Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

katteks

ning

puudub

vara

tagasivõitmise

ja

tagasinõudmise võimalus.

2-13-53751

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ja menetluse käik XXXOÜ (võlgnik) esitas 13.11.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasja nr 2-1353751. Kohus võttis 21.11.2013 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (võlausaldaja) esitas 15.11.2013 avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-13-54200). Kohus võttis 22.11.2013 määrusega avalduse menetlusse ning liitis selle käesoleva tsiviilasja (nr 2-13-53751) juurde. Ajutine haldur esitas kohtule 13.12.2013 aruande, mille kohaselt võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku kohustuste suuruseks on ajutisele haldurile teadaolevalt vähemalt 211 620,56 eurot. Võlgnikul puudub seega vara pankrotimenetluse kulude katteks ning menetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Kohus määras 16.12.2013 raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning selle tasumise tähtaja pikkuseks 10 päeva määruse teatavakstegemisest arvates. Kohtu tagatiste kontole määratud summat tasutud ei ole.

2-13-53751 16.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma kirjaliku aruande juurde ja leidis, et pankrotimenetluse võiks lõpetada raugemisega, kui pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik jäid eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Võlausaldajal ega võlgnikul ei esitanud vastuväiteid halduri tasunõudele või kulude hüvitamise nõudele. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et pankrotiavalduste menetlus tuleb lõpetada võlgniku pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 211 620,56 eurot. Võlgniku arvelduskontol Swedbank AS-is on jääk 0 eurot ning arvelduskonto on arestitud, muu teadaolev vara puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda PankrS § 28 lg 2 kohaselt lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lähtudes ajutise halduri poolt antud esialgsetest hinnangutest, on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg-s 5 sätestatu tähenduses. Ajutise halduri arvates on samas tõenäoline, et võlgnik on teinud raskeid juhtimisvigu ja toime pannud karistusseadustiku §-s 384 nimetatud kuriteo (maksejõuetuse põhjustamine), mis seisneb ühtede võlausaldajate (võlgniku töötajad) eelistamises teisele (maksuhaldur). Kahtluste kõrvaldamiseks oleks vajalik läbi viia võlgniku raamatupidamise erikontroll, mis aga väljub ajutise pankrotimenetluse ajalistest piiridest. Võlgnik pidi ajutise halduri hinnangul olema püsiva maksejõuetuse väljakujunemisest teadlik hiljemalt 01.06.2013. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksnud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur PankrS § 29 lg 8 esimeses lauses sätestatu järgi juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1344 eurot. Vajalike kulutuste (bürookulud, transpordikulud, Äriregistri väljavõtted) katteks palub haldur mõista välja 131,33 eurot.

2-13-53751 Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole ajutise halduri tasu ning kulutuste suuruse osas menetluses vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tasunõue on ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Põhjendatud on ka kulutused summas 131,33 eurot. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Käesolev pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel. Võlgnikul seni tuvastatu põhjal vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Menetlusosaliste muud menetluskulud tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas menetlusosaliste endi kanda. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-st 1, tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Kunnar Korsten.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.