Kohtulahend

05.06.2013 esitas hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga. Avaldaja palub kohtul määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust 431,40 eurot (6750 krooni) ja õigusabikuludest summas 10 284,19 eurot ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 03.09.2013 hageja täpsustas oma taotlust, märkides, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vastuväited Kostja esitas 19.08.2013 vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, leides, et hageja avalduses näidatud õigusteenuse kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja leidis, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seotud kulude väljanõudmine ei ole kooskõlas seadusega. Kostja ei pea kinni maksma hageja esindaja oskamatust tegutsemisest tulenevaid kulutusi. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole pidanud kinni seadusega kehtestatud nõuetest, jättes märkimata kellaajad, mis ajast mis ajani ta mingit tööd on teinud ning jättes märkimata ka töö detailse kirjelduse. Hageja esindaja poolt tehtud kulutused hagiavalduse täpsustamisele 30.12.2008 palus kostja jätta tähelepanuta, leides, et hageja esindaja on õigusteadmistega isik ning tema kohustuseks on anda kvalifitseeritud õigusabi, mis peaks lähtuma sellest, et töö tehakse koheselt korralikult ja minimaalsete kulutustega, mitte selliselt, et seda asutakse hiljem täiendama, täpsustama ja puudusi kõrvaldama, mille peab kinni maksma kostja. Kostja leidis, et tööaruande leheküljel 1 on põhjendatud ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamine, mille hageja on justkui esitanud 16.12.2008 ja sellele kulutatud aeg 1 tund. Teisel tööaruande lehel on esitatud tööde loetelu, milledel ei ole seost hageja nõudega kostja vastu. Nendeks töödeks on majandusliku seisundi teatise koostamine 30.12.2008, õigusabi taotlus 30.12.2008, kiri majandusliku seisundi teatise kohta 01.06.2009, 01.09.2009 aasta kiri majandusliku seisundi teatise koostamine, 03.02.2009 määruskaebuse koostamine menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta ja 18.02.2009 määrus määruskaebuse menetlusse võtmise kohta. 12.10.2010 märkuste osas on kontrollimatu ja selgusetu, milles märkused seisnevad ja kuidas on need seotud protsessiga, mistõttu palus kostja jätta nimetatud toimingult tasu arvestamata. Hageja 12.10.2010 õigusdokumendi koostamise osas jääb kostjale selgusetuks, millise toimingu eest hageja tasu soovib. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, milles seisnes seisukoha võtmine 18.10.2010 eelistungi protokolli osas. Kuivõrd kohtutoimikus ei ole ühtegi dokumenti, mille oleks koostanud T R, ei pidanud kostja põhjendatuks ka hageja kulu nimetatud isikuga nõupidamise eest. Samuti on kostjale selgusetu, milles seisneb hageja 29.11.2010 võetud seisukoht kostja lepingulise esindaja koostatud dokumendi osas. Muu hulgas leidis kostja, et vastuhagiga seotud dokumentide koostamise eest ei saa nõuda hüvitist käesoleva tsiviilasja raames, kuna vastuhagi eraldati eraldi menetlusse ning selle menetlemine veel kestab. Ka palus kostja jätta rahuldamata hageja taotluse 27.01.2012 istungi protokolli osas seisukoha võtmise ja arhiveerimise eest ning hageja taotluse nõupidamise eest, mille ta on justkui pidanud 02.01.2012 ja teinud nõupidamisel mingeid märkmeid. Kostjale jääb arusamatuks, millistest märkmetest on juttu. Kuna hageja on esitanud tehtud tööde nimetused väga umbmääraselt ja ebakorrektselt, siis palus kostja kohustada hagejat esitama selge ja detailse ning kontrollitava töö aruande, jättes sealt välja toimingud, mis ei puuduta käesolevat tsiviilasja. Kostja leidis, et hageja esitatud menetluskuludest kuulub rahuldamisele 2056,83 eurot, millele lisandub riigilõiv. Esimese astme kohtu määrus

