2-13-17477/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

28.11.2013 esitas pankrotihaldur Aet Liivand kohtule XXXpankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Aet Liivand võlgniku pankrotihalduri kohustustest, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Samuti palub haldur määrata halduri tasu summas