hageja Swedbank aktsiaselts (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Indrek Kumm (e-post: [email protected]); kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:
XXX).
esindajad
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXX Swedbank aktsiaseltsi kasuks välja tagastamata laenusumma 6 350 (kuus tuhat kolmsada viiskümmend) eurot, intressivõlgnevus 4 889.67 eurot (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa eurot ja 67 senti), kindlustusmaksete võlgnevus 95.27 eurot (üheksakümmend viis eurot ja 27 senti) ja viivis 1 365.06 eurot (üks tuhat kolmsada kuuskümmend viis eurot ja 06 senti), kokku 12 700 (kaksteist tuhat seitsesada) eurot.
3.Mõista kostjalt XXX Swedbank aktsiaseltsi kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (6 350 eurot) alates hagiavalduse esitamisest 16.03.2012 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue
1.Swedbank aktsiaselts ja XXX sõlmisid 08.11.2006 laenulepingu nr XXX(tl 7-12), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 127 905 eurot. Kostja ei täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning alates 01.01.2009 tekkis kostjal hageja ees püsiv laenu tagasimaksete ja intressivõlgnevus ning alates 01.02.2009 ka kindlustusmaksete võlgnevus. Hageja saatis kostjale 03.09.2009 lepingu ülesütlemisteatise (tl 22-23), milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 18.09.2009. Kostja võlgnevust tasunud ei ole ja vastavalt 22.09.2009 kostjale saadetud teatisele (tl 24) lõpetas hageja lepingu 21.09.2009. Laenulepingu punkti 12.9 kohaselt kohustus kostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt lepingu ülesütlemisest realiseeriti täitemenetluse raames lepingu tagatiseks olev vara, mille tulemusel laekus põhivõlgnevuse katteks 62 013.05 eurot. Põhivõlgnevuse suuruseks jäi veel 58 716.81 eurot (tl 14-21). Hageja palub kostjalt välja mõista aga põhivõlgnevuse summas 6 350 eurot, intressivõlgnevuse 4 889.67 eurot, kindlustusmaksete võlgnevuse 95.27 eurot ja viivise põhiosalt 1 365.06 eurot, kokku 12 700 eurot. 19.12.2013 menetlusdokumendi kohaselt on hageja proovinud täiendavalt kostjaga kontakti saada hagejale teadaolevatel aadressidel nii telefoni, e-kirja, kui ka kirja teel, millele jäeti kostja poolt aga vastamata. Hageja on käitunud heas usus ja tulnud kostjale vastu kustutades tegelikust nõudest 52 366.81 eurot (14.04.2011 kirje, tl 16).
II Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Pärast kostja vara sundmüüki ei ole hageja kostjaga mingilgi moel suhelnud ega püüdnud kontakti leida, mistõttu eeldas kostja heauskselt, et tema võlgnevus panga ees on täidetud. Hagejal olid kõik võimalused kostjaga kontakti saamiseks (kostja e-posti aadress, telefon, kostja internetipanga kasutus hageja juures), kuhu oleks igal ajal saanud jätta teateid, mille kostja oleks kätte saanud ning tal oleks olnud võimalus teada saada jätkuvast võlast panga ees ning õigeaegselt sellega tegeleda. Hageja käitumine on pahatahtlik ning ta on viivitanud teadlikult nõude suurendamise eesmärgil kostjaga kontakti saamisega, mille tulemuseks on esitatud hagiavalduses olev kogunõue 12 700 eurot, millest põhivõlg on 6 350 eurot.
