Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

taotlus

kohtuotsuse

viivitamatult

täidetavaks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-12-44081

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE EELNEV KÄIK

Pärnu Maakohtu 21.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-44081 (tl 2) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Korteriühistu Rahu 16E nõue S S vastu 1 245,49 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtule 11.02.2013 esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista S S Korteriühistu Rahu 16E kasuks põhivõlg 944,64 eurot; TsMS § 367 alusel viivis protsendina (0,07% päevas) põhinõudelt (944,64 eurot) alates 11.02.2012 (hagi esitamise päevast) kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulude kandjaks määrata kostja; välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivis (alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viru Maakohus 17.05.2013 määrusega (tl 87-88) rahuldas kostja riigi õigusabi taotlus ja andis S. S riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostja tunnistas hagi põhinõue ulatuses summas 944,64 eurot. Kostja pööras hageja tähelepanu, et viivise arvestamine ei ole arusaadav ja palus arvestada kostja majandusliku olukorda ja vabastada teda viiviste tasumisest. Viru Maakohus 22.10.2013 hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega (osaotsusega) rahuldas KÜ Rahu 16E hagi põhivõla summas 944,64 € väljamõistmise nõude osas osaotsusega, mõistis S S KÜ Rahu 16E kasuks välja põhivõla (seisuga 31.01.2013) katteks 944,64 €, tunnistas kohtuotsus (osaotsus) viivitamata täidetavaks, jättis rahuldamata S S taotlus otsuse täitmise viisi ja korra kindlaks määramisest. Kohus jätkas menetlust viivise väljamõistmise nõue osas.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-12-44081

Viru Maakohus tegi 23.10.2013 määrusega hagejale ettepaneku esitada kohtule viivise detailne arvestus, kust oleks näha, kuidas hageja arvestas viiviste suurust, viiviste arvestuse periood ja arvestuse käiku, mille katteks arvestati kostja poolt tasutud summad, kas põhivõla katteks või viiviste katteks jne; tõendid, mille alusel arvestati kostja poolt tasutud summad hageja poolt nimetatud viisil; selgitada, miks hagiavalduses viivis arvestatakse alates 11.02.2012 (hagi esitamise päevast), kui hagi oli esitatud kohtule 11.02.2013; kust tuleneb viivise suurus just summas 0,07%. Kui on KÜ Rahu 16E liikmete üldkoosoleku otsus selle kohta, tuleb esitada vastav tõend.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja esitas kohtule 11.11.2013 hagiavalduse täiendus (tl 158-160), mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas kohtule 03.01.2013 arve 2012.a detsembri eest, mille maksetähtpäevaks oli 31.01.2013.a. Kostja on õigeksvõtnud 01.01.2013 seisuga põhivõla summa 944,64 eur osas, mis oli märgitud 03.01.2013 arves. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega viiviste arvestuse periood jagab kaheks osaks: alates 01.01.2013 kuni 10.02.2013 (hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis) ja alates 11.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni (hagi esitamise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud viivis). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et hageja palub välja mõista viiviseid alates 01.01.2013, kuid hagi oli esitatud 11.02.2013, siis hagi esitamise päevaks on muutunud sissenõutavaks viivised summas 6,60 eur. Viivise arvestus: 944,64 eur (põhivõlg) x 0,07% = 0,66 eurot (viivise suurus päevas): 0,66 eur x 41 päeva (01.01.2013 – 10.02.2013) = 27,06 eurot. Samuti palub Hageja välja mõista viivis, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (944,64 eurot) alates 11.02.2013 (hagi esitamise päevast) kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust hageja nõudeks on: välja mõista viivis summas 27,06 eur ajavahemiku eest alates 01.01.2013 kuni 10.02.2013; TsMS § 367 alusel viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (944,64 eurot) alates 11.02.2013 (hagi esitamise päevast) kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda, välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivis (alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

KOSTJA VASTUVÄITED

3(7)

