Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-54154

I Asjaolud ja menetluse käik 18.02.2013 esitas osaühing (edaspidi OÜ) XXX (likvideerimisel) väljakuulutamiseks.

avalduse pankroti

Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda täita oma kohustusi. Võlgniku põhitegevusalaks olid konsultatsiooniteenused ja kinnisvaratehingud. Ajavahemikus 28.12.2004 kuni 15.02.2006 oli võlgnik äriregistrist kustutatud. Tallinna Linnakohtu 08.12.2005 kohtuotsusega määrati võlgniku likvideerijaks XXX. 11.01.2010 Harju Maakohtu kohtumäärusega kutsuti XXX tagasi ja likvideerijaks määrati XXX ja XXX. Likvideerijad avastasid võlgniku raamatupidamisdokumentide hulgast kassa sissetuleku orderi, mille alusel XXX oli osaühing XXX arvel vastu võtnud sularahas 410 000 krooni (26 204 eurot), mida on kajastatud osaühingu XXX varana, kuid mida võlgniku kassas ei ole. 02.02.2011 esitas võlgnik hagi XXX vastu alusetult saadud 26 204 euro ja viivise nõudes. Kohus leidis, et võlgniku nõue on aegunud, lahend on jõustunud ja võlgnikul mõisteti riigituludesse välja riigilõiv summas 2 876 eurot. Võlgniku ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik riigilõivu nõudes. Võlgniku varast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks, võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2004.a. Eeltoodust tulenevalt palub pankrotiavalduse esitaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 24.02.2013 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul on vara 3 eurot, mille arvelt ei ole võimalik peale pankroti välja kuulutamist rahuldada võlausaldajate nõuded, s.h ei kata olemasolev vara ära edasise pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kohustusi kokku vähemalt 2 876 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nõustub ajutine pankrotihaldur võlgnikuga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et XXX vastu esitati aegunud nõue, millelt tuli tasuda riigilõiv. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võimalused äriühingu tervendamiseks, võlgnikul puuduvad võimalused kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees, mistõttu võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 22.03.2013 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti osaühing XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-12-54154 PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. 18.02.2013 esitas osaühing XXX (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgniku vara ei kata olemasolevat kohustust. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 3 eurot. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 2 876 eurot. Ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik. Võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2004.a. Ajavahemikus 28.12.2004 - 15.02.2006 oli võlgnik äriregistrist kustutatud. Tallinna Linnakohtu 08.12.2005 kohtuotsusega määrati võlgniku likvideerijaks XXX. 11.01.2010 Harju Maakohtu kohtumäärusega kutsuti XXXtagasi ja likvideerijaks määrati XXXja XXX. Likvideerijad avastasid võlgniku raamatupidamisdokumentide hulgast kassa sissetuleku orderi, mille alusel XXXoli osaühing XXX arvel vastu võtnud sularahas 410 000 krooni (26 204 eurot), mida on kajastatud osaühingu XXX varana, kuid mida võlgniku kassas ei ole. 02.02.2011 esitas võlgnik hagi XXXvastu alusetult saadud 26 204 euro ja viivise nõudes. Kohus leidis, et võlgniku nõue on aegunud, asjas tehtud lahend on jõustunud. Kohtuotsusega mõisteti võlgnikul riigituludesse välja riigilõiv summas 2 876 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 2 876 eurot ja vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et

2-12-54154 likvideerijad XXXja XXX avastasid võlgniku raamatupidamisdokumentide hulgast kassa sissetuleku orderi, mille alusel varasem likvideerija XXXoli osaühing XXX arvel vastu võtnud sularahas 410 000 krooni (26 204 eurot), mida on kajastatud osaühingu XXX varana, kuid mida võlgniku kassas ei ole. 02.02.2011 esitas võlgnik hagi XXXvastu alusetult saadud 26 204 euro ja viivise nõudes. Kohus leidis, et võlgniku nõue on aegunud, lahend on jõustunud ja võlgnikul mõisteti riigituludesse välja riigilõiv summas 2 876 eurot. ajutine pankrotihaldur nõustub nimetatud seisukohaga. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks likvideerijate hoolsuskohustuse rikkumine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 41 lg 3 kohaselt on likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võlgniku likvideerijad XXXja XXX ei ole täitnud hoolsuskohustust, kuna pole arvestanud seadusest tulenevat aegumistähtaega ja on esitanud XXXvastu aegunud nõude, mille tagajärjel mõisteti võlgnikult välja riigilõiv, mille tasumiseks puudub võlgnikul vara. Võlgniku likvideerija XXXon rikkunud TsÜS § 35 tulenevat lojaalsuskohustust, kuna on omastanud võlgniku arvel rahalisi vahendeid summas 410 000 krooni (26 204 eurot). Nimetatud rahaliste vahendite omastamise tulemusel XXXpoolt muutus võlgnik varatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku likvideerijate eelnimetatud kohustuste rikkumine. Harju Maakohus tegi 22.03.2013 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta osaühingu XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul osaühingul XXX ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu XXX pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.