 eurot). Intressimäär oli 30,01% uuelt krediidisummalt ühe aasta kohta (t I kd lk 18-23); • pooled sõlmisid 25.03.2009 sama lepingu kokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti 4614.92 krooni (294.95 eurot), mis tasaarveldati terves ulatuses krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid lepingust nr 0701148/26st tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees. Kostja kasutuses olevaks krediidisummaks loeti peale täiendava krediidisumma ülekandmist 56 379.48 krooni (3603.3055 eurot). Intressimäär oli 32,2372% uuelt krediidisummalt ühe aasta kohta (t I kd lk 24-29); • pooled sõlmisid 17.09.2009 sama lepingu kokkuleppe nr 4 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti 2422.79 krooni (154.8445 eurot), mis tasaarveldati terves ulatuses krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid lepingust nr 0701148/26st tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees. Kostja kasutuses olevaks krediidisummaks loeti peale täiendava krediidisumma ülekandmist 55 014.98 krooni (3516.0981 eurot). Intressimäär oli 34,7334% uuelt krediidisummalt ühe aasta kohta (t I kd lk 30-35); • hageja ütles 06.12.2010 avaldusega krediidilepingu üles (t I kd lk 42).
19.Allolevas tabelis on selguse eesmärgil välja toodud, millise krediidilepingu alusel ja kui palju kostja sai hagejalt krediiti, millised krediidisummad on kostjale üle antud ning kui suur on tagasimaksmisele kuuluv summa (sealhulgas intress). •
Lepingu number 0701148/26st
Lepingu sõlmimise aeg 17.07.2007
070ll48/26st 18.09.2007 Kokkulepe nr 1 0701148/26st 14.02.2008 Kokkulepe nr 2 0701148/26st 25.03.2009 Kokkulepe nr 3 0701148/26st 17.09.2009 Kokkulepe nr 4
20.Eeltoodud krediidilepingute alusel on hageja kandnud kostja kontole krediidisummana kokku 69 100 krooni (4416.29 eurot) (t I kd lk 199). Kostja on hagejale teostanud tagasimakseid kogusummas 69 815.76 krooni (4462.04 eurot) (t I kd lk 130, 134, 138, 140, 143, 154, 155, 199). 19.04.2013 kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja seisukoha
esitamiseks kostja poolt kohtule esitatud tabeli suhtes hiljemalt 26.04.2013. 03.05.2013 esitas hageja kohtule kirja, milles leidis, et kõnealune tabel kajastab lepingu ning kokkulepete sõlmimise kuupäevi, hageja poolt kostja käsutusse antud summasid, seejuures on kostja kokkulepete puhul välja toonud lisalaenuna tema käsutusse antud summad, samuti on kostja märkinud lepingu ning kokkulepete maksegraafikujärgsed tagasimakstavad summad juhul, kui ta oleks nimetatud graafikuid korrektselt täitnud. Vastuväiteid kostja poolt tasutud summade osas hageja kohtule ei esitanud.
21.Kohus pidas vajalikuks anda hinnang sellele, kas ja mis alusel saavad olla hageja ja kostja vahelised järjestikku sõlmitud krediidilepingud heade kommete vastased ja seetõttu tühised. Kohus selgitas, et võib ise omal algatusel tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada ilma, et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lõikes 7 ja § 438 lõikes 1 sätestatust. Sama on märkinud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-41-05, kus kolleegium on jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-04).
22.Hageja ja kostja vahel sõlmitud järjestikuste ja omavahelises seoses olevate krediidilepingute alusel on kostja saanud krediiti kokku 69 099.92 krooni (4416.29 eurot). Oma lepinguliste kohustuste täitmiseks on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 69 815.76 krooni (4462.04 eurot). Viimasena sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st kokkuleppe nr 4 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale hiljemalt 12.03.2012 kokku 103 071.18 krooni, millest 55 014.98 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 47 506.05 krooni intress ja 550.15 krooni lepingu sõlmimise tasu. Hageja ütles 06.12.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ja nõuab kostjalt kokku 121 335.78 krooni (7754.77 euro) tagastamist. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid kokku 12 216.81 eurot (4462.04+7754.77) eurot.
