2-13-35561/22 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.07.2013 esitas OÜ Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 08.08.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp`i. 02.09.2013 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande ja 17.09.2013,11.11.2013 ja 20.12.2013 täiendavad arvamused. Ajutise pankrotihalduri 02.09.2013 aruanne Võlgniku registriandmed OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX. Osakapital 2540 eurot. Juhatuse liige XXX, isikukood XXX (alates 05.07.2013), XXX, isikukood XXX (alates 13.05.2005.a kuni 05.07.2013.a). Osanikud: OÜ XXX, registrikood XXX (alates 20.06.2013. a, osalus 2540 eurot; XXX, isikukood XXX (23.04.2012.a - 20.06.2013.a, osalus 762 EUR); XXX, isikukood XXX (23.04.2012.a - 20.06.2013.a, osalus 889 EUR); XXX, isikukood XXX (23.04.2012.a - 20.06.2013.a, osalus 889 EUR); XXX, isikukood XXX (01.11.2006.a 23.04.2012.a, osalus 14 000 EEK); XXX, isikukood XXX (03.03.2005.a - 23.04.2012.a, osalus 12 000 EEK); XXX, isikukood XXX (03.03.2005.a - 23.04.2012.a, osalus 14 000 EEK); XXX, isikukood XXX (03.03.2005 – 01.11.2008.a, osalus 14 000 EEK). Võlgniku põhitegevusealaks on kaubavedu maanteel. Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine Osaühing (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 13.05.2005.a ning võlgniku tegevusalaks oli kaubavedu maanteel. Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt tegeles võlgnik kaubaveoga peamiselt Eestis, Euroopas ja Venemaal. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku tegevus kasumlik, kuid pöördus kahjumisse tingituna tihedast konkurentsist transpordisektoris. Selgituste kohaselt vähenesid võlgniku likviidsus, kuivõrd võlgniku sissetulekud vähenesid, samas kui tegevusega kaasnevad püsikulud jäid samaks või vähenesid väiksemas mahus. Pankrotiavalduse kohaselt oli 2012.a veel lootus võlgniku majanduslik olukord stabiliseerida ning saavutada tegevuse kasumlikkus, kuid 2013.a kevadeks püstitatud eesmärke täita ei suudetud, kuna ei suudetud tõsta rahvusvaheliste vedude mahtu. Võlgniku pankrotiavalduses on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märgitud ka asjaolu, et 2013.a

2-13-35561 aprillis varastati Venemaal võlgnikult liisitud veok. Käesoleval hetkel puudub võlgnikul majandustegevus ning kehtivad majandus- ja töölepingud. Ajutine pankrotihaldur on 12.08.2013.a esitanud võlgnikule teabenõude, milles palub võlgnikul muude andmete hulgas esitada vara ja kohustuste nimekirjad, bilanss ja kasumiaruanne ajutise halduri nimetamise päeva seisuga, viimase 2 aasta pearaamatu väljavõte, juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsused, viimase 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud, kõik kehtivad lepingud, viimase 2 aasta kassa dokumendid jne. Võlgnik on ajutise halduri aruandele vastanud napisõnaliselt. Võlgnik on lubanud täiendavalt esitada raamatupidamisdokumendid, kuid ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga vaatamata meeldetuletustele esitanud ühtegi täiendavat dokumenti, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda adekvaatset ülevaadet võlgniku majanduslikust seisust. Haldur on aruande koostamisel lähtunud talle registritest ning päringute vastustest nähtuvatest andmetest. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik võtnud arvelt välja sularaha. Käesoleval hetkel ei ole võlgniku esindaja ajutisele pankrotihaldurile (lisaks muudele esitamata raamatupidamisdokumentidele) selgitanud sularaha kasutamist, ega esitanud kassadokumente. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; Alates 2012. aasta algusest on koostamata säilitama raamatupidamise dokumente. majandusaasta aruanne ning ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisega seotud dokumentatsiooni. Puudub ülevaade võlgniku vara kasutamisest ning põhivarade liikumisest. Võlgniku viimase, so 31.12.2011.a bilansi kohaselt oli võlgnikul 2011. aasta seisuga vara 312 076 eurot, kohustusi 276 281 eurot, kasum 15 558 eurot ning omakapital oli 35 795 eurot. 