Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
02.01.2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-41685
Tsiviilasi
AS Nordea Finance Estonia hagi XXX OÜ ja Xxx vastu solidaarselt
kahju
hüvitamiseks
ja
võlgnevuse
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
26 844,94 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 10145,Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kristel Menning (elektronpost [email protected]) Kostja I XXX OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja II Xxx(isikukood xxx elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
10.12.2013
Hagi rahuldada. XXX OÜ suhtes rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. Välja mõista solidaarselt XXX OÜ-lt ja Xxx 26 844,94 (kakskümmend kuus tuhat kaheksasada nelikümmend neli eurot ja 94 senti) eurot AS Nordea Finance Estonia kasuks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt XXX OÜ ja Xxx kanda. Määrata kindlaks XXX OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja XXX OÜ-lt riigilõiv 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot AS Nordea Finance Estonia kasuks.
1 (3)
Xxx hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks eraldi menetluses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue AS Nordea Finance Estonia esitas 09.09.2013 XXX OÜ ja Xxx vastu hagi, milles palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingu nr xxx rikkumisega tekitatud kahju ISUZU D-MAX, registreerimismärk xxx, tehasetähis XXX jääkmaksumuse ja lepingumaksete võlgnevuse ulatuses kokku summas 26 844,94 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. AS Nordea Finance Estonia ja Xxx OÜ sõlmisid 10.10.2011 liisingulepingu nr xxx. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse vara ISUZU D-MAX, registreerimismärk xxx, tehasetähis XXX. Vara valduse üleminekut kinnitab vara vastuvõtuakt, mis on allkirjastatud 14.10.2011 müüja Xxx AS (registrikood xxx) ja kostja poolt. Vara Liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga on koos käibemaksuga 24 364,09 eurot. AS Nordea Finance Estonia ja Xxx sõlmisid 10.10.2011 käenduslepingu nr. xxx. Vastavalt käenduslepingule on käendaja vastutuse maksimumpiir 27 427,00 EUR. Kuna kostja rikkus liisingulepingus sätestatut jättes tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed (arved nr. 11725023, 11687483, 11650280 ja 11619556), siis ütles hageja liisingulepingu 02.07.2012 üles, teatas sellest tähitud kirjaga kostjale ja ühtlasi kohustades kostjat tasuma liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tekkinud võlgnevust 2 030,85 eurot ja andma vara esimesel nõudmisel üle hageja esindajale OÜ-le Hansa Inkasso Grupp (registrikood 11762664) Kostja seisukohad Xxx kinnitab liisinglepingu sõlmimist ISUZU D-MAX ostmiseks summas 24 363,09 eurot. Xxx loeb ennast pettuse ohvriks. Oli nõus raha eest allkirjastama XXX OÜ liisingu dokumentidele. Ettevõtte töötajad veensid Xxx, et tegemist on formaalsusega ja et XXX OÜ tasub liisingu arvete eest. Ettevõtte esindajatega hilisemat kontakti ei saanud. 10.12.2013 kohtuistungil Xxx selgitas, et keegi X vormistas Xxx ettevõtte direktoriks ja palus vormistada liisingu lepingu. Sõiduk jäi hiljem Aleksandrile. Ühtegi makset ei ole Xxx endasõnul teinud- need tegi keegi teine. ID-kaardi kasutada andmise eest sai Xxx tasu 50 eurot. Xxx on kindel, et ta ei ole enam juhatuse liige, sest X arvas ta juhatusest välja. Xxxvõttis XXX OÜ nimel hagi õigeks ja leiab, et ta ise ei peaks vastutust kandma.
Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kostja 2 vastu kuulub rahuldamisele. Hagi kostja 1 vastu kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Kohus tuvastas, et kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena allkirjastas 10.10.2011 liisingulepingu nr xxx hagejaga. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 2 poolt näidatud isiku valdusesse ja kasutusse 2 (3)
vara ISUZU D-MAX, registreerimismärk xxx, tehasetähis XXX. Vara valduse üleminekut kinnitava vara vastuvõtuakti allkirjastas kostja 2 14.10.2011 müüja koos Xxx AS esindajaga. AS Nordea Finance Estonia ja kostja 2 sõlmisid 10.10.2011 käenduslepingu nr. xxx. Vastavalt käenduslepingule on käendaja vastutuse maksimumpiir 27 427,00 EUR. Arvete tasumata jätmise tõttu ütles hageja liisingulepingu 02.07.2012 üles. Vara Liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga oli koos käibemaksuga 24 364,09 eurot. Esmalt hindab kohus nõudeid kostja 2 kui käendaja vastu. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu lisaks olevast maksegraafikust ja tasumiste väljavõttest nähtub, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli liisingumaksete võlgnevus 2030,85 eurot ja vara jääkmaksumuseks lepingu ülesütlemise seisuga koos käibemaksuga 24 364,09 eurot. OÜ Hansa Inkasso Grupp arvest nähtub, et hageja kandis kulutusi vara tagastamisteenusele 450 eurot. Kuigi vara tagasi saada ei õnnestunud, siis olid pingutused vara tagasisaamiseks põhjendatud. VÕS § 367 lg 1 ja 142 lg 1 kohaselt tuleb tasumata lepingumaksed ja kulutused kostjat 2 välja mõista. Hagi rahuldamist ei välista kostja 2 esitatud vastuväited. Kostja 2 väitel kostjal 2 kostja 1 juhatuse liikmena võis puududa tegelik tahe lepingulisi suhteid luua. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kostja 2 poolt lepingu sõlmimiseks tehtud tahteavaldust mõista nii, nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus märgib, et lepingu sõlmimise asjaolude kohaselt võis hageja eeldada, et kostja 1 soov lepingut sõlmida on tegelik. Seega ei oma kohtu arvates asjas tähendust see, kas kostja 2 väited tegeliku tahte puudumise kohta vastavad tõele või mitte. Hagi rahuldamist ei välista ka asjaolu, et politsei võib olla saanud oma valdusse liisingulepingu esemeks olnud sõiduki. Kumbki pooltest ei ole esile toonud asjaolu, et hagejal oleks nõudeõigus sõiduki suhtes, mistõttu ei saaks arvesse võtta sõiduki väärtust VÕS § 367 lg 3 kohaselt. Kohus rahuldab hagi kostja 1 suhtes õigeksvõtuotsusega TsMS § 440 g 1 kohaselt, kuivõrd kostja 1 on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 165 lg 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174-1 lg 1 aluse määrab kohus kindlaks kostja 1 hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, milleks on riigilõiv summas 850 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.