23.Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud KAS § 83 lõikes 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lõikega 31 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest.
24.Käesoleval juhul on kostja rikkunud nii 2007. aastal sõlmitud tarbijakrediidilepingut nr 0701148/26st kui selle nelja kokkulepet. Sellise informatsiooni põhjal tehtud laenuotsus kahjustab klienti. Kohtu hinnangul lasus hagejal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtudes kohustus sellises olukorras uute lepingute, see on tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st nelja kokkuleppe, sõlmimisest keelduda. Kohus
leidis, et uute lepingute sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 6 sätestatud piiranguga. Kohus leidis, et hageja, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja krediidiasutusena antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud tarbijakrediidilepingut nr 0701148/26st, 18.09.2007 selle kokkulepet nr 1, 14.02.2008 selle kokkulepet nr 2, 25.03.2009 selle kokkulepet nr 3 ja 17.09.2009 kokkulepet nr 4 sõlmides KAS § 83 lõikes 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
25.TsÜS §-st 86 tulenev põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine, kehtis ka tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st kokkulepete sõlmimise ajal.
26.Kohus leidis, et olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad (kahe viimase lepinguga kostja raha reaalselt ei saanud, vaid krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses kostja eelneva võlgnevusega), on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel.
27.Käesoleval juhul on kostja saanud krediiti kokku 4416.29 eurot ja teinud hagejale tagasimakseid kogusummas 4462.04 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt veel krediidivõlgnevuse tasumist summas 7754.77 eurot. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid kokku 12 216.81 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostjapoolne kohustuste väärtus on enam kui kolm korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest. Kohtu hinnangul on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mille puhul tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Antud juhul on kohus tuvastanud, et hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi lepinguid makseraskustes (makseraskus väljendus varasemate lepingute mittekohases täitmises) kostjaga selleks, et varasemaid kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas ka lepingutingimusi muuta. Sellega asetas hageja makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse finantsolukorda.
28.Eeltoodud kohtu põhjendustest tuleneb, et tarbijakrediidileping nr 0701148/26st ning selle kokkulepped nr 1, 2, 3 ja 4 on heade kommetega vastuolus, olles seetõttu tühised. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et eelnevalt sõlmitud tarbijakrediidilepingud ei muutu siinjuures kehtivaks, sest viimane leping sisaldab endas kõiki hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguid.
29.Kostja on erinevatel aegadel krediidilepingute maksegraafikujärgseid makseid tasunud kogusummas 4462.04 eurot, olles hagejalt krediidilepingute alusel reaalselt saanud kokku 4416.29 eurot. Kostja peab kokku hagejale tasuma tühise tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st ja selle raames sõlmitud nelja kokkuleppe järgi saadud 4416.29 eurot (tühise tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st järgi saadud 619.94 eurot, tühise tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st kokkuleppe nr 1 järgi saadud 1898.18 eurot ning tühise tarbijakrediidilepingu nr 0701148/26st kokkuleppe nr 2 järgi saadud 1898.18 eurot, kokku
4416.29 eurot). Arvestades kostja poolt hagejale kokku tasutud 4462.04 euroga, jättis kohus hagi rahuldamata. Isegi kui asuda seisukohale, et tühised on vaid kaks viimast tehingut (25.03.2009 ja 17.09.2009), siis moodustaks kostja võlgnevus panga ees 4205.36 eurot (kokkuleppe nr 2 alusel loeti pärast täiendava krediidisumma üleandmist krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 65 799.58 krooni), millise kohustuse on kostja 4462.04 euro tasumisega samuti täitnud. Apellatsioonkaebus