2011.a müügitulu oli 454 981 eurot. Kuivõrd ajutisel halduril puudub ülevaade võlgniku raamatupidamisest ning igasugustest majanduslikest näitajatest alates 2011.a, ei saa haldur välistada, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses võivad esineda KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo tunnused. Võlgniku varad Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul 19.07.2013. a seisuga vara (nõuded ostjate vastu) kogusummas 12 000,85 eurot järgmiselt: XXX2 300,00 eurot; XXX 199,98 eurot; XXX 2 812,97 eurot; XXX 287,60 eurot; XXX 447,38 eurot; XXX 456,00 eurot; XXX 447,38 eurot; XXX 260,00 eurot; XXX 119,95 eurot; XXX 200,00 eurot; XXX 2 750,00 eurot; XXX 150,00 eurot; XXX 87,00 eurot; XXX 1 022,59 eurot; XXX 230,00 eurot; XXX230,00 eurot. Kuivõrd võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, ei ole ajutine haldur saanud kontrollida nõuete alusdokumente ega kohustatud isikute õigsust (võlgnike nimekirjas on palju kirjavigu, mistõttu ei ole halduril võimalik tuvastada

2-13-35561 Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutise halduri hinnangul on edaspidises menetluses vaja kontrollida võlgniku sularaha kasutamist, põhivara liikumist ning lähikondsetega seotud tehinguid. Registritest kättesaadavate andmete kohaselt on võlgnik võõrandanud 2013.a sõidukeid, kuid halduril puuduvad andmed selle kohta, kas vara võõrandati turuhinnaga või on võõrandamisel kahjustatud võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik arveldanud UÜ-ga XXX , mille juhatuse liikmeks on võlgniku endine osanik XXX . Seega ei saa ajutise halduri hinnangul välistada, et võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaadetele, kuna võlgnik ei ole haldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mille alusel oleks võimalik adekvaatselt hinnata võlgniku majanduslikku seisu. Samas ei ole võlgnik ka ise tegevuse jätkamise ja tervendamise soovi avaldanud. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ParkrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgniku teadaolev kohustuste maht (ca 101 300 eurot) ületab teadaolevaid varasid. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Riigikohus 28.11.2011.a otsuses nr 3-1-1-49-11 viitab äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemisel vajadusele hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleks analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid ning võlgniku äriplaani perspektiivikust. Kuivõrd ajutine haldur ei ole aruande koostamisel saanud tugineda kõigile võlgniku raamatupidamist kajastavatele dokumentidele (ajutine haldur ei ole saanud kontrollida sularaha tehinguid, põhivara liikumisi ja muid olulisi andmeid) ning ajutine haldur saab lähtuda vaid olemasolevale ja registritest nähtuvale teabele ja pankrotiavalduses esitatud selgitustele, ei ole ajutise halduri esialgsel hinnangul võimalik võlgniku äriplaanile tuginedes võlgniku majandustegevust taaskäivitada, kuivõrd võlgnikul puudub tööjõud, kliendid ning käibevahendid, mille abil oleks võimalik äriplaani taaskäivitada. Võlgnikul on suures mahus kohustusi, mille katmiseks vajalike vahendite laekumisele väljavaated puuduvad. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada eelkõige nõrgalt koostatud äriplaan, mistõttu ei suudetud kohaneda muutuvate turutingimustega transpordisektoris. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud 2012. a majandusaasta aruannet, lisaks ei ole ajutisele haldurile esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti (sh sularaha kasutamist ja põhivara liikumist kajastavaid dokumente). Seega võivad esineda KarS § 3811

2-13-35561 Esitatud andmete kohaselt tagastas võlgnik XXX AB-le järgmised liisinguesemed: 1) 23.04.2013.a Scania R480 LA4X2MNA, v.a. 2008, reg.nr XXX . Raamatupidamisandmete kohaselt oli sadulveoki soetusmaksumus 90 434,98 eurot. 2013.a mai seisuga oli sadulveoki jääkmaksumus raamatupidamisandmete kohaselt 40 853,68 eurot. 2) 19.04.2013.a Scania R480 LA4X2MNA, v.a. 2008, reg.nr XXX . Raamatupidamisandmete kohaselt oli sadulveoki soetusmaksumus 90 434,98 eurot. 2013.a mai seisuga oli sadulveoki jääkmaksumus raamatupidamisandmete kohaselt 43 262,24 eurot. Esitatud andmete kohaselt varastati 21.04.2013.a võlgnikult sadulveok reg.nr XXX . Raamatupidamisandmete kohaselt oli sadulveoki soetusmaksumus 90 434,98 eurot. 