Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-45347 Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 02. 01.2014. a kell 13. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid K. J. O. ) ja S. J. ) 11.01.2012 järelmaksulepingu nr 1200629/96sa, mille alusel andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 517,50 eurot, millest 499 euro eest soetas kostja 11.01.2012 K. E. -ile kuuluvast kauplusest järelmaksuga sülearvuti ning millest 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Järelmaksulepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale järelmaksusumma osamaksetena maksgraafikus märgitud kuupäevadel ja tasuma järelmaksuintressi 17,8551% järelmaksusummalt aastas. Osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmise korral kuulus kostjale automaatselt väljastamisele krediit tasumata osamakses sisalduva järelmaksusumma ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummalt aastas. Osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmise korral kohustus kostja tasuma ka viivist krediidiintressiga võrdses määras. Kostja täitis oma lepingulisi kohustusi osaliselt, tasudes maksegraafiku alusel järgmised maksed: 11.02.2012 summas 50 eurot, 14.04.2012 summas 64 eurot, 10.05.2012 summas 65 eurot, 10.07.2013 summas 65 eurot, 10.08.2012 summas 65 eurot ja 10.09.2012 summas 65 eurot. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja järelmaksulepingu üles 21.11.2012. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 424,08 euro väljamõistmist, millest 235,93 eurot on tagastamata krediidisumma, 23,11 eurot järelmaksuintress, 10,79 eurot krediidiintress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 52,01 eurot viivis seisuga 16.09.2013. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist tagastamata krediidisummalt (hetkel 235,93 eurot) 27% aastas alates 17.09.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 75 euro ning õigusabikulude – 114 euro väljamõistmist.

Kostja vastuväited

2-13-45347 Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 30.10.2013 (tl 35), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 28).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale Kuperjanovi jalaväepataljoni vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on Kuperjanovi jalaväepataljon üle andnud kostjale 30.10.2013 (tl 35). TsMS § 322 lg 4 sätestab, et pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna Kuperjanovi jalaväepataljon on menetlusdokumendid üle andnud kostjale, on menetlusdokumendid kostjale isiklikult kätte toimetatud TsMS § 315 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-13-45347 VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 9-20) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 402; 416 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma – 235,93 eurot – VÕS §-de 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, järelmaksuintress – 23,11 eurot- ja krediidiintress – 10,79 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, võla sissenõudmise kulud – 102,24 eurot VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis – 52,01 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on kostjalt nõudnud ka viivise väljamõistmist tagastamata krediidisummalt 27% aastas alates 17.09.2013 kuni tagastama krediidisumma täieliku tasumiseni, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 27% tagastamata krediidisummalt (hetkel 235,93 eurot) alates 17.09.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 487,78 eurot (235,93 + 23,11 + 10,79 + 102,24 + 52,01 + 63,70). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2-13-45347 Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses (tl 4), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 75 eurot ning õigusabikulu – 114 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot (maksekorraldus tl 6). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinna järgi soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud B. V. . K. O. ja B. V. . K. O. arvest (tl 21-23) lähtuvalt peab hageja maksma B. V. . K. O. -e 114 eurot tasu hagi koostamise ja hageja esindamise eest võlglase S. J. . Kuna antud hagi hind on 487,78 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates vastab hageja nõutud lepingulise esindaja tasu hageja lepingulise esindaja tehtud töö mahule hagi avalduse koostamisel. Samas tuleb arvestada, et antud asi pole olnud keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid menetlusdokumente. Eelneva tõttu leiab kohus, et hageja nõutud õigusabikulud 114 eurot pole põhjendatud, arvestades antud õigusabi lihtsust. Kohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 90 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 165 eurot (75 + 90). TsMS § 468 kg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.