30.19.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Juhul, kui kohus ei rahulda hagi, palub hageja rahuldada kaebuse punktis 2.2.4 toodud alternatiivne nõue ning mõista kostjalt hagejale välja 5483.95 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
31.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigusnorme. Nõude aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamise ei põhjendanud maakohus: 1) millest lähtudes ta tuvastas vaidlusaluse lepingu ning kõigi kokkulepete rikkumise, kuna hageja esitatud tõenditest lähtuvalt täitis kostja 17.07.2007 sõlmitud lepingut ning 18.09.2007 sõlmitud kokkulepet korrektselt; 2) kuidas kokkulepete nr 3 ja nr 4 tühisus mõjutab kogu lepingu tühisust ja miks nende võimaliku tühisuse tuvastamisel ei saa lähtuda viimasest kehtivast kokkuleppest nr 2; 3) kuidas on lepingu raames kokkulepete sõlmimine kostja olukorda kahjustanud võrreldes olukorraga, kui nimetatud lepinguid ei oleks sõlmitud. Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud hageja seisukohtade ja põhjendusega, vaid on tuginenud vaid kostja poolt avaldatule. Kaevatav otsus on vastuoluline, põhjendamata ega ole rajatud asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Seega on maakohus rikkunud TsMS §-s 5 ja §-s 436 sätestatud nõudeid.
32.Tarbijakrediidilepingu ja selle raames sõlmitud kokkulepete puhul on tegemist iseseisvate tehingutega ning iga tehingu võimalikku tühisust peab kohus eraldi analüüsima ja tuvastama, samuti tuleb arvestada TsÜS §-s 85 sätestatuga.
33.Hageja on lepingut ja kokkuleppeid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas kostja maksevõimet kohaselt. Krediidilepingu sõlmimise eelselt võeti maksevõime hindamisel aluseks kostja sissetulek konto väljavõtte alusel ning maksehäireregistris võlgnevuste puudumine. Täiendava krediidi väljastamisel kokkulepetega nr 1 ja nr 2 hindas hageja lisaks konto väljavõtetele kostja regulaarset ja nõuetekohast maksete tasumist hagejale. Kostja ei esitanud lepingu ega kokkulepete sõlmimisel informatsiooni võimalike püsivate makseraskuste kohta. Kokkuleppe nr 4 sõlmimise eelselt esitas kostja avalduse, milles teatas, et soovib maksepuhkust 6 kuuks, kuna on töötu. Kostja esitas hagejale individuaalse tööotsimiskava, millest nähtub, et kostja tegeles aktiivselt töö otsimisega. Hageja, võttes heauskselt arvesse kostja poolt esitatud andmeid, rahuldas kostja avalduse. Samuti selgitas hageja kostjale lepingu ning kokkulepete sõlmimise tagajärgi, seega oli kostja nendest teadlik. Kostja on ise oma tegevuse/tegevusetusega toonud kaasa käesolevaks hetkeks tekkinud õiguslike tagajärgede realiseerumise ning lähtuvalt pacta sunt servanda põhimõttest peab ta nende eest ka vastutama. Kohus on otsuses asunud ekslikule seisukohale, et hageja mõjutas kostjat uute kostja olukorda raskendavate kokkulepete sõlmimisele. Vastupidi, hageja on esitanud kostjale erinevad alternatiivid asja lahendamiseks ning selgitanud iga lahenduse tagajärgi. Lisaks oli kostjal võimalik nende alternatiivide sobimatuse korral teiste krediidiandjate poole pöörduda ning refinantseerimise teel hageja nõue rahuldada ja jätkata lepingulist suhet krediidiandjaga, kelle pakutud tingimused tema jaoks sobivaimad olid. Kostja ise on lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt vabatahtlikult otsustanud, millist lahendust kasutada.
34.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-12 punktides 24 ja 25 väljendatu kohaselt ei too KAS § 83 lõikes 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine iseenesest kaasa lepingu tühisust. Hageja jääb ka oma varasema seisukoha juurde, et KAS ei kuulu eraõiguslikes vaidlustes kohaldamisele, kuna see on haldusõiguse valdkonda kuuluv õigusakt.