2-12-10970
Kostja leiab, et hagiavaldus vajab täiendavat selgitamist, kuna 14.04.2011 on laekunud võlgnevuse katteks 52 366.81 eurot, kuid hageja hagiavalduses ei märgi ega selgita 14.04.2011 laekumise päritolu. Kostjal oli õigustatud eeldada oma võlgnevuse kustutamist hageja ees tagatisvara müügiga, kuna hageja temaga kontakti ei otsinud, võlgnevusest ei teatanud ja sellest tulenevalt on hageja enda vastutusel tekkinud võlg, mida hageja püüab kostjalt koos intresside ja viivistega pahatahtlikult sisse nõuda.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista 08.11.2006 laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 6 350 eurot, intressivõlgnevuse 4 889.67 eurot, kindlustusmaksete võlgnevuse 95.27 eurot ja viivise põhiosalt 1 365.06 eurot, kokku 12 700 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hageja käitumine võlgnevuse nõude esitamisel on pahatahtlik ja hageja nõue vajab selgitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sai hagejalt laenu 127 905 eurot, alates 01.01.2009 tekkis kostjal hageja ees võlgnevus, mis viis olukorrani, kus laenuleping öeldi hageja poolt üles ja 2011. aastal realiseeriti täitemenetluse raames laenulepingu tagatiseks olev kinnistu. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et lepingu tagatiseks olev vara realiseeriti täitemenetluse raames ja selle tulemusel laekus põhivõlgnevuse katteks 62 013.05 eurot, mille võrra hageja on vähendanud põhinõuet.
4.Pooltevaheline suhtlemine Kostja eeldas heauskselt, et tema võlgnevus panga ees on täidetud, kuna pärast kostja vara sundmüüki ei ole hageja kostjaga mingilgi moel suhelnud ega püüdnud kontakti leida. Hageja käitumine on kostja hinnangul pahatahtlik ning ta on viivitanud teadlikult nõude suurendamise eesmärgil kostjaga kontakti saamisega, mille tulemuseks on esitatud hagiavalduses olev kogunõue 12 700 eurot, millest põhivõlg on 6 350 eurot.
2-12-10970
Hageja 19.12.2013 menetlusdokumendi kohaselt on hageja proovinud täiendavalt kostjaga kontakti saada hagejale teadaolevatel aadressidel nii telefoni, e-kirja, kui ka kirja teel, millele jäeti kostja poolt aga vastamata. 08.11.2006 laenulepingu nr XXX punkti 12.2.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud teatama pangale viie pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed. Lepingu punkti 14.5. kohaselt vormistatakse lepinguga seotud teated kirjalikult ja saadetakse teise poole aadressil. Kui laenusaaja on sõlminud pangaga teleteenuste kasutamise lepingu, on pooltel õigus edastada lepingujärgsed teated ja taotlused teineteisele hanza.neti või panga poolt aktsepteeritud teise elektroonilise kanali kaudu. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et aadress XXX, ei olnud kostja kehtiv aadress 03.09.2009 ja 22.09.2009 teadete (tl 22-24) edastamise ajal, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et on 08.11.2006 laenulepingu punkti 12.2.1 kohaselt teatanud pangale oma kontaktandmete ja elukoha muudatustest, millest tulenevalt oleks alust väita, et hageja on edastanud teated valele aadressile. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt sai kostja aadressil XXX, asuva kinnistu omanikuks 08.11.2006 asjaõiguslepingu alusel (tl 43-44). Laenulepingu tagatis realiseeriti alles 2011. aastal ja kostja oli kuni 19.01.2011 XXX asuva kinnistu omanik. Eeltoodust tulenevalt kohus järeldab, et kostja sõlmis 08.11.2006 laenulepingu selleks, et omandada XXX, asuv kinnistu ja tegemist oli kostja elukohaga. Kohus leiab, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on rikkunud laenulepingu punktis 14.5. sätestatud kohustust saata lepinguga teated kirjalikult teisele poolele aadressil. Lepinguga ei ole hagejale seatud täiendavat kohustust kostja täiendavate kontaktandmete väljaselgitamiseks, sidevahendite ja elukoha andmete muutumisest teavitamine on lepingu punkti 12.2.1. kohaselt kostja kohustus. Kostja kannab lepingu punktist 12.2.1. tulenevalt lepinguga seotud kirjalike teadete kättesaamise riisikot, kui ei teavita hagejat oma kontaktandmete muutustest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja ei ole käitunud pahatahtlikult, kui on edastanud lepingu punktiga 14.5 kooskõlas kirjalikud teated kostja sellele aadressile, mis on hagejale teada.