30.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5514,60 eurot. Samuti kohustas kohus kostjat määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 leidis kohus, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 nõuetele. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast osutas hageja esindaja enne 2011. aastat õigusabi tunnihinnaga 1500 krooni (95,87 eurot) ja alates 01.01.2011 tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast sai hageja õigusabi 85,65 tunni ulatuses. Õigusabikuludeks oli hagejal vastavalt avaldusele 10 284,19 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja keskmiseks tunnihinnaks koos käibemaksuga on seega 120 eurot (10 284,19 eurot: 85,65 h). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Kohus leidis, et hageja tasutud riigilõivu 431,40 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hagiavalduselt riigilõivu tasumine summas 6750 krooni (431,40 eurot) on tõendatud tsiviilasja toimikus (tl 69, I kd) asuva maksekorralduse koopiaga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Kohus arvestas ka kohtupraktikas kujunenud seisukohta, et ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ~40 min kuni 1 tund, sealhulgas aeg dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Samuti arvestas kohus ka menetlusdokumentide sisu. Kohus ei nõustunud täielikult kostja vastuväitega, milles kostja seab kahtluse alla hageja menetluskulude nimekirja, märkides muu hulgas, et hageja on jätnud märkimata kellaajad, mis ajast mis ajani ta on mingit tööd tehtud ning märkimata on jäänud ka töö detailne kirjeldus. Esindaja toimingute teostamise kellaaja märkimise nõuet TsMS ette ei näe. Tulenevalt Riigikohtu määruse nr 3-2-1-112-09 p-s 15 väljendatud seisukohast ei ole õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Nimetatust tulenevalt on piisav, kui taotlusest nähtuvad esindaja tehtud toimingud ja nendega seotud ajakulu. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud tööaruanne sisaldab menetluskulude koosseisu koos ajalise arvestusega ning vastab TsMS § 174 lg-le 3 ja lg-le 6. Kohtule on arusaadav, et spetsifikatsioonis märgitud ajaühikuks on tund, samuti on arusaadav hageja esindajal toimingute tegemiseks kulunud aeg. Kostja vastuväidetele 04.09.2013 esitatud vastuses on hageja täpsustanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi taotleda. Kohus arvestas nimetatud täpsustusega.

Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute kirjeldused on suures osas ebaselged, seda just tutvumist vajavate menetlusdokumentide osas. Kõikide selliste toimingute kirjelduseks on hageja märkinud „sisuline tutvumine, seisukoht, arhiveerimine“. Üheselt arusaadav on neist üksnes sisuline tutvumine. Mida on mõeldud „seisukoht“ all , kui hageja ei ole kirjalikku seisukohta dokumendile esitanud või see on näidatud eraldi toiminguna, on ebaselge. Samuti on ebaselge, mida hageja on mõelnud arhiveerimise all. Lisaks ei saaks nende kahe toiminguga seotud võimalik esindaja ajakulu kohtu hinnangul olla vastaspoolelt väljamõistetav. Kohus märkis siinkohal etteruttavalt, et arvestab menetluskulude mahu ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kogu nimekirja osas ülalnimetatud toimingutest üksnes dokumendiga tutvumisega seotud esindaja põhjendatud ajakulu. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt Riigikohtu määruse nr 3-2-1-161-11 p 8 ja otsuse nr 3-2-1-63-10 p 12). Kohus nõustus kostjaga selles, et mitmed hageja esindaja kulud on tekkinud enne kohtumenetlust (hagi esitati 15.12.2008). Menetluskulude nimekiri sisaldab esindaja kulusid, mis tekkisid ajavahemikus 10.09.2008 kuni 10.12.2008 ning mida ei saa seetõttu lugeda käesoleva asjaga seotud esindaja kuludeks. Sellisteks toiminguteks on näiteks 10.09.08. tutvumine “K, Aleksandr maja asi, ehitiste ja maa ostumüügi leping” – 0,30 h, 11.09.08. tutvumine “kinnistusraamatu väljavõte R K” – 0,10 h; 16.09.08. õigusdokukmedi koostamine “kiri, O L, saatja R K” – 1,0 h; 16.09.08. nõupidamine, kohtumine kostja esindajaga- 1,0 h; tutvumine 28.10.08. “menetlusabi dokumendid, pensioni tõendid K” – 0,30 h; tutvumine 31.10.08 “menetlusabi dokumendid, KÜ kuludok ja hageja kirjalik seletus 2 lehel” – 0,25 h; tutvumine 02.11.08. “menetlusabi dokumendid, maamaksuteated” 2 lehel – 0,25 h; tutvumine 10.11.08. “menetlusabi dokumendid, maksuteated ja kuludokumendid 19 lehel” – 0,10 h; tutvumine 26.11.08. “hindamisakt Ida tee 32” – 0,50 h; tutvumine 03.11.08. “kostja esitatud volikiri L Mile” – 0,10 h; tutvumine 10.11.08. “menetlusabi dokumendid, maksuteated ja kuludokumendid 19 lehel” - 0,25 h; tutvumine 02.12.08. “apteegi kviitungid, R K” – 0,25 h ja “menetlusabi dokumendid, KÜ kuludok, 2 lehel, R K” – 0,10 h; tutvumine 02.12.08. “pensioniameti tõend, Aleksandr K” - 0,10 h ja “pensioniameti tõend, R K” – 0,10 h; tutvumine

lehekülg. Hagiga seotult on lisatud 3 tõendit – kinnistu registriosa väljavõte, 16.09.08. pöördumine kostja poole ja asjatundja arvamus kinnistu üüri suuruse kohta. Kohtu hinnangul oli hageja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu sellise hagiavalduse koostamiseks ja tõendite komplekteerimiseks maksimaalselt 2 tundi. Teatud aeg kulus esindajal ka riigilõivust vabastamise taotluse koostamisele ja tõenditega tutvumiseks, kuid selle toiminguga seotud kulu ei lugenud kohus vastaspoole poolt hüvitatavaks kuluks, kuivõrd see ei tulene haginõudest kostja vastu, vaid hageja enda vajadustest. Nimetatust tulenevalt tuleb taotlusest maha arvata esindaja 4 töötundi. 16.12.2008 ja 30.12.2008 – hagiavalduse koostamine, hagieseme täpsustus - vastavalt 1 h ja 0,50 h. Kostja on hageja menetluskulude nimekirjas läbivalt vaidlustanud hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seotud kulude väljanõudmise temalt. Toimikust nähtuvalt on hagiavaldus kohtule esitatud 15.12.2008. 16.12.2008 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt kohtumäärusest esitas hageja esindaja kohtule 17.12.2008 hagi täpsustused. Kohus leidis, et hagi oleks pidanud olema õiguslikult korrektselt koostatud juba algselt kohtule esitatuna ning hagi täpsustamisega seotud esindaja ajakulu kostjalt täiendavalt väljamõistmisele ei kuulu. Kohus arvestas siinjuures ka seda, et hageja esindajaks oli kõrge õigusalase kvalifikatsiooniga vandeadvokaat. Hagi täiendamine on veel toimunud 29.11.2010– 0,75 h (I kd, tl 219) ning 27.02.2011 – (II kd, tl 18 – 20) – 2,5 h. Viimasest ajakulust hinnanguliselt pool (1,25 h) on kulunud taotluse koostamiseks asjaolule hinnangu selgitamiseks (II kd, tl 21 – 22), mida kostja ei ole vaidlustanud. Hageja taotlus kuulub seega vähendamisele esindaja 3,5 töötunni võrra (1,0 h + 0,5 h + 0,75 h + 1,25 h). 