Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2014. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-35832
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
52,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood: 11198910, Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120) Hageja lepinguline esindaja I: Merike Lätt ( ITM Inkasso OÜ); Hageja lepinguline esindaja II: Marjana Hiie ( ITM Inkasso OÜ; telefon 56994290; e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX, telefon: XXX; e-post: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks võlgnevus summas 51,74 (viiskümmend üks eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot (millest 3,91 eurot on laenu põhiosa; 19,17 eurot intressid ning 28,66 eurot seisuga 01.08.2013. a sissenõutavaks muutunud viivised).
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks alates 02.08.2013. a kuni põhinõude (3,91 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
2-13-35832 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.PLACET GROUP OÜ (edaspidi „hageja“) esitas 01.08.2013. a Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi „kostja“) vastu laenulepingust ning selle lisadest tuleneva põhinõude 63,91 eurot, intresside 19,17 eurot ning viiviste sissenõudmiseks (tsiviilasi nr 2-13-35832).
2.Hagiavalduse kohaselt esitas 04.04.2008. a kostja laenutaotluse (t. lk 4-5) 1000 krooni ehk 63,91 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas „www.smsmoney.ee“ ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud „Laenulepingu üldtingimustega“ (t. lk 612). PLACET GROUP OÜ rahuldas laenutaotluse ja 04.04.2008. a sõlmis kostja XXXPLACET GROUP OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu nr XXX (vt t. lk 4-5) 1000 krooni saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenusumma 1000 krooni ehk 63,91 eurot kanti kostjale üle 04.04.2008. a (t. lk 13).
3.Laenu ja intresside tasumine kostja poolt pidi toimuma ühe maksena hiljemalt 04.05.2008. a. Hagiavalduse esitamise seisuga polnud kostja sooritanud mitte ühtegi makset ning laenusumma 63,91 eurot ja intressid summas 19,17 eurot olid hagejale täies ulatuses tagastamata (t. lk 14). Kostja ei reageerinud seejuures ka PLACET GROUP OÜ poolt edastatud korduvatele meeldetuletustele. Hageja märgib, et kostja on tahtlikult rikkunud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jätnud laenulepingujärgsed maksed täies ulatuses tasumata.
4.Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurus kokku 83,08 eurot, sh põhinõue 63,91 eurot ja intressid 19,17 eurot. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 01.08.2013. a on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 28,66 eurot. Seejuures soovib hageja nõuda kostjalt välja ka viiviseid alates 02.08.2013.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, so käesoleval hetkel 0,023% päevas tasumisele kuuluvalt põhisummalt (63,91 eurot) kuni põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumiseni.
5.Hageja saatis 19.11.2013. a kohtule ning kostjale e-kirja, millele oli lisatud manusena hageja poolt pakutav võimalik kompromissettepanek. Hageja palus kostjal teatada oma seisukoht antud kompromissi osas.
2-13-35832
6.06.12.2013. a saatis hageja kohtule e-kirja, milles märkis, et hageja on nõus kompromissi sõlmimisega, kuid kostja ei ole hagejale allkirjastatud kokkulepet tagastanud.
7.09.12.2013. a e-kirjas kohtule selgitas hageja, et ta on edastanud kostjale kompromissi, kuid kostja ei ole digitaalselt allkirjastatud kompromissi tagastanud ning on kinnitanud oma nõusolekut ainult e-kirjaga. Hageja lisas e-kirja manusena ka kostjale edastatud kompromisslepingu ning kinnitas, et kostja on teostanud ka esimese osamakse novembri lõpus summas 30 eurot. Hageja märkis veel, et kuivõrd kostja ei ole digitaalselt allkirjastatud kompromissi tagastanud, siis ei ole hagejal võimalik poolte poolt allkirjastatud kompromissi kohtule esitada.