35.Kokkulepete nr 1 ja nr 2 sõlmimise seisuga kostjal hageja ees sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi ei olnud ning kostja käsutusse anti tema taotluse alusel lisalaenu kokku 3834.70 eurot. Seega ei vasta tegelikkusele maakohtu väide, et hageja sõlmis kostjaga korduvalt uusi lepinguid, millega suurenesid kostja poolt tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurenenud krediidiks saadavad summad,. Samuti on ekslik maakohtu järeldus, et tegemist on silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel. Kokkulepetega nr 3 ja nr 4 sai kostja krediidisumma enda käsutusse VÕS § 396 lõike 2 alusel. Initsiatiiv kokkulepete sõlmimiseks ja maksepuhkuse võimaldamiseks tuli kostjalt. Hageja tuli nimetatud kokkulepete sõlmimisega kostjale vastu eesmärgiga säilitada lepinguline koostöö. Arvestades kostja majanduslikku seisu (töö kaotamisest tulenev ajutine maksevõime vähenemine), oli kokkuleppega nr 4 maksepuhkuse võimaldamine kostja huvides ja hea usu põhimõttega kooskõlas. Arvestades kostja töötuks jäämisele eelnevat korrektset maksekäitumist, kostja vanust ja asjaolu, et kostja ise pidas tõenäoliseks, et probleemid maksete tasumisega on ajutise iseloomuga, oli hageja hinnangul tõenäoline, et makseraskused ongi ajutised.
36.Täidetud ei ole TsÜS-i § 86 kohaldamise eeldused. Leping ja kokkulepped nr 1-3 on sõlmitud enne TsÜS § 86 hetkel kehtiva redaktsiooni jõustumist. Seega ei olnud hagejal võimalik lepingut ja nimetatud kokkuleppeid koostades ja sõlmides arvestada vastavatest lõigetes tulenevate nõuetega ning tal ei lasunud ka sellist kohustust, kuna kehtiv redaktsioon ei oma tagasiulatuvat jõudu. Riigikohtu seisukoha järgi peaks tagasiulatuva jõu andmine olema sätestatud vastava seaduse rakendussätetes, mida aga TsÜS § 86 lõike 3 kohta ei ole. Seega ei kuulu TsÜS § 86 lõiked 2 ja 3 antud asjas lepingu ja kokkulepete nr 1-3 osas kohaldamisele. Need tehingu tühisuse alused, mis alates 01.05.2009 sisalduvad TsÜS § 86 lõigetes 2 ja 3, olid eelmises redaktsioonis tehingu tühistamise alusteks. Seega ei saa kohus omal algatusel hinnata enne 01.05.2009 sõlmitud lepingute tühisust nimetatud sätetes toodud alustel, mistõttu on maakohus tarbijakrediidilepingu ja kokkulepete 1-3 tühisuse tuvastamisel ületanud oma pädevuse piire. Täidetud ei ole ka lepingu ja nimetatud kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud TsÜS §-s 97 sätestatud eeldused, seega puudub alus lepingute tühistamiseks. Praeguseks ajaks on TsÜS § 99 lõike 2 järgi nimetatud tehingute tühistamise nõue ka aegunud, kuivõrd kostja ei ole vastavat avaldust esitanud.
37.Võttes arvesse kokkuleppe nr 4, aga ka lepingu ja kokkulepete nr 1-3 sõlmimise asjaolusid, ei ole ükski neist sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja sai enda käsutusse soovitud krediidisumma ja võimaluse täita maksekohustust talle jõukohaste maksetena ning vältis sellega hageja poolt seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamist, muuhulgas peatus viivise arvestus. Samuti võimaldas hageja kostjale vastavalt tema avaldatud soovile maksepuhkust ja talle anti võimalus saavutada kohtuväline kokkulepe ning vältida võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimist. Leping ega ükski kokkulepetest ei ole sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, vaid on talle kasulikud. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus seaduse ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega, kuna välistaks kostja võimaluse kohtuväliselt oma kohustuste suurust muuta, neid ümber vormistada ja/või ajatada.
