Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-13851/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.12.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2260

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-13851

Tsiviilasi

XXXhagi osaühingu XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 113.97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); kostja osaühing XXX (registrikood XXX; asukoht XXX; epost: XXX); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (isikukood XXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista osaühingult XXX XXX kasuks välja põhivõlgnevus summas 315 (kolmsada viisteist eurot) eurot ja viivised 51.02 eurot (viiskümmend üks eurot ja 02 senti).

3.Mõista osaühingult XXX XXX kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt alates otsuse tegemisest 27.12.2013 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Välja mõista kostjalt osaühingult XXX võrdeliselt hagi rahuldatud osaga

2-12-13851

riigituludesse menetluskuluna riigilõiv, mille tasumisest oli hageja XXX riigi menetlusabi korras vabastatud, summas 25.28 eurot (kakskümmend viis eurot ja 28 senti), mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 aktsiaseltsis SEB Pank, 221023778606 Swedbank aktsiaseltsis, viitenumbriga 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 11.06.2011 hagiavalduse esitamisel oli hagejal nõue kostja vastu ja hagihind oli 1 113.97 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja menetluses olev põhinõue on 389.70 eurot ja põhinõuet ületav kõrvalnõuete osa on 724.27 eurot, siis on lubatav TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleda hagi lihtsustatud korras. Hagi on esitatud kostja vastu 06.01.2012 eluruumi üürilepingu lõpetamise akti alusel ja kohus menetleb nõuet TsMS § 5 lg 1 kohaselt poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Võttes arvesse, et nõue on esitatud 06.01.2012 eluruumi üürilepingu lõpetamise akti alusel, puudub alus väljuda nõude piiridest ja käsitleda teisi poolte poolt sõlmitud lepinguid või võlasuhteid. Põhivõlgnevuse nõue Hageja on esitanud kostja vastu võlgnevuse nõude summas 389.70 eurot, millest 19.11.2013 menetlusdokumendis tunnistab kostja võlgnevust summas 315 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 03.01.2012 eluruumi üürilepingu nr M-9-9/1 (tl 29-34), mis lõpetati 06.01.2012 aktiga eluruumi üürilepingu lõpetamise kohta (tl 28). 06.01.2012 aktis sisaldus poolte kokkulepe lõpetada üürileping vastavalt punktile 4.8. ning tagastada üürniku makstud summa 415 eurot hiljemalt 11.01.2012, summa tagastamisega viivitamisel maksab üürileandja viivist 2% päevas tagasimaksmata summalt päevas. Poolte vahel puudub vaidlus, et 03.01.2012 üürileping on lõppenud, 06.01.2012 aktis sisaldus muu hulgas kostja kohustus tasuda hagejale 415 eurot hiljemalt 11.01.2012 ja kostja on hagejale 20.01.2012 tasunud 100 eurot.

VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja ei ole tagastamisele kuuluva summa ja viivise maksmise kohustuse järjekorras kokku leppinud ja hageja ning kostja ei ole mõistliku aja jooksul peale 20.01.2012 kohustuse täitmist summas 100 eurot määranud, millise kohustuse kostja täitis, st kas põhivõlgnevuse tasumise kohtuse või viivisekohustuse. Kohus leiab VÕS § 88 lg 6 punktist 1 tulenevalt, et esimesena muutus sissenõutavaks 11.01.2012 võlgnevuse 415 euro nõue, viivise nõue muutus sissenõutavaks alles pärast kostja poolt 11.01.2012 võlgnevuse tasumise kohustuse rikkumist, mistõttu kostja poolt 20.01.2012 maksekorralduse tegemisega tuleb lugeda osaliselt täidetuks 06.01.2012 aktist tulenev nõue 415 euro põhivõlgnevuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu 06.01.2012 aktist lähtuvalt võlgnevuse nõue summas (415 – 100) 315 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole 19.11.2013 menetlusdokumendis vastu vaielnud võlgnevusele summas 315 eurot, tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista võlgnevus summas 315 eurot. Viivised Hageja on 03.09.2012 menetlusdokumendis esitanud lihtintressi 2% päevas alusel kostja vastu 03.09.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1 768.33 eurot. Hageja on palunud viivise välja mõista kuni võla likvideerimiseni. Kostja viiviste maksmisega ei nõustu, sest antud olukorras on need ebamõistlikult suured. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-87-10 punktis 12 avaldanud seisukohta, et kuna kostja nõudis viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, ei pidanud kostja põhjendama viivise ebamõistlikkust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-69-08 punktis 29 avaldanud seisukohta, et kohus peaks otsuse täidetavuse huvides üldjuhul mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest, nagu on ette nähtud ka TsMS § 367 teises lauses. Hageja ei ole põhjendanud, et viivisenõue 2% päevas on mõistlik ja hagejale on tekkinud suurem kahju, mis vastab seadusjärgsest viivisemäärast suuremale viivisemäärale 2% päevas. Kostja on esitanud viivisenõudele vastuväite. Kohus leiab Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-87-10 tulenevalt ja VÕS § 162 lg 1 alusel, et 06.01.2012 aktis kokku lepitud viivisemäär 2% päevas ehk (2% x 360) 720% aastas on ebamõistlikult suur viivisemäär ja hageja ei ole põhjendanud seadusjärgsest