5.Põhinõue 6 350 eurot Swedbank aktsiaselts ja XXX sõlmisid 08.11.2006 laenulepingu nr XXX (tl 7-12), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 127 905 eurot. Tulenevalt 21.09.2009 lepingu ülesütlemisest realiseeriti täitemenetluse raames lepingu tagatiseks olev vara, mille tulemusel laekus põhivõlgnevuse katteks 62 013.05 eurot. Põhivõlgnevuse suuruseks jäi veel 58 716.81 eurot (tl 14-21). Hageja on käitunud heas usus ja tulnud kostjale vastu kustutades tegelikust nõudest 52 366.81 eurot (14.04.2011 kirje, tl 16). Hageja palub kostjalt välja mõista aga põhivõlgnevuse summas 6 350 eurot. Kostja leiab, et hagiavaldus vajab täiendavat selgitamist, kuna 14.04.2011 on laekunud võlgnevuse katteks 52 366.81 eurot, kuid hageja hagiavalduses ei märgi ega selgita 14.04.2011 laekumise päritolu. Kostja oli õigustatud eeldama oma võlgnevuse kustutamist hageja ees tagatisvara müügiga, kuna hageja temaga kontakti ei otsinud, võlgnevusest ei teatanud ja sellest tulenevalt on hageja enda vastutusel tekkinud võlg, mida hageja püüab kostjalt koos intresside ja viivistega pahatahtlikult sisse nõuda.
2-12-10970
VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 08.11.2006 laenulepingu punkti 12.9 kohaselt kohustub laenusaaja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate panga nõuete rahuldamiseks. Sundtäitmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pooltevahelisest laenulepingust ja seadusest ei tulene regulatsiooni, mille kohaselt lepingu tagatiseks oleva vara realiseerimise järgselt rahuldamata jäänud nõue ei ole sissenõutav ja ei kuulu võlgniku poolt täitmisele. Tagatis on võlausaldaja poolt kasutatav täiendav vahend, mille eesmärk on lihtsustada ja kindlustada sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist. Olukorras, kus tagatiseks oleva vara väärtus ei ole piisav, et rahuldada kogu võlausaldaja nõuet, jääb võlgnikul jätkuvalt kehtima kohustus võlgnevuse tasumiseks rahuldamata ulatuses. Kostja ei ole laenulepingu ülesütlemisel tasumisele kuuluvat laenujääki vaidlustanud. Kohus leiab, et kostja poolt tasutud laenumaksete ja kuni 21.09.2009 lepingu ülesütlemiseni tasumisele kuuluv laenu põhisumma on 120 729.90 eurot (tl 15). Põhinõude summat on 24.01.2011 vähendatud tagatise realiseerimise arvelt saadud summa 62 013.05 euro võrra ja hageja on 14.04.2011 täiendavalt teinud kirje, millega sulges osaliselt laenu põhiosa jäägi summas 52 366.81 eurot (tl 16), st loobus eeltoodud summas oma nõudest hageja vastu. Hageja on esitanud kostja vastu laenu põhiosa nõude summas (120 729.90 62 013.05 - 52 366.81) 6 350 eurot. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et leping on 21.09.2009 ülesütlemisega lõpetatud, lepingu tagatis on realiseeritud ja selle võrra võlasummat vähendatud, on hageja põhinõue summas 6 350 eurot põhjendatud ja kuulub VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldamisele.
