Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-13-28799
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
09.01.2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri XxxAS Eesti Filiaal hagi Xxx vastu 1529.16 euro nõudes 1529.16 eurot 05.12.2013 Hageja: XxxAS Eesti Filiaal, registrikood xxx, asukoht xxx, xxx Kostja: xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, epost: xxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, e-post: [email protected] Kolmas isik kostja poolel: xxx AS, registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja prokurist Elar Simmo Kolmas isik kostja poolel: xxx korteriühistu, registrikood xxx, asukoht xxx. Kolmanda isiku esindaja xxx ja xxx
Resolutsioon 1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista kostjalt Xxxhageja XxxAS Eesti Filiaal, kasuks 1298.16 eurot. 3.Jätta kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Jätta tsiviilasja menetluskulu 20% ulatuses hageja kostja Xxxkanda.
XxxAS Eesti Filiaal kanda ja 80% ulatuses
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 19.04.2013 toimus aadressil Xxx, Tallinn maja juures kahjujuhtum, milles kukkus korter 10 aknaraam sõiduautole Audi A6, registrimärk xxxja tekkis varakahju. Sündmuskohal käis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrull, kes registreeris kahjujuhtumi ja sündmuskoha. Sõiduk oli kindlustatud ja hageja maksis kindlustusvõtjale xxx OÜ kindlustuslepingu, poliis nr xxx, alusel välja hüvitise 1298.16 eurot. Kahjusummale lisandub nõude esitamise kulu 40 eurot ja kindlustusvõtja juhatuse liige volitas tagasi nõudma omavastutussummat 191.00 eurot. Hageja leiab, et vastutab VÕS § 1059 alusel ehitise omanik, kuivõrd korteri omanik on alaealine Miia Pent, on hüvitise nõue suunatud tema isa vastu. Hageja palub välja mõista 1529.16 eurot ja jätta menetluskulu kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista (tlk 32), ei ole võimalik aru saada, kus kahjujuhtum toimus ja kuidas oli pargitud kannatada saanud sõiduk. Arusaamatu on, kas aknaraami allakukkumisele võis kaasa aidata sõiduki kasutaja enda käitumine. Seega võib olla alus VÕS § 139 lg 1 kohaselt kahjuhüvitise vähendamiseks. Sellele võimalusele on tähelepanu juhtinud Riigikohus lahendis 32-1-64-06. Kostja leiab, et käesolev lahend võib puudutada kõiki korteriomanikke. Korter kuulub tema alaealisele tütrele, kui kostjal puudub või on piiratud korterile juurdepääs alates 2005 aastast. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning
kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil, teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Sõiduauto Audi A6 suhtes oli sõlmitud sõidukikindlustus, mida kinnitab sõidukikindlustuse poliis (tlk 5). Hagetavast summast hüvitise osa 1298.16 eurot on hageja välja maksnud XxxOÜ – le (tlk 7) ja remondisumma on kindlaks tehtud XxxOÜ kalkulatsiooniga (tlk 11) ning sõiduki ülevaatuse aktiga (tlk 43-45). Vaidlustatud ei ole hüvitamise asjaolusid ega kahju suurust (tlk 123), kostja sellekohane ütlus on märgitud 05.12.2013 kohtuistungi protokollis. Käesolevas asjas kuulub kostja esitatud vastuväidetest lähtuvalt tuvastamisele, kas nimetatud kahju sõidukile on tekitanud korteriomanik oma õigusvastase käitumisega, mis toob kaasa selle hüvitamise kohustuse. Kohaldatavad õigusnormid on VÕS § 492 lg 1, sest kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Käeoleval juhul vastutab ehitusaluse maa omanik ehitiselt selle osade allalangemise tõttu tekitatud kahju eest VÕS § 1059 alusel. Vaidluse all ei ole, et alaealine Xxxon/oli korteriomanik kahjujuhtumi ajal. Vastavalt VÕS § 1052 esimesele lõikele alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vanemad vastutavad sõltumata oma süüst alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Nõue on põhjendatult esitatud korteriomanikust alaealise Xxx isa Xxx vastu. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Käesolevas vaidluses on kohtu hinnangul tõendatud kahju olemasolu ehk sõiduki vigastused, mida kinnitavad nii auto parandustööde kalkulatsioon kui sündmuskohal tehtud fotod, mis kajastavad tekkinud kahjustusi. Hinnates kahju tekkimise põhjuseid, saab sündmuskoha kirjelduse põhjal järeldada, et kahju tekkis aknaraami allakukkumise tagajärjel. Korteriomandi korrashoiu eest on vastutavaks isikuks korteriomandiseaduse alusel korteriomanik. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus leiab, et kannatanu enda käitumine antud juhtumi korral ei mõjutanud kahju tekkimist, sest auto oli pargitud selleks ettenähtud kohta. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt fikseeriti 19.04.2013 kahjujuhtum, millest nähtuvalt kukkus auto peale aknaraam (tlk 42), fotolt nähtuvalt oli auto pargitud maja ette, kus oli lubatud parkida korteriühistu eelneval loal. Kohtu hinnangul ei puuduta esitatud kahjunõue Xxx elamu teisi korteriomanikke. Poolte taotlusel (tlk 49, 66, 70) on kohus kaasanud kolmanda isikuna kostja poolel korteriühistu Xxxning XxxAS, kuivõrd kindlustuspoliisiga nr 54261439 (tlk 53) on kindlustatud korteriühistu vastutus. Asja sisulise arutamise käigus selgus, et korteriühistu algatusel ei toimunud majas mingeid ehitustöid ega toiminguid, mis võinuks kaasa tuua aknaraami kukkumise. Vastupidiselt, korteriühistu teabe kohaselt (tlk 86,89), ei ole ka pärast vaidlusalust õnnetusjuhtumit korteriomanik ette võtnud toiminguid olukorra parandamiseks. Kohus nõustub korteriühistu seisukohaga, et tema ja XxxAS vaheline kindlustusleping ei hõlma konkreetset korteriomaniku vastutust ega korteriomandit, sest kindlustatud esemeks on korteriomanike kaasomandis olev hoone osa. Kostja vastuväide, nagu puuduks tal õigus akent korteriühistu nõusolekuta välja vahetada, ei tähenda, et tal puudub võimalus tavapärast hoolsuskohustust täita oma omandi korrashoiul. Korteriomandi eseme reaalosa on KOS § 2 lg 1 kohaselt piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomanik on kohustatud § 11 lõikest 1 tulenevalt hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega kostja vastuväiteid ei saa pidada asjakohaseks ja kohtu hinnangul tema tegevusetus põhjustas kahju. Hageja on esitanud rahalise nõude summas 1529.16 eurot, millest hüvitise osa moodustab 1298.16 eurot, 191 eurot on kindlustusvõtja XxxOÜ omavastutussumma, mida kohtu hinnangul ei ole hageja õigustatud nõudma. Nimetatud osaühing on hagejat volitanud nõudeid esitama, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid nõude loovutamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse pooled TsMS § 205 lg 1 järgi on hageja ja kostja ning õigus kohtusse pöörduda on TsMS § 3 alusel oma seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Hageja palub välja mõista nõude esitamise kulu 40 eurot (tlk 10), nimetatud summa on hüvitamisega seotud tagasinõude koostamise kulu xxx OÜ-le, millise kulu kandmine ei ole samastatav hüvitisena ning tasumine ei ole tõendatud. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele reaalselt väljamakstud hüvitise summas. Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsuse resolutsiooniga poolte lahendamata taotlused. 08.12.2013 on kostja esitanud TsMS § 53 alusel protokolli parandamise taotluse.
Kohus leiab, et esitatud konteksti sisseviimine protokolli ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust ning jätab taotluse rahuldamata. Menetluskulu jaotus ja tsiviilasja hind. Tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1 kohaselt on hagihind, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind § 124 lõikest üks tulenevalt nõutava rahasummaga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt, jäävad tsiviilasja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.