38.Kostja esitas tabelina andmed kõigis kokkulepetes kokkulepitud krediidikulukuse määra ning samal ajal Eesti Panga poolt avaldatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kohta. Andmetest nähtub, et mitte üheski kokkuleppes kokkulepitud krediidikulukuse määr ei ületanud Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimiselaenude kulukuse määra kolmekordselt. Seega, ka kulukuse määrast lähtuvalt ei olnud pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
39.Refinantseeritud summalt intressi ja viivise arvestamine on lubatud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et uute lepingute sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. VÕS § 113 lõike 6 esimese lause sõnastusest nähtuvalt räägib see viivitus-, mitte kasutusintressist. Hageja ei arvestanud viivist intressi tasumisega viivitamisel. Võttes arvesse, et kokkulepete nr 3 ja nr 4 sõlmimisel oli poolte tahe suunatud täitmata rahaliste kohustuste ümberkujundamisele laenuks VÕS § 396 lõike 2 mõistes ning tagastamata krediidisumma ajatamiseks, on hageja seisukohal, et VÕS § 396 lõike 2 alusel lepingu sõlmimisel ei kohaldu VÕS § 113 lõike 6 regulatsioon. Võla, mille komponentideks võisid olla erinevad nõuded, asemele tekib uus krediidisumma. Sõltumata sellest, missuguseid kohustusi VÕS § 396 lõike 2 alusel uueks laenuks ümber vormistatakse, on uuelt krediidisummalt VÕS § 397 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel intressi ja viivise arvestamine lubatud ning seaduslik.
40.Kohus ei ole lahendis põhjendanud, millest lähtuvalt ta jõudis järeldusele, et 14.02.2008 sõlmitud kokkuleppest nr 2, millega kostja sai enda käsutusse krediidisumma 4205.36 eurot, tulenevad kohustused on täidetud selle tulemusena, et kostja on alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni tasunud 4462.04 eurot. Missugusel põhjusel ja kuidas on võimalik enne kokkuleppe nr 2 sõlmimist kostja poolt hagejale tasutud maksed arvestada laekunuks kokkuleppe nr 2 krediidisumma katteks ning missugusel alusel puudus kostjal kehtiva kokkuleppe nr 2 alusel VÕS § 397 lõikes 1 sätestatud intressi maksmise kohustus?
41.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kokkulepped nr 3 ja nr 4 on mingil põhjusel tühised, esitab hageja alternatiivse nõude kokkuleppe nr 2 alusel, millega sai kostja enda käsutusse krediidisumma 4205.36 eurot, sealhulgas lisalaenu 1917.35 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja krediidisumma ning sellelt arvestatava intressi graafiku alusel maksma perioodil 10.03.2008-11.10.2010. Maksete arvestamisel lähtuti kokkuleppe nr 2 ÜT punktist 2.5, mille kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. Kuna tegemist on ülesütlemata lepinguga, siis arvestatakse maksed tasutuks vastavalt maksegraafikule, lähtudes sellest, missugused graafikujärgsed maksed on sissenõutavaks muutunud. Pärast kokkuleppe nr 2 sõlmimist on kostja hagejale tasunud kokku 3681.83 eurot, millest 1369.63 eurot on arvestatud krediidisumma, 2193.32 eurot intressi, 115.02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude ja 3.86 eurot viivise katteks. Kuna hageja ülesütlemisavaldus oli saadetud pärast kokkuleppe nr 2 maksegraafikus kokkulepitud viimase makse tasumise tähtaega, tuleb lähtuda sellest, et kostja kohustus hagejale