6.Intressivõlgnevus 4 889.67 eurot Hageja on esitanud kostja vastu intressivõlgnevuse nõude summas 4 889.67 eurot. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hagiavalduses esitatud intressiarvestusele (tl 16-17). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidiasutuse poolt antud laen on majandus- või kutsetegevuse raames antud. 08.11.2006 laenulepingu punkti 2.5. kohaselt on intressimäär 6 kuu EURIBOR + 2% ja lepingu punkti
2.6.kohaselt oli euro 6 kuu EURIBOR lepingu sõlmimisel 3,725%. Kohus leiab, et hageja on õiguspäraselt arvestanud intressi kuni laenulepingu ülesütlemiseni 21.09.2009, hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mistõttu on põhjendatud VÕS § 397 lg 1 alusel rahuldada hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 4 889.67 eurot.
7.Kindlustusmaksete võlgnevus 95.27 eurot Hageja on esitanud kostja vastu kindlustusmaksete võlgnevuse nõude summas 95.27 eurot.
2-12-10970
Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid kindlustusmaksete võlgnevuse suurusele või asjaolule, et kindlustusmaksete kohustust on arvestatud kuni laenulepingu ülesütlemiseni 21.09.2009. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 08.11.2006 laenulepingu punkti 11.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud kindlustama tagatisega koormatud vara panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid. Laenulepingu punkti 12.8. kohaselt tasub laenusaaja lepingu täitmisega seotud kõik kulud, sh panga kasuks tagatise seadmisega, kustutamisega ja/või loovutamisega ning kindlustamisega kaasnevad kulud. Kostja ja Swedbank aktsiaselts on 21.11.2006 sõlminud laenulepingu nr XXX kindlustusleppe (tl 13), mille kohaselt Swedbank aktsiaselts kohustus esitama kindlustamise tingimused kindlustusandjale, mille alusel sõlmitakse kindlustusleping. Kostja on olnud kohustatud tasuma kindlustusmakseid tulenevalt laenulepingu punktidest 11.1. ja 12.8. ning 21.11.2006 kindlustusleppest. Eeltoodud asjaoludest ja hageja põhinõude põhjendatusest tulenevalt kohus leiab, et VÕS § 108 lg 1 alusel tuleb rahuldada hageja nõue kindlustusmaksete väljamõistmiseks summas 95.27 eurot.
8.Viivis põhiosalt 1 365.06 eurot Hageja on esitanud kostja vastu põhiosalt sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1 365.06 eurot. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Laenulepingu puntki 9.1 kohaselt kui lepingus märgitud arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, oli hagejal õigus arvestada puudujäävalt summalt viivist vastavalt hageja hinnakirjale, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 toodud määr. Hageja esitatud arvutuskäigu kohaselt oli hagejal seadusest tuleneva viivisemäära alusel ajavahemikul 01.02.2009 kuni 12.04.2011 arvestatud viivist kokku summas 14 121.12 eurot (tl 20), mida hageja on 12.04.2011 kirjega vähendanud summani 1 365.06 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on esitatud põhjendatud ulatuses ja hageja kõrvalnõuded (intress, kindlustusmaksete võlgnevus ja viivis) ei ületa põhinõude summat 6 350 eurot, mistõttu ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisenõudega. Eeltoodust ja hageja põhinõude põhjendatusest tulenevalt ning VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb hageja nõue viiviste väljamõistmiseks rahuldada summas 1 365.06 eurot.
9.Edasiulatuv viivisenõue Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest 6 350 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Laenulepingu puntki 9.1 kohaselt kui lepingus märgitud arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva
2-12-10970
summa ulatuses, oli hagejal õigus arvestada puudujäävalt summalt viivist vastavalt hageja hinnakirjale, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 toodud määr. VÕS 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja põhinõue kuulub käesoleva lahendi punkti 5 kohaselt rahuldamisele summas 6 350 eurot, põhivõlgnevusele kohaldatakse seadusjärgset viivisemäära ja kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 kohaselt, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada hageja viivisenõue alates hagiavalduse esitamisest 16.03.2012 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.