2013.a mai seisuga oli sadulveoki jääkmaksumus raamatupidamisandmete kohaselt 39 789,09 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnik nimetatud sadulveokeid kajastanud bilansis põhivarana. Juhul, kui võlgniku selline väide vastab tõele, jääb ajutisele haldurile jääb selgusetuks miks on võlgniku 08.08.2013.a bilansis kajastatud põhivara 116 391 eurot, kui sõidukid anti liisinguandjale tagasi juba 2013.a aprillis ning kolmas sõiduk varastati samal kuul. Võlgniku selgitustest lähtuvalt ei tohiks võlgnikul 08.08.2013.a bilansis põhivara olla. Ajutine haldur on palunud võlgnikul esitatud bilansse ka vastavalt korrigeerida ja viia vastavusse äriühingu tegeliku majandusliku olukorraga. 15.10.2013.a toimunud istungil juhtis ajutine haldur taas kord tähelepanu asjaolule, et ei oma ülevaadet võlgniku sularaha tehingutest, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud kassadokumente. Istungil avaldas võlgniku endine juhatuse liige, et tellijad reeglina sularahas ei maksnud. Sularahas arveldamine toimus kütuse, autoremondi ja muude jooksvate kulutuste tasumiseks. Palgad maksime ülekandega. Dokumendid asuvad raamatupidaja juures, XXX . (vt 15.10.2013.a istungi protokoll küsimus nr 7 vastust). 01.11.2013.a avaldas võlgniku lepinguline esindaja ajutisele haldurile kolmandate isikute vastu olevate nõuete alusdokumente üle andes aga, et sularaha tehinguid ei ole olnud ning kassadokumente üle ei anta. Samas on võlgniku esindajad juba varasemalt esitanud haldurile 2 kassa sissetulekuorderit. Seejuures on mõlemad kassa sissetulekuorderid väljastatud 2013.a aprillis. Orderite kohaselt pidi laekuma 3000 eurot. Seega pidi võlgnikul olema kassas vähemalt 3000 eurot, mille kasutamise kohta võlgniku ja võlausaldajate huvides ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Seega on võlgnik esitanud ajutisele haldurile vastuolulist teavet sularahatehingute kohta. Ühtpidi esitatakse selgitusi, milliste toimingute eest on sularahas arveldatud ning esitatud ka kaks kassa sissetulekuorderit, teisalt väidetakse, et sularahatehinguid ei ole toimunud ja kassadokumente ajutisele haldurile kontrollimiseks ei ole esitada. Endiselt ei ole ajutisele haldurile esitatud 11.09.2013.a esitatud käibeandmike juurde kontoplaani ega bilansikontode analüüsi, millest tulenevalt ei ole halduril endiselt võimalik analüüsida võlgniku tehinguid. 01.11.2013.a esitas võlgniku lepinguline esindaja ajutisele haldurile võlgniku raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad nõudeid kolmandate isikute vastu. 05.11.2013.a esitati ajutisele haldurile andmed liisinguesemete ja nende tagastamise kohta. Ajutine haldur esitas nimetatud dokumente käsitleva täiendava aruande 11.11.2013.a. Oma aruandes juhtis ajutine haldur tähelepanu asjaolule, et võlgnik on kassadokumentide kohta avaldanud vastuolulist teavet. Ajutine haldur märkis, et endiselt ei ole võlgnik esitanud 11.09.2013.a

2-13-35561 esitatud käibeandmike juurde kontoplaani ega bilansikontode analüüsi, millest tulenevalt ei ole halduril endiselt võimalik analüüsida võlgniku tehinguid. 19.11.2013.a edastas kohus võlgniku esindajale ajutise halduri täiendava aruande ning palus võlgnikul esitada oma kirjalik seisukoht aruandele. Ühtlasi kohustas kohus võlgnikku tegema ajutise halduriga koostööd ning esitama vajalikud dokumendid. Kohus palus võlgnikul selgelt väljendada, kui ajutise halduri aruandes välja toodud raamatupidamisdokumente ei eksisteeri ja raamatupidamine on selles osas puudulik. 25.11.2013.a esitas võlgniku esindaja kohtule ja ajutisele haldurile Renault Magnum müügilepingu ning arve nimetatud sõiduki võõrandamise kohta, Sadulveokite Volvo FH 12 ja Iveco müügiarved. Võlgnik on esitanud ka käibeandmiku juurde bilansikontode väljavõtted. Ajutine haldur märgib, et esitatud andmetest nähtuvalt ei ole jätkuvalt võimalik tuvastada, mis on saanud võlgniku vara müügist laekunud vahenditest. Nagu ka juba varasemalt välja toodud on võlgnik müünud sõidukid (mille arved võlgnik ka 25.11.2013.a uuesti esitas) ning esitanud ka 2 kassa sissetulekuorderit, mille kohaselt on sõidukite eest tasutud sularahas, kuid kuidas sõidukite müügist laekunud vahendeid kasutatud on, ei ole ajutisel halduril olnud võimalik kontrollida. 