8.Kuupäeval 31.12.2013. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse. Hageja selgitab, et alates novembrist on hageja edastanud kostjale korduvalt võimaliku kompromiss ettepanekut, kuid kostja on vaid e-kirjaga kinnitanud, et nõustub ettepanekuga, kuid allkirjastatud kompromissi ta hagejale tagastanud ei ole. Kostja on teostanud ITM Inkasso OÜ arveldusarvele edastatud kompromissettepaneku alusel 2 makset: 27.11.2013.a summas 30 eurot ning 12.12.2013.a summas 30 eurot. Kostja poolt teostatud maksete arvelt loeb hageja esimeses järjekorras tasutuks põhisumma 60 euro ulatuses.
9.Seoses eeltooduga palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 3,91 eurot, tasumata intressid 19,17 eurot, seisuga 01.08.2013. a sissenõutavaks muutunud viivised 28,66 eurot põhinõudelt (63,91 eurot) ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid, alates 02.08.2013. a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, so käesoleval hetkel 0,023% päevas tasumisele kuuluvalt põhisummalt kuni põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD
10.Vastuseks hagile saatis kostja 16.11.2013. a kohtule e-kirja (t. lk 37), milles märkis, et kostja on nõus maksma hagejale võetud laenu, samuti sellega kaasnevad kulutused. Seejuures lisas aga kostja, et ta ei ole nõus intressidega, kuna sellest kõigest on möödas 5 aastat ja kostja peab seda pahatahtlikuks venitamiseks. Kostja selgitab, et kuna ta oli vahepeal kodutu, siis puuduvad tal igasugused dokumendid enda võlgnevuste kohta. Kostja avaldas veel, et üritab oma elu korda saada ning võlad likvideerida. Ühtlasi soovis kostja saada infot lõpliku summa kohta ning kas võlga on võimalik maksta mitmes osas.
11.04.12.2013. a e-kirjas teatas kostja kohtule, et pooled on saavutanud kompromissi ning kostja on ka esimesed maksed juba teostanud (t. lk 45).
12.Harju Maakohus saatis 04.12.2013. a hagejale ja kostjale e-kirja, milles märkis, et juhul kui pooled on sõlminud kompromissi, tuleb kohtule viivitamata esitada hageja ja kostja poolt digitaalallkirjastatud kompromissleping. Seoses eeltooduga saatis kostja kohtule 05.12.2013. a ekirja ning selgitas, et kostjal puudub võimalus digitaalselt allkirjastada ning soovis teada, kas dokumente on võimalik kohtule esitada postiga. Vastuseks eeltoodule selgitas kohus 05.12.2013. a kostjale, et kompromisskokkuleppe on võimalik kohtule esitada ka paberkandjal ning palus poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingu kohtule edastada viivitamatult.
13.09.12.2013. a kostjale saadetud e-kirjas määras kohus kostjale tähtaja hiljemalt 12.12.2013. a esitada Harju Maakohtule kostja poolt allkirjastatud kompromisslepingu. Koos eeltoodud ekirjaga edastas kohus kostjale ka 06.12.2013. a hageja poolt digitaalallkirjastatud kompromisslepingu.
14.Kohus teatas 12.12.2013. a menetlusosalistele, et kuivõrd hageja ja kostja on väidetavalt
2-13-35832 tsiviilasjas nr 2-13-35832 sõlminud kompromissi, kuid kostja allkirjastatud kompromisslepingut kohtule veel esitanud ei ole, muudab kohus otsuse avalikult teatavaks tegemise aega. Kohus selgitas, et pooltel on õigus esitada kohtule kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused hiljemalt 31.12.2013. a. Ühtlasi teatas kohus, et teeb kohtuotsuse (eeldusel, et kostja allkirjastatud kompromisslepingut kohtule esitanud ei ole) teatavaks hiljemalt 03.01.2014. a. Kostja ka eeltoodud tähtajaks (31.12.2013. a) kostja poolt digitaalallkirjastatud kompromisskokkulepet kohtule aga ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Kohus analüüsib esmalt kostja 16.11.2013. a vastuväites (t. lk 37) sisalduvaid puudusi. Kostja e-kirjaga (e-posti aadressilt [email protected]) saadetud hagi vastuväide on digitaalselt allkirjastamata. TsMS § 336 lg 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29. mai 2012. a kohtumääruses nr 3-2-1-74-12 p 8 ka selgitanud, et TsMS § 336 lg 4 nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Antud norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, kuivõrd elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Seejuures on aga antud normi rakendamine kohtu õigus ning rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus.