30.12.2008 koostatud hageja menetlusabiga seotud dokumentidele kulunud 0,5 töötundi ei ole samuti eespool toodud põhjustel kuluks, mille kostja peaks hagejale hüvitama. Veel on hageja taotletud menetlusabiga seotud toiminguteks 30.12.2008 kaks toimingut - 0,25 h + 0,25 h, 06.01.2009 – 0,10 h, 09.01.2009 – 0,25 h, 03.02.3009 – 0,30 h, 13.02.2009 – 2 h, 18.02.2009 – 0,05 h, 23.02.2009 – 0,05 h, 03.03.2009 – 0,10 h, 19.03.2009 0,10 h – kõik kokku 3,95 tundi, mis kuulub samuti taotlusest maha arvamisele. 11.03.2009 hageja tasutud riigilõivu maksekorraldusega sisuline tutvumine, seisukoht ja arhiveerimine 0,10 h ei ole samuti kuluks, mis kostjal tuleks hüvitada. Peale selle leidis kohus, et maksekorraldusega (I kd, tl 67) tutvumisele võis maksimaalselt kuluda üks minut. Esindaja 0,10 töötundi tuleb seega taotlusest maha arvata. Nõupidamine, ülevaade menetlusest (0,50 h) toiming on ebaselge, kuivõrd sellest ei nähtu nõupidamise toimumise aeg, kellega nõu peeti ja missuguse konkreetse menetlustoiminguga seoses. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata antud toimingu seost käesoleva tsiviilasjaga ja ka selle vajalikkust. Seega kuulub esindaja 0,50 töötundi taotlusest mahaarvamisele. 17.10.2010 ja 12.10.2010 – nõupidamine „märkmed tunnistajate kohta“ – 1 h ja nõupidamine „märkmed K v. L – 0,50 h“ on samuti menetlustoiminguna ebaselged, kuivõrd antud kirjetest ei nähtu, missuguste konkreetsete menetlustoimingutega seoses ja kellega nõupidamised toimusid, kuidas need on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Ka märkmete tegemise ajakulu ei saa lugeda vastaspoolelt väljamõistetavaks kuluks, kuivõrd seda ei saa lugeda õigusabiks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega, nõustudes kostja vastuväidetega, vähendas kohus siinkohal hageja menetluskulusid 1,5 töötunni võrra. Kostja on vaidlustanud ka kohtuistungi protokollidega tutvumise ajakulu. Kohus nõustus kostjaga osaliselt. Kohtu hinnangul on menetlusosalise esindaja tutvumine menetlusdokumentidega, sh ka kohtuistungi protokolliga, menetluse käigust kindla ülevaate omamise eesmärgil vajalik tegevus. Samas leidis kohus, et hageja märgitud ajakulu on ülepaisutatud. 18.10.2010 istungi protokolliga tutvumine – 0,30 h. Protokoll asub toimikus (I kd, tl 202 – 204) ja selle pikkus on alla 3 lehekülje.

Kohtu hinnangul on kvalifitseeritud esindajal protokolliga tutvumiseks piisavaks vajalikuks ajakuluks 0,15 tundi 0,30 tunni asemel ja 0,15 tunni võrra tuleb taotlust vähendada. 15.12.2010 protokolliga tutvumine – 0,30 h. Protokolli (I kd, tl 243 – 244) pikkuseks on 1,5 lehekülge ning sellega tutvumise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks luges kohus maksimaalselt 5 minutit (0,08 h), mistõttu tuleb taotlusest maha arvata veel 0,22 tundi. 28.02.2011- protokolliga tutvumine 0,30 h. Natuke üle 1 lehekülje pikkuse protokolliga (II kd, tl 46-47) tutvumise vajalik ja piisav ajakulu esindajal on kohtu hinnangul 5 minutit (0,08 h). Taotlusest tuleb seega maha arvata veel 0,22 tundi. 18.05.2011 protokoll – 0,30 h. Antud protokolli (II kd, tl 95) pikkus on alla ühe lehekülje, mistõttu sellega tutvumiseks ei saa vandeadvokaadil kuluda üle 2 minuti (0,03 h). Hageja taotlust tuleb seega vähendada esindaja veel 0,27 töötunni võrra. Kokku tuleb taotlust siinkohal seega vähendada hageja esindaja 0,86 töötunni võrra. 