Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavaldus ja menetluse käik Balti Investeeringute Grupi Pank AS (uue ärinimega BIGBANK AS) (hageja) esitas 02.11.2007 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) ja XXX (käendaja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.03.2007 tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 79 551,69 krooni. Samal päeval sõlmisid hageja ja käendaja käenduslepingu, mille alusel kohustus käendaja vastutama tarbijakrediidilepingust tulenevate kostja kohustuste eest. 29.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe tarbijakrediidilepingu muutmise kohta, mille kohaselt on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 99 243,66 krooni. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja 11.10.2007 avaldusega lepingu üles. Kostjal on tagastamata krediidisumma 98 972,91 krooni ja intress 11 527,14 krooni. Samuti võlgneb kostja viivist 1 371,32 krooni ja leppetrahvi 19 794,58 krooni. Hageja nõuab ka kahju hüvitamist summas 52 504,05 krooni, mille moodustab lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Lisaks on hageja kandnud võla sissenõudmisega seoses kulusid 1100 krooni. Ülaltoodule tuginedes palus hageja 02.11.2007 esitatud hagiavalduses XXXja XXX solidaarselt välja mõista 185 000 krooni.

28.01.2009 täpsustas hageja hagi. Hagi täpsustuse kohaselt on alates hagiavalduse esitamise hetkest hagejale tasutud 817,59 krooni, mille hageja arvestab võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Hageja loobus kahju hüvitamise nõudest summas 52 504,05 krooni ja leppetrahvi nõudest summas 19 794,58 krooni. Ühtlasi suurendas hageja viivisenõuet. Kokkuvõtvalt palus hageja 28.01.2009 täpsustuses XXXja XXX solidaarselt välja mõista 142 739,66 krooni, millest 98 972,91 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 527,14 krooni intress, 31 957,20 krooni viivis (26.01.2009 seisuga) ja 282,41 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lisaks palus hageja välja mõista viivise 24,90 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2009 kuni krediidisumma tasumiseni. Menetluse käigus esitas hageja avalduse hagist loobumiseks XXX (surnud 16.01.2009) suhtes. 21.06.2013 määrusega lõpetas kohus menetluse XXX vastu esitatud hagi osas. Kostja seisukoht Kostja (XXX ) esitas vastuse hageja poolt 02.11.2007 esitatud hagile, milles tunnistas hageja nõuet. 28.01.2009 esitatud hagi täpsustusele kostja ei vastanud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 15.03.2007 tarbijakrediidilepingu krediidisummaga 79 551,69 krooni. 29.05.2007 muutsid pooled tarbijakrediidilepingut ning leppisid kokku uueks krediidisummaks 99 243,66 krooni ja intressimääraks 24,90% aastas. 11.10.2007 avaldusega ütles hageja krediidilepingu üles. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata põhivõlg 98 972,91 krooni, intress 11 527,14 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 282,41 krooni. Kostja ei ole neid võlgnevusi vaidlustanud ega ole esitanud tõendeid nende summade tasumise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kahju ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulusid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6325,52 eurot (98 972,91 krooni), intress 736,72 eurot (11 527,14 krooni) ja võla sissenõudmisega seotud kulud 18,05 eurot (282,41 krooni). Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled leppisid kokku intressimääras 24,90 % aastas. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 24,90 % aastas põhivõlalt. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt 26.01.2009 seisuga välja mõista viivis 2042,44 eurot (31 957,20 krooni). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista viivis 24,90 % aastas põhivõlalt (s.o 6325,52 eurolt) alates 27.01.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja loobus kostja vastu esitatud hagist kahjuhüvitise summas 3355,62 eurot (52 504,05 krooni) ja leppetrahvi summas 1265,10 eurot (19 794,58 krooni) väljamõistmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus selgitas hagejale menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega tuleb mainitud nõuete osas hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud. Käesoleval juhul rahuldatakse osad hageja nõuded, osades aga menetlus lõpetatakse hagist loobumise tõttu. Eeltoodule tuginedes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 25 % ulatuses hageja kanda ja 75 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seoses hagist osalise loobumisega palus hageja tagastada riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2000 krooni). Kuna hagiavalduse esitamise ajal ei arvestatud hagihinna sisse viivise, intressi ja kulude hüvitamise nõuet, siis on hagi hinnaks 171 271,54 krooni (10 946,25 eurot). Ilma leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuet esitamata oleks hagi hind olnud 98 972,91 krooni (6325,52 eurot). Hagilt hinnaga 171 271,54 krooni pidi tasuma riigilõivu 9250 krooni, mille hageja on tasunud 01.11.2007 ja 19.12.2007. Hagilt hinnaga 98 972,91 krooni oli riigilõivu määr 5250 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus tagasi saada riigilõiv summas 127,82 eurot (2000 krooni) (9250-5250/2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.