tasuma kõik kokkuleppes nr 2 sätestatud maksed ning seega on kostjal tasumata krediidisumma 2835.73 eurot ja intress 1160.71 eurot. Kuna krediidisumma tagastamise tähtaeg saabus 11.10.2010, kuid see on käesoleva ajani tagastamata, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lõike 1 lause 3 järgi on antud juhul kokkuleppe nr 2 järgselt viivise määraks kokkuleppes sätestatud intressimäär ehk 30,01% võlgnetavalt summalt aastas. Vaatamata kostja poolt maksete mittekorrektsele tasumisele vastavalt kokkuleppe nr 2 maksegraafikule, ei nõua hageja viivist enne
kokkuleppe nr 2 lõpptähtpäeva saabumist viivitatud maksete tasumise eest. Perioodil 12.10.2010-10.07.2012 (kokkuleppe nr 2 lõpptähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani) on sissenõutavaks muutunud viivis 1487.51 eurot. Seega palub hageja alternatiivse nõudena mõista kostjalt hagejale välja 5483.95 eurot, millest 2835.73 eurot on tagastamata krediidisumma, 1160.71 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 1487.51 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 11.07.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise 30,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Vastustaja seisukoht
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
43.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus otsust tehes oluliselt menetlusõiguse norme ja rakendas ebaõigesti materiaalõigust, mille tõttu tuleb lahend tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Uue otsuse tegemisel tuleb uuesti jaotada ka menetluskulud.
44.Poolte vahel puudub vaidlus tarbijakrediidilepingu ja selle muutmise kokkulepete sõlmimise, täitmise ja ülesütlemise faktiliste asjaolude üle. Leping sõlmiti 17.07.2007 ja muutmise kokkulepped vastavalt 18.09.2007, 14.02.2008, 25.03.2009 ja 17.09.2009. Hageja krediidiandjana esitas nõude tagastamata krediidisumma koos intressiga, võla sissenõudmise kuluga, lepingu sõlmimise tasuga ja viivisega sissenõudmiseks. Kostja oli maakohtus seisukohal, et sattus juulis 2009 erinevate võlausaldajate ees makseraskustesse seoses kogenematuse, reaalsete rahaliste võimaluste ülehindamise ja krediidi kerge kättesaadavuse tõttu; lootis, et makseraskused on ajutise iseloomuga; kokku maksis hagejale tagasi 4900.90 eurot ja seda summat ületavas osas on leping ja selle lisad heade kommetega vastuolu tõttu tühised; laenuandja rikkus kohustuse korduva suurendamisega tasumata kõrvalkohustuste võrra olukorras, kus kostjal oli pikema aja vältel krediidisummade tagasimaksmisega raskusi, head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet (t I kd lk 69).
45.Seega pidi maakohus esmalt tuvastama, kas esinevad alused tehingu(te) tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 alusel, kusjuures arvestada tuleb, et selle sätte redaktsioon muutus alates 01.05.2009 ja seega on ainult viimane kokkulepe sõlmitud praegu kehtiva redaktsiooni ajal. Kontrollitavast maakohtu otsusest nähtub, et kohus lähtus kõigi kokkulepete tühisuse tuvastamisel viimase kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonist, mille puhul loetakse heade kommetega vastuolus olevateks ka need tehingud, millised on sõlmitud raskete asjaolude ärakasutamise tõttu ja millised kuni 01.05.2009 olid tühistatavad tehingud TsÜS § 97 alusel.