Tsiviilasi nr 2-12-44081

Kostja vastuse kohaselt hagi täiendusele (tl 163-165) S S on omapoolse vastuse hagile andnud ja jääb põhimõtteliselt oma vastuse juurde. Kostja on nõus, et põhivõlgnevust täiendav viivisenõue on KÜS ja VÕS sätetest tulenevalt küll lubatud, kuid see ei arvesta kostja olukorda. S S makseraskused ei tekkinud kohusetundetust suhtumisest kommunaalteenuste tasumisel, vaid selleks olid mõjuvad põhjused. Kostja oli pikka aega töötu, raske haigus ning üksikvanema kohustus pidada üleval ja toita oma alaealist last, lisaks puudus kostjal regulaarne sissetulek, et kohustust tähtaegselt täita ja võlgnevust kustutada. Vastavalt tekkinud võimalustele tasus kostja väikseid summasid võlgnevuse katteks. Viivistenõue on kostjat liigselt koormav, kostja palub arvestades kõiki asjaolusid jätta hageja nõue viiviste sissenõudmiseks rahuldamata. S S soovib lisada, et on pidanud läbirääkimisi vahetult KÜ Rahu 16E esimehega, kes on kostjale kinnitanud, et ühistu oleks nõus loobuma viivistenõudest, kuid ühistut esindav inkassofirma keeldub ühistu esimehe seisukohti arvestamast ning esimees ei taha inkassofirmaga tülitseda. S S on arvamusel, et hageja esindaja ei tegutse volituste raames ja on volituste raamidest väljunud ning asunud ise kõrvalnõuet kujundama ja looma, arvestamata hageja valmisolekut ja tegelikku tahet kostjaga viiviste osas rahumeelselt kokku leppida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi viivise väljamõistmise osas on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 €, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus 05. septembril 2013.a (tl 134-135) määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusoleku kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Viru Maakohus 22.10.2013 hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega (osaotsusega) rahuldas KÜ Rahu 16E hagi põhivõla summas 944,64 € väljamõistmise nõude osas osaotsusega, mõistis S S KÜ Rahu 16E kasuks välja põhivõla (seisuga 31.01.2013) katteks 944,64 €. Käesoleval ajal hageja nõudeks on välja mõista viivis summas 27,06 eur ajavahemiku eest alates 01.01.2013 kuni 10.02.2013; TsMS § 367 alusel viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (944,64 eurot) alates 11.02.2013 (hagi esitamise päevast) kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda, välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivis (alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 113 lg 1 esimesele lausele rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud 4(7)

