Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa, Malle Seppik

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2014 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-37724

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus R Tilt 2207, 39 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Krediidikaitse Grupp OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

Avaldaja Krediidikaitse Grupp OÜ (RK 11693223), seaduslik esindaja Valdis Kald

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 09.12.2013 määrus tsiviilasjas 2-13-37724 tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldada. Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 14.08.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2207, 39 euro saamiseks. Kohus tegi 10.09.2013 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 21.11.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg. 1 kohaselt üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohutu kohtuistungi sekretär K J kohustas 22.11.2013 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga, 14 päeva jooksul, s.o. hiljemalt 06.12.2013.

Maakohtu määrus Harju Maakohus keeldus 09.12.2013 määrusega Krediidikaitse Grupp OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2207, 39 euro saamiseks menetlusse võtmisest hagimenetluses, kuna avaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning taastada menetlus. kohaselt kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisega. Hageja sai Harju Maakohtu 22.11.2013 määruse hagiavalduse esitamiseks kätte 25.11.13, millest tulenevalt olnuks hagiavalduse esitamise tähtajaks 09.12.2013 (nimetatud kuupäevaks oli hagiavaldus koostatud ja ootas e-toimikusse sisestamist). Maakohus piiras hageja jaoks hagi esitamise tähtaega omal algatusel ja määras tähtajaks 14 päeva alates määruse koostamise kuupäevast, s.o hiljemalt 06.12.2013. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. lg. 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavalduses ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. 14- päevane tähtaeg kohtu nõudmisel hagiavalduse esitamiseks on antud seadusega. Kohtu nõudele esitada nõue hagiavalduse vormis ei saa esitada edasikaebust. Seega on vastav menetlusdokument – määrus – selline, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama. Seega kohaldub siin TsMS §-i 63 teine lause, mille kohaselt kui menetlusdokumenti ei pea kätte toimetama, algab kohtu antud tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisega. Toimikust ei nähtu, millal on avaldaja Harju Maakohtu 22.11.2013 määrusest teada saanud. Avaldaja kinnitab määruskaebuses, et sai 22.11.2013 kohtumääruse 25.11.2013. Seega saabus hagi esitamise tähtaeg 09.12.2013, mil kohus juba keeldus avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse võtmisest hagimenetluses. Seega oli maakohtu 09.12.2013 määrus hagi menetlusse võtmiseks ennatlik ja tuleb seetõttu tühistada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et menetlustähtaja andmine on õigusmõistmise toiming, mida ei või teha keegi teine kui asja menetlev kohus, s.o. kohtunik. Seda seisukohta ei muuda see, kui kohtuistungi sekretärile on kas kohtu kodukorra või ametijuhendiga selline õigus antud.