17.Seoses eeltooduga selgitab kohus, et kuupäeval 07.10.2013. a edastas kohus hagimaterjalid ning 07.08.2013. a kohtumääruse kostja e-posti aadressidele: XXX ning XXX. Kohus selgitas seejuures, et kohus on kostjale proovinud nimetatud dokumente saata ka 07.08.2013. a aadressil Ehitajate tee 21-39, 12612, kuid dokumendid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Vastuseks eeltoodule saatis kostja, e-posti aadressilt XXX, kohtule 07.10.2013. a e-kirja, milles märkis, et ei saa antud dokumente avada ning avaldas soovi dokumentide saatmiseks Rakvere postkontorisse. 05.11.2013. a edastas kostja kohtule oma elukoha aadressi: J.Kunderi 1-6, Rakvere. Nimetatud aadressilt sai kostja hagimaterjalid ning kohtumääruse kätte 16.11.2013. a. Seoses eeltooduga saatis kostja kohtule 16.11.2013. a ka e-kirja, kus kinnitas dokumentide kättesaamist ning esitas ühtlasi oma seisukohad hagile (vt t. lk 37). Seejuures on eeltoodud kostja sidevahend (XXX) märgitud ära ka kostja laenutaotluses (t. lk 4). Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et 16.11.2013. a kohtule edastatud vastuväite hagile on esitanud kostja Ergo Pärnamets.
18.Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt TsMS sätetele on kostjal õigus hagiga mittenõustumisel esitada hageja nõudele vastuväited TsMS § 394 lg 2 sätestatud korras kirjaliku vastuse esitamisega ning vajadusel omapoolseid vastuväiteid ka tõendada. Eeltoodud sättele
2-13-35832 juhtis kohus kostja tähelepanu ka 07.08.2013. a hagi menetlusse võtmise määruses, selgitades, milliseid andmeid peab vastavalt TsMS §-le 394 kostja vastus hagile sisaldama. Antud juhul ei vasta kostja 16.11.2013. a esitatud vastus TsMS § 394 sätestatud nõuetele. Samas ei saa kohtu hinnangul jätta puudustega vastust hagile arvesse võtmata juhul, kui sellest järeldub kostja tahe hagile vastu vaielda. Seejuures ei ole kostja ka selgesõnaliselt avaldanud, et ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses kõiki tema vastu suunatud nõudeid. Tulenevalt 16.11.2013. a vastusest hagile on küll kostja kinnitanud, et ta on nõus maksma hagejale võetud laenu ja sellega kaasnevad kulutused, kuid seejuures ei ole kostja nõus maksma hagejale nõutavaid intresse. Ühtlasi peab kostja seda pahatahtlikuks venitamiseks, kuivõrd sellest kõigest on möödas 5 aastat.
19.Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 6 võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Eeltoodut silmas pidades võtab kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse kostja 16.11.2013. a kohtule esitatud hagi vastuväidet.
20.Kohus leiab, et antud juhul ei saa kohus käsitleda kostja 16.11.2013. a vastuväidet aegumisele tuginemisena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 tähenduses. Seejuures on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-2-1-41-07 p 24 sedastanud, et aegumise kohaldamise nõude esitamiseks on piisav see, kui kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja leiab, et nõue on aegunud. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul kostja esitanud selgesõnalist väidet hageja nõude aegumise kohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik aegumist ka kohaldada.