Tsiviilasi nr 2-12-44081

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus on tuvastanud 22.10.2013 kohtuotsuses (osaotsuses), et kostja põhivõlgnevus summas 944,64 € on arvestatud seisuga 31.01.2013. Hageja oma esialgse hagiavalduse punktis 3 ka märkis, et „3. Nõue koosneb 31.01.2013 seisuga (vt. hagi lisa 1)“. Hageja esitas kostjale 03.01.2013 arve 2012.a detsembri eest, mille maksetähtpäevaks oli 31.01.2013.a. Seega leiab kohus, et on põhjendatud hakkama arvestama viivist mitte alates 01.01.2013, nagu nõuab hageja, vaid alates 01.02.2013, kuna 03.01.2013 arves (tl 20) märgitud võla summas 944,64 eurot tasumise viimaseks päevaks oli 31.01.2013. TsMS § 367 lg 1 kohaselt võib viivist nõuda kohtult kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohtuotsus tehakse 03.01.2014, siis selle aja seisuga on viivisenõue sissenõutavaks muutunud ja kohus mõistab kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivis kindla summana ning alates 04.01.2014 protsendina põhinõudest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja tasus 08.02.2013 hagejale 25 €. Kuna hageja, vaatamata kohtu ettepanekule, ei selgitanud mille katteks arvestati kostja poolt tasutud summad, kas põhivõla katteks või viiviste katteks jne, arvestab kohus 25 € viivise katteks tasutuna. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et alates 01.02.2013 tasuks kostja hagejale veel midagi. Lähtudes ülaltoodust kostja on olnud alates 01. veebruarist 2013 kuni 03. jaanuarini 2014 (k.a) põhivõla summas 944,64 € tasumisega viivituses 337 päeva. Ühe päeva viivise suurus summalt 944,64 € on 0,66 € (s.o 944,64 € x 0,07% ehk 0,0007). Seega on kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 222,42 € (0,66 € x 337 päeva), millest tuleb välja arvata 08.02.2013 tasutud 25 €, seega viivis moodustab 197,42 €, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg-st 8 tulenevalt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole taotlusel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuste täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud kõrvalnõuete väljamõistmata jätmist, s.t vähendamist. VÕS § 162 lg-s 1 toodust tulenevalt on viivise vähendamise eelduseks selle ebamõistlik suurus. Kostja ei viidanud sellele, et viivis on ebamõistlikult suur, kohus ka ei leia, et viivise määr 0,07% päevas on ebamõistlikult suur. Samuti kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt kohtule 11.11.2013 esitatud viivise suuruse arvestamise käigu kohta. Kostja taotlus kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise vähendamisest ei ole põhjendatud, kuna viivise suurus ei ületa põhivõla summat ja ei ole ebamõistlikult suur. 5(7)

Tsiviilasi nr 2-12-44081

Kostja ei esitanud ei väidet ega ka tõendeid selle kohta, et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotlus viivise vähendamisest. Seega tuleb alates 04. jaanuarist 2014 kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis 0,07% tagastamata põhivõlalt päevas kuni põhivõla (944,64 eurot) täieliku tasumiseni. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi eest alates 01. veebruarist 2013.a kuni 03. jaanuarini 2014.a summas 197,42 eurot ja alates 04.01.2014 kuni põhivõla (944,64 eurot) täieliku tasumiseni viivis 0,07% tagastamata põhivõlalt päevas. Hageja palus tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks vastavalt TsMS § 445 lg 1. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 esimesele lausele kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja ei põhistanud kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnustamise vajadust. Kohus ei leia põhjendatuks antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kostja taotles viivise vähendamist, kohus jättis taotluse rahuldamata, kostjal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on kohe võtnud hagi õigeks põhinõude osas, hagi viivise nõude osas on rahuldatud osaliselt. Arvestades TsMS § 163 lg-s 1 ja § 168 lg-s 6 sätestatud koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosalistele kanda võrdsetes osades. Seega peab hageja kandma 50% kostja menetluskuludest ja kostja peab kandma 50% hageja menetluskuludest. Hageja taotlus välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt viivis (alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, ei kuulu rahuldamisele kohtuotsusega, kuna vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 saab ta esitada taotluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, mida tal on õigus esitada 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Käesoleva kohtuotsusega määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotus, mitte nende suurus. Viru Maakohus 17.05.2013 määrusega (tl 87-88) rahuldas kostja riigi õigusabi taotlus ja andis S. Sukhikhile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 6(7)

Tsiviilasi nr 2-12-44081

Viru Maakohus 12.07.2013 määrusega määras Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob vandeadvokaadile Tiina Mare Hiob makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot, millele lisandub käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot 20 senti. Vastavalt TsMS § 190 lg 1 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd seoses hagi osalise rahuldamisega jäid menetluskulud antud asjas 50% ulatuses kostja kanda, siis kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest 50%. Kohus leiab, et kostja majanduslik seisund ei ole võrreldes talle menetlusabi andmisega muutunud. Kohtu arvates on kostja majanduslik seisund ning hagi vastuses ja muudes kostja poolt kohtule esitatud dokumentides esitatud asjaolud käsitletavad mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses ning seetõttu tuleb S. S vabastada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.