01.11.2013.a avaldas võlgniku lepinguline esindaja ajutisele haldurile kolmandate isikute vastu olevate nõuete alusdokumente üle andes aga, et sularaha tehinguid ei ole olnud ning kassadokumente üle ei anta. Orderite kohaselt pidi laekuma 3000 eurot. Seega pidi võlgnikul olema kassas vähemalt 3000 eurot, mille kasutamise kohta võlgniku ja võlausaldajate huvides ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Seega on võlgnik esitanud ajutisele haldurile vastuolulist teavet sularahatehingute kohta. Ühtpidi esitatakse selgitusi, milliste toimingute eest on sularahas arveldatud ning esitatud ka kaks kassa sissetulekuorderit, teisalt väidetakse, et sularahatehinguid ei ole toimunud ja kassadokumente ajutisele haldurile kontrollimiseks ei ole esitada. Ajutisele haldurile ei ole esitatud korrektset bilanssi. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnik kajastanud sadulveokeid bilansis põhivarana, kuid sõidukid tagastati liisinguandjale. Juhul, kui võlgniku selline väide vastab tõele, jääb ajutisele haldurile endiselt selgusetuks miks on võlgniku 08.08.2013.a bilansis kajastatud põhivara 116 391 eurot, kui sõidukid anti liisinguandjale tagasi juba 2013.a aprillis ning kolmas sõiduk varastati samal kuul. Võlgniku selgitustest lähtuvalt ei tohiks võlgnikul 08.08.2013.a bilansis põhivara olla. Ajutine haldur on palunud võlgnikul esitatud bilansse ka vastavalt korrigeerida ja viia vastavusse äriühingu tegeliku majandusliku olukorraga, kuid käesoleva hetkeni ei ole võlgnik korrigeeritud bilanssi ajutisele haldurile esitanud. Võlgnik esitas käibeandmike kontoplaani venekeelse väljavõtte. Nimetatud väljavõtte abil on võimalik viia küll kokku ühe või teise käibeandmikus kajastatud artiklite jäägid ja muutuste summad, kuid konkreetsemate tehingute toimumist ja üksikasju ajutisel halduril esitatud andmete põhjal tuvastada ei ole paraku võimalik. Ajutine haldur jääb 20.12.2013 esitatud arvamuses oma varasema seisukoha juurde. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada ja kontrollida võlgniku igapäevaseid tehinguid (kassadokumendid, kontoplaanid ja bilansikontode analüüs käibeandmike juurde). Kuivõrd ajutisel halduril puudub piisav ülevaade võlgniku raamatupidamisest ning vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole esitatud korrektseid raamatupidamisdokumente, esinevad ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatuse liikme tegevuses KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo tunnused.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib pidada eelkõige nõrgalt koostatud äriplaani, mistõttu ei suudetud kohaneda muutuvate turutingimustega

2-13-35561 transpordisektoris. Sealhulgas märgib ajutine haldur, et tal puudub piisav ülevaade võlgniku raamatupidamisest ning vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole esitatud korrektseid raamatupidamisdokumente (nt kassadokumente), seega võivad esineda ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatuse liikme tegevuses KarS §-s 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo tunnused. 02.09.2013 ajutise halduri aruande järgi on võlgniku maksude ettemaksukontol 9,42 eurot, raha pangas summas 31,33 eurot, nõuded ostjate vastu summas 12 000,85 eurot. 17.09.2013 aruande täienduse kohaselt on võlgnikul vara 127 960 eurot ja kohustusi 250 403 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 15.10.2013 toimunud istungil juhtis ajutine haldur tähelepanu asjaolule, et ajutisele haldurile ei ole esitatud kassadokumente, mistõttu haldur ei oma ülevaadet võlgniku sularaha tehingutest. Kohus määras tähtaja, millal peavad olema kõik vajalikud dokumendid ajutisele haldurile üle antud. Kohtuistungil osales võlgniku endine juhatuse liige XXX. Halduril õnnestus istungil saada täiendavat infot võlgniku majandustegevuse, majandusliku olukorra ning maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. XXX andis 15.10.2013 kohtuistungil võlgniku vande, kinnitades, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. 26.11.2013 esitas võlgnik kohtule täiendavad raamatupidamise dokumendid. Kohus leiab, et OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole tasutud. Kohus leiab, et OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 02.09.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande ja aruande täienduste kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX (isikukood XXX).