21.TsMS § 230 lg 1 esimesest lauselt tulenevalt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg-st 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad kostja XXX laenutaotlusest ja kostja laenu nr XXX andmetest (vt t. lk 45), laenulepingu üldtingimustest (t. lk 6-12) ning 04.04.2008. a maksekorralduse nr 634 koopia laenusumma 1000 krooni tasumise kohta kostjale (t. lk 15). Kohus leiab, et hageja on täitnud omapoolse tõendamiskoormuse ehk tõendanud laenu andmise kostjale. Seejuures pole aga kostja esitanud kohtule ühtegi asjakohast seisukohta või tõendit, mis võiks kohtule anda alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Veelgi enam, 16.11.2013. a e-kirjas kinnitab ka kostja ise, et ta on nõus maksma hagejale tagasi laenu ja sellega kaasnevad kulutused, va intressid. Ka teavitas kostja 04.12.2013. a e-kirjaga (t. lk 45) kohut, et pooled on saavutanud kompromissi ning kostja on hagejale ka esimesed osamaksed tasunud.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine poolte vahel vaidlust selles, et kostja on hagejalt laenulepingu nr XXX alusel laenu summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot saanud. Vastavalt antud lepingule oli laenuperioodiks 30 päeva ning laenu tagastamise tähtajaks 04.04.2008 a. Nagu eelnevalt nimetatud (otsuse p 21), on laenu saamist hagejalt kinnitanud ka kostja. Seejuures on aga kostja (t. lk 37) vastu vaielnud hagiavalduses toodud intressinõudele. Kohus leiab, et antud kostja seisukoht on põhjendamatu, kuivõrd kostja pidi ise laenu võttes olema teadlik, et tal tuleb laenusumma (63,91 eurot) tagastada koos intressidega summas 19,17 eurot, kuna antud asjaolu on selgelt kajastatud laenulepingu nr XXX andmetes (t. lk 4). Samas pidi kostja olema teadlik ka sellest, et kui ta ei tagasta saadud laenu tähtaegselt arvestab hageja viiviseid, kuivõrd enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud tutvuma antud hetkel kehtinud „Laenulepingu üldtingimustega“ (t. lk 6-12). Nimelt sätestab laenulepingu üldtingimuste p 6.1, et juhul kui laenusaaja ei tagastada laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist
2-13-35832 0,75% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast kalendripäevas. Üldtingimuste p 6.2 esimese lause järgi algab viivise arvestus maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb tähtaegselt tasumata makse laenuandja kontole laekumise päeval. Kohus juhib tähelepanu, et hageja poolt hagiavalduses (t. lk 2-3) toodud tabelist nähtub selgelt hagejapoolne viivisearvestus. Seejuures on aga hageja vähendanud lepingust tulenevalt viivisenõuet ning nõuab kostjalt välja viiviseid vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ning VÕS § 94 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 28,66 eurot. Kohtu hinnangul on hageja arusaadavalt märkinud, millistelt summadelt ning millise perioodi eest hageja viivist on arvestanud. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et kostja pidi lepingut sõlmides olema teadlik, millised kõrvalkohustused, s.o intressid ja viivised, laenu tagastamata jätmisel kostjale kaasnevad.
23.01.08.2013. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 63,91 eurot ning tasumata intressid ja viivised. 31.12.2013. a kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses (t. lk 63) märgib hageja, et kostja on teostanud ITM Inkasso OÜ arveldusarvele kostjale edastatud kompromissettepaneku alusel 2 makset: 27.11.2013. a summas 30 eurot ja 12.12.2013. a summas 30 eurot. Seejuures loeb hageja kostja poolt teostatud maksete arvelt esimeses järjekorras tasutuks põhisumma 60 euro ulatuses. Seega on vastavalt pooltevahelisele lepingule kostja jätnud hagejale tasumata põhivõla summas 3,91 eurot, intressid summas 19,17 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 28,66 eurot.
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
25.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 28,66 eurot kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib hageja nõuda lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
26.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt XXX tuleb hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3,91 eurot, tasumata intressid 19,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 28,66 eurot. Ühtlasi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 02.08.2013. a kuni põhinõude (3,91 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2-13-35832
27.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.Vastavalt TsMS §174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Arvestades muuhulgas asjaolu, et pooled on väljendanud nõusolekut kompromissi sõlmimiseks, kus menetluskulud jääksid poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks näha menetluskulude suurust ette juba käesolevas kohtulahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.