46.Ringkonnakohus sellise seaduse kohaldamisega ei nõustu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 7 lõike 1 teise lause kohaselt kohaldatakse tehingu tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kui tehingu tegemise ajal oli tehing kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine üldjuhul heade kommete vastasust ei tingi. Kuigi hilisemate kokkulepete näol on tegemist krediidilepingu muutmise kokkulepetega, on neist igaüks selgelt eritatav ja kogu tehing osadeks jagatav. Samuti saab eeldada, et varasemaid kokkuleppeid oleks tehtud ka ilma järgnevate muutmisteta. Seega vajadusel saab käesolevas asjas rakendada TsÜS § 83, mille kohaselt ei too tehingu ühe
osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
47.Maakohtu otsuses puudub põhjendus, miks ta luges tühiseks lisaks hilisematele muutmise kokkulepetele ka algse tarbijakrediidilepingu. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja krediidiandjana käitus vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi kokkuleppeid tekkinud võlgnevuste tasaarvestamiseks olukorras, kus laenusaaja oli raskustes eelmise kokkuleppe täitmisega, ei anna aastal 2009 sõlmitud kokkulepete tühisus alust automaatselt lugeda tühisteks ka aastatel 2007 ja 2008 sõlmitud esmase lepingu ja kokkulepped, millede puhul ei toimunud võlgnevuse tasaarvestust, vaid anti kostja kasutusse täiendav laenusumma.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega 25.03.2009 ja 17.09.2009 kokkulepete tühisuse kohta heade kommete vastasuse tõttu vastavalt kummagi sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 redaktsiooni alusel. Mõlema tehingu sõlmimise ajal kehtis § 86 osas, mille kohaselt on tühine heade kommete vastane tehing ja selliseks saab lugeda tehingut, milline muude sätete alusel oleks kehtiv, kuid kehtivust ei saa lubada, kuivõrd tehing on vastuolus ühiskonna liikmete enamuse õiglustunde ja väärtushinnangutega.
49.Kokkulepetega nr 3 ja nr 4 ei andnud hageja kostja kasutusse uut krediidisummat, vaid refinantseeris eelmiste kokkulepete alusel antud laenu olukorras, kus laenusaajal olid tekkinud ilmsed makseraskused. Ringkonnakohtu istungil möönis apellandi esindaja vastustajal makseraskuste tekkimist juulis 2008, mida kinnitavad kaebuses esile toodud võla tasumise nõuetega saadetud 9 kirjalikku teadet ajavahemikul 28.07.2008 kuni 26.02.2009 (t II kd lk 33). Selline korduvate teadete saatmine laenu tasumise kohustuse meeldetuletustega tõendab ilmekalt, et kokkuleppe nr 3 sõlmimise ajaks 25.03.2009 pidi krediidiandja jaoks olema ilmne, et kostja ei ole võimeline laenu teenindama. Konto väljavõtetelt ei nähtu alates 2008. aastast muid sissetulekuid, kui laenud nn kiirlaenuandjatelt (t I kd lk 155-156). Maksepuhkust taotles ta alles 09.09.2009 (t I kd lk 90). Sellise refinantseerimise tulemusena aga pikenesid sisuliselt samas suuruses maksed Msini 2012 (t I kd lk 26, 32) ja suurendati intressimäära (võrdlus t I kd lk 84), seega suurenesid kostja kohustused ja raskenes olukord võrreldes sellega, kui laenuandja oleks lepingu üles öelnud vähemalt kokkuleppe nr 3 sõlmimise asemel. Kokkuleppe nr 2 graafiku kohaselt oleksid maksed lõppenud juba oktoobris 2010 (t I kd lk 20) Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et kokkulepete nr 3 ja nr 4 sõlmimisel ei toiminud krediidiasutus ilmselt hoolsusega, mida vastavas käibes saab pidada kohaseks. Hageja põhjendused, miks peeti vajalikuks lepingut mitte üles öelda, vaid anda võlgnevuse finantseerimiseks täiendavat laenu, veenvad ei ole. Professionaalse laenuandjana pidi hageja aastatel 2008-2009 saama aru, et senise võlgnevuse refinantseerimiseks saadava laenu teenindamine võib kujuneda kostjale lõppkokkuvõttes kahjulikumaks, kui olemasoleva lepingu ennetähtaegne ülesütlemine. Viimase tulemuseks oleks saanud muuhulgas olla võlgadest vabanemine läbi vastava menetluse.