12.10.2010 – teabenõude koostamine O. Li ja A. Ki krim. asja toimikuga tutvumiseks – 0,50 h. Nimetatud dokumenti toimik ei sisalda, mistõttu kohus ei saa sellele hinnangut anda ning oletatav ajakulu selle koostamiseks 0,50 tundi tuleb lugeda põhjendamatuks ja taotlusest maha arvata. Samadel asjaoludel on põhjendamatu ja tuleb taotlusest maha arvata kriminaalasja toimikuga tutvumise taotlusele 21.10.2010 PPA esitatud vastusega tutvumise ajakulu 0,30 tundi, kokku seega 0,80 tundi. 04.11.2010 - kinnistu ülevaatamise toiming (4 tundi) on tõendamata ja ei ole kontrollitav, st ülevaatuse toimumise kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti. Kostja esindaja on märkinud, et temal kulus samaks toiminguks 1 tund. Kuivõrd antud toimingu toimumise osas vaidlust ei ole ja kostja tunnistab ajakulu 1 tund, luges kohus ajakulu 1 tund põhjendatuks ja arvas hageja taotlusest maha esindaja 3 töötundi. 24.11.2010 – nõupidamine T R – 1 h. Kuivõrd T R ei olnud antud tsiviilasjas menetlusosaline ning avalduses ei ole ka selgitust, missuguse menetlustoiminguga seoses väidetav nõupidamine toimus, ei pidanud kohus antud ajakulu põhjendatuks ning vähendas taotlust 1 tunni võrra. Tutvumine kostja 29.11.2010 dokumendiga – 1 h. Dokumendiks on kostja taotlus (I kd, tl 215 – 217) täiendava aja saamiseks täiendavate tõendite esitamiseks ning ekspertiisi määramiseks, sisulise osa pikkus ca 2,5 lehekülge. Dokumendi sisu ja mahtu arvestades saab kohtu hinnangul vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks sellega tutvumisel lugeda maksimaalselt 15 minutit. Taotlust tuleb seega vähendada 50 minuti (0,83 h) võrra. Nõupidamine G. Kull tel – 0,50 h. Antud kirje tähendab eeldatavasti telefoninõupidamist G. Kulliga, toimingu toimumise aeg on märkimata. Kostja esindaja G. Kull on vastuväites märkinud, et tema ei mäleta sellistest nõupidamistest osavõtmist. Kuivõrd hageja antud toimingut tõendanud ei ole ja kostja seda ei tunnista, pidas kohus põhjendatuks jätta see kostjalt välja mõistmata ja taotlust 0,50 tunni võrra vähendada. 27.02.2011 – tutvumine, turuülevaade 2010 II kv, tõend – 0,30 h. Nimetatud tõendit tsiviiltoimik ei sisalda ja kohus seda kasutanud ei ole, mistõttu esindaja ajakulu 0,30 h ei ole põhjendatud kulu ning tuleb taotlusest maha arvata. 07.03.2011 – “nõupidamise märkmed, asjaolud ja tunnistajad” – 1,5 h. Antud toiming on kohtule arusaamatu, samuti ebakonkreetne ja kontrollimatu. Ka ei saa seda käsitleda õigusabina. Ajakulu 1,5 tundi ei ole seetõttu pidada põhjendatud ning tuleb taotlusest maha arvata. 22.03.2011 – hagi tervikteksti koostamine – 5 h ja 14.04.2011 - hagi tervikteksti koostamine – 2,50 h; 14.11.2011 - hagieseme täpsustamine – 0,30 h. Nagu kohus on eespool märkinud, ei ole põhjendatud kostjalt välja nõuda hagi täpsustamisega seotud täiendavaid kulusid. Sama põhjendusega luges kohus põhjendamatuks ka hagi terviktekstide koostamisega ja hagieseme

täpsustamisega seotud esindaja ajakulu kokku 7,80 h ja arvas selle taotlusest maha. Kuigi 22.03.2011 hagi terviktekst on koostatud kohtu 28.02.2011 istungil protokollitud määruse tulemusel, oli sellegi dokumendi koostamise kohustus tingitud hagi korduvatest täpsustamistest eelnevalt. 