50.Küll aga ei anna kostja poolt maakohtus esiletoodud asjaolud alust tuvastada 17.07.2007 lepingu ja 18.09.2007 ning 14.02.2008 kokkulepete tühisust. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine laenuandja poolt ei anna alust lugeda laenulepinguid vastuolus olevateks hea usu põhimõtetega. Raskete asjaolude ärakasutamine oleks nende kokkulepete sõlmimise ajal võinud olla aluseks tehingute tühistamise avalduse tegemisele TsÜS § 98 alusel. Sellist avaldust kostja ei esitanud. Vastutustundetu laenamise põhimõtte rikkumine annaks aluse heita krediidiandjale ette lepingueelsete läbirääkimiste käigus oma kohustuste rikkumist, mis omakorda oleks andnud teisele lepingupoolele aluse nõuda tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Sellist nõuet (ka mitte tasaarvestusavalduse näol) kostja ei esitanud. Seega puudub kohtul
vajadus käesolevas asjas võtta sisuline seisukoht, kas ja kui, siis millisel määral, rikkus pank 2007 ja 2008. aastal suhetes kostjaga vastutustundliku laenamise põhimõtet.
51.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu ei kuuluks eraõiguslikes vaidlustes rakendamisele KAS-i alates 01.01.2007 kehtiva redaktsiooni § 83 lõige 3. Sama seaduse § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib see seadus muuhulgas krediidiasutuse tegevust ja § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Apellant ei ole toonud esile asjaolusid, millede alusel saaks asuda seisukohale, nagu ei oleks vaidlusaluste toimingute tegemise ja tehingute sõlmimise ajal hageja näol olnud tegemist KAS § 3 lõikes 1 sätestatud krediidiasutusega. Seega laieneb viidatud säte ka hageja tegevusele, sealhulgas hageja kohustusele järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingueelsete läbirääkimiste käigus (VÕS § 14). Samale järeldusele on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-136-12. Apellandi viide KAS § 1 lõikes 2 viidatud haldusmenetluste puhul haldusmenetluse seaduse rakendamisele asjakohane ei ole.
52.Ringkonnakohtu istungil esitatud aegumise vastuväite jätab kolleegium tähelepanuta TsMS § 652 lõike 1 punkti 2, lõike 3 punkti 2 ja lõike 4 alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-10 selgitanud, et aegumise vastuväide tuleb vastustajal ringkonnakohtus esitada hiljemalt kohtu määratud vastuse ja seisukohtade esitamise viimasel päeval. Esindaja vahetamine ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse aegumise vastuväite esitamiseks esmakordselt alles ringkonnakohtu istungil. TsMS § 217 lõike 5 kohaselt loetakse esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatava poolt.
53.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokkuleppe nr 2 järgselt tasumata põhivõlgnevus 2835.73 eurot, intressivõlgnevus 1160.71 eurot ja viivisvõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 1487.51 eurot (arvestus t II kd lk 33-35). Viivise vähendamise taotlust (ka mitte alternatiivset) kostja ei esitanud. Küll aga tuleb hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise suurust piirata põhivõla suurusega.
54.Hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ning esindaja õigusabi eest (alates hagiavalduse koostamisest) tasutud summad kuuluvad menetluskulude hulka TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 144 punkti 1 alusel ja määratakse summaliselt kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses peale kohtuotsuse jõustumist vastavalt lahendis määratud jaotusele (TsMS § 174 lõige 1).
55.Hagi osalisel rahuldamisel tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda üldnormina TsMS § 163 lõikest 1. Kuna käesolevas asjas on tegemist osaliselt rahuldatava rahalise nõudega, peab kolleegium mõistlikuks jaotada kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduses esitas hageja nõudeid kogusuuruses 7754.77 eurot, millest kuulub rahuldamisele 5483.95 eurot, seega 71%. Seega jäävad maa- ja apellatsioonikohtus kantud kuludest 29% hageja ja 71% kostja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.