28.03.2011 – A. K ostu-müügilepinguga tutvumine – 0,30 tundi. Selgitamata on, mis lepinguga tegemist on, kuidas on A. Ki, kes ei olnud menetlusosaline, leping seotud käesoleva tsiviilasjaga. Nimetatud põhjustel tuleb ajakulu 0,30 tundi lugeda põhjendamatuks ja taotlusest maha arvata. Nõupidamine 26.05.2011 – “märkmed, numbrid kolmapäeval” – 0,50 h ja nõupidamine 30.05.2011 – “märkmed, K, numbrid” – 0,50 h. Antud kirjed on hageja esindaja tehtud menetlustoimingutena arusaamatud. Kohus ei leidnud, et siinkohal oleks tegemist esindaja poolt osutatud õigusabiga, s.o vajalike ja põhjendatud hüvitatavate menetluskuludega ning pidas põhjendatuks arvata esindaja ajakulu 1,0 tundi (0,50+0,50h) taotlusest maha. Tutvumine 14.06.2011 – “hagi, vastus hagi terviktekstile (jäi märkmena esialgu)” – 0,75 h. Käesolev kirje ei ole üheselt arusaadav. Sellest tuleneb, et hageja esindaja tutvus ka hagiga, s.o tema enda koostatud menetlusdokumendiga. Sellise menetlustoiminguga seotud kulu ei saa lugeda vastaspoolelt väljamõistetavaks kuluks. Pärast 23.03.11 ja 14.04.11 hagi tervikteksti esitamist on kostja esitanud hagi vastuse 29.04.2011 (II kd, tl 79 – 84). Kohus eeldas, et just selle vastusega tutvumine on näidatud käesolevas kirjes. Vastuse sisulise osa pikkus on 3,5 lehekülge. Märgitud dokumendi sisu ja mahtu arvestades on sellega tutvumise mõistlik ja vajalik ajakulu kohtu hinnangul 0,50 tundi. Taotlust tuleb seega vähendada esindaja 0,25 töötunni võrra. Osalemine 15.06.2011 kohtuistungil – 1,10 h. Kuivõrd tsiviilasja nr 2-08-85878 toimikust ja kohtute infosüsteemist ei nähtu, et 15.06.2011 oleks kohtuistung toimunud, ei saanud hageja esindaja märgitud istungil ka osaleda. Samal põhjusel ei saanud hageja esindaja 29.06.2011 nimetatud kohtuistungi protokolliga ka tutvuda (0,30 h). Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlust kokku 1,40 tunni võrra (1,10h + 0,30) vähendada. Tutvumine 26.09.2011 – “L õiguslik põhjendus” – 0,75 h. Nähtuvalt kohtuniku 18.10.11. e-kirjast kostja esindajale (II kd, tl 141) on Li 26.09.2011 menetlusdokument seotud tsiviilasjaga nr 2-119524. Seega käesoleva tsiviilasja raames antud kulu esindaja 0,75 töötunni eest hüvitamisele ei kuulu ja tuleb taotlusest maha arvata. 17.10.2011 – vastuse koostamine vastuhagile – 1h. Kostja vastuhagi eraldati Harju Maakohtu 25.02.3011 määrusega eraldi menetlusse, mistõttu käesoleva tsiviilasja raames antud kulu esindaja 1 töötunni eest hüvitamisele ei kuulu ja tuleb taotlusest maha arvata. 27.01.2012 – osalemine kohtuistungil - 4 h. Tsiviilasja nr 2-08-85878 toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei toimunud 27.01.2012 antud asjas kohtuistungit, seega ei saanud hageja esindaja istungil osaleda. Samal põhjusel ei olnud võimalik tutvuda 27.01.2012 kohtuistungi protokolliga (0,50 h). Seega on nimetatud toimingutega seotult taotletavad kulud kokku esindaja 4,50 töötunni ulatuses põhjendamatud ning tuleb taotlusest maha arvata. Nõupidamine 01.02.2012 “protokolli märkused” – 1 h. Kohus leidis, et antud toimingut ei saa lugeda õigusabitoiminguks, seda enam vajalikuks ja põhjendatuks, millega seotud kulu kostja peaks hüvitama. Seega tuleb taotlust vähendada esindaja 1 töötunni võrra. Nõupidamine 07.02.2012 “märkmed istungi ettevalmistamine” – 0,50 h. Antud kirje on taas ebaselge ja ebakonkreetne. Kohtul on alust arvata, et mõeldud on istungiks ettevalmistumist, kuid mitte käesolevas tsiviilasjas, sest 08.02.2012 toimus kohtuistung eraldatud tsiviilasjas nr 2-11-

9524. Seega ei kuulu antud kulu hüvitamisele käesoleva tsiviilasja raames ning taotlust tuleb vähendada esindaja 0,50 töötunni võrra. 22.02.2012 kohtukõne teeside koostamisega seotud esindaja ajakulu 3,0 tundi luges kohus põhjendatuks. Teesid (II kd, tl 196 – 201) paiknevad 5,5-l leheküljel. Teeside sisu ja mahtu arvestades on esindajal nende koostamisele kulunud 3,0 tundi vajalik ja põhjendatud ajakulu. Nõupidamine 23.02.2012 “K numbrid” – 0,50 h ja nõupidamine 22.02.2012 “märkmed” – 0,50 h. Siintoodud toimingutega seotud kulu ei ole alust lugeda vastaspoole poolt hüvitatavateks esindaja kuludeks, mistõttu kohus vähendas taotlust kokku 1 tunni võrra (0,5 h + 0,5). 23.02.2012 – taotluse koostamine, tunnistajad L vs K – 0,50 h. Kuivõrd kostja hagi hageja vastu on eraldi menetluses, puudub antud toimingute puhul õiguslik alus kulutuste väljamõistmiseks käesolevas tsiviilasjas. Seega kuulub taotlus esindaja 0,50 töötunni võrra vähendamisele. Tutvumine 05.03.2012 – “L vs K küsimused eksperdile” – 1,50 h ja 07.03.2012 – “tutvumine Kull vastusega L vs K” – 0,30 h. Käesolevalt on taas tegemist teise tsiviilasjaga seotud menetlusdokumentidega, mistõttu kohus arvas 1,80 (1,50 h + 0,30) tundi taotlusest maha. Kokku kuulub hageja taotlus vähendamisele esindaja 43,29 töötunni võrra, esindaja põhjendatud ajakulu on seega 42,36 tundi (85,65 h – 43,29). Arvestades, et hageja esindaja keskmine tunnihind koos käibemaksuga oli 120 eurot, on hagejale hüvitatavad õigusabikulud 5 083,20 eurot. Kohus viitas veel sellele, et menetluskulude osas, mille väljamõistmist tervikuna kostja ei pidanud põhjendatuks, ei ole kostja märkinud, millises ulatuses kulud tema hinnangul põhjendatud on. Kostja on üksnes asunud seisukohale, et õigusabikuludest kuulub rahuldamisele 1/5 taotletavast summast ehk 2 056,83 eurot. Kohus märkis siinkohal, et tulenevalt Riigikohtu määruse nr 3-2-188-11 p-s 12 väljendatud seisukohast ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu 15.10.2009 määrus tsiviilasjas 3-2-1-87-09, p 15). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesoleval juhul said nii hageja kui kostja arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal (15.12.2008) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad”. Käesolevas tsiviilasjas menetleti nii varalist kui mittevaralist nõuet. Määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 160 000 eurot sissenõutavate kulude piirmäär 23 000 eurot. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Käesolevas tsiviilasjas oli hagi hind 237 751,33 eurot, lepingulise esindaja väljamõistetavate kulude piirmääraks tulenevalt hagi hinnast on seega 26 888 eurot. Vastavalt määruse nr 137 § 3, kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Varaliseks nõudeks käesolevas tsiviilasjas oli hüvitise nõue summas 46 016,39 eurot, milline on hagi hinnast väiksem. Hageja esindaja kulude väljamõistmisel tuleb seega lähtuda maksimaalsest piirmäärast 26 888 eurot. Hageja esindaja väljamõistetavad kulud jäävad alla kehtestatud piirmäära. Määruskaebus

Kostja esitas 14.11.2013 määruskaebuse, milles palub maakohtu 30.10.2013 määruse tühistada osaliselt ning teha uus määrus, millega lugeda hageja esindaja poolt menetluses tehtud põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks 2056,83 eurot, millele lisandub riigilõiv. Kohus on rikkunud menetlusnorme, rahuldades osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja leiab, et kohus on vajalikul määral põhistanud menetluskulude taotluse rahuldamata jätmise osas, kuid on jätnud põhistamata, millest lähtuvalt ta leidis, et 42,36 tunni ulatuses olid menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kostja esitab kaebuses enda poolt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuväited ja vaidlustatud maakohtu määruses sisalduvad põhjendused. Kostja leiab, et kohus on vääralt arvestanud hageja menetluskulusid. Hageja ei ole märkinud mitme tunni eest ta tasu taotleb. Kohus on omaalgatuslikult teinud arvestuse 85,65 tundi – 43,29 = 42,36 tundi. Kohus leidis, et 42,36 tunni eest tuleb kostjalt välja mõista 5083,20 eurot. Kohus on teinud mahaarvamisi, kuid seejuures ei ole kohus arvestanud raha kurssi. Kuni 15.12.2010 oli hageja arvestuse aluseks 1500 krooni (95,87 eurot). Alates 05.02.2011 on hageja arvestanud tunnihinnaks 100 eurot ehk 1564,60 krooni. Hageja ei ole teatanud ei kohtule ega ka kostjale, et ta on muutnud hagejaga algselt sõlmitud lepingut. Seega leiab kostja, et hageja esindaja, kes esitas kohtule menetluskulude aruande, on lihtsalt ümmardanud tunnitasu enda jaoks mugavama arvnäitaja suunas. Hageja lepinguline esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on talle tasunud õigusabi eest just sellised summad, nagu need on esitatud menetluskulude aruandes. Kostja tuletab meelde, et hageja taotles kohtult menetluskuludest vabastamist. Kostja leiab, et ta ei pea hüvitama hageja lepingulisele esindajale menetluse keskel hinna muutmist. Seega käesoleval juhul ilma teisi argumente arvestamata on kohus arvestanud kostja kahjuks 174,94 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 34,98 eurot, seega kokku on enam arvestatud 209,92 eurot. Kohus on käitunud erapoolikult hageja kasuks. Hageja ei ole ühegi toimingu juurde märkinud, mitu lehekülge ta teksti koostas või kui mitme leheküljelise dokumendiga tutvus. Kostja leiab, et menetluskulude esitamisel tuleb lähtuda TsMS § 230 lg 1 nõuetest. Ei kohus ega kostja ei pea hakkama hageja eest tegema täpset menetluskulude aruannet. Kohus viitas, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ~40 min kuni 1 tund. Hageja ei ole oma aruandes märkinud, mitme leheküljelise õigusdokumendi ta koostas või mitme leheküljelise dokumendiga ta tutvus. Seega on hageja esitanud suvalised andmed menetlustoimingute teostamise kohta. Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kulutuste põhjendatust saab aga kontrollida esitatud aruandest, milles peavad olema märgitud kõik menetlustoiminguga seotud kulutused ja vajalik aeg, sest arvestus on ajapõhine. Kui hageja ei ole märkinud, mitme leheküljelise õigusdokumendi ta koostas, siis ei saa kohus teha mingit järeldust kulutatud aja vajalikkusest. Kostja jääb menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastuses antud selgituste juurde ning leiab, et hageja menetluskulude taotlus on põhistamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Vaatamata kõikidele puudustele, mis on hageja poolt esitatud menetluskulude taotluses, leiab kostja jätkuvalt, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskulude suuruseks võib lugeda 2056,83 eurot, millele lisandub riigilõiv. Vastus määruskaebustele

Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses kordab kostja juba maakohtule esitatud vastuväiteid menetluskulude suurusele. Maakohus on põhjendatult osaliselt kulusid vähendanud ja osaliselt ei ole kostja seisukohtadega nõustunud. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajatasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ning arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Maakohus on arvestanud, et tsiviilasi on olnud menetluses alates 2008.aastast. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist hagejate lepingulise esindaja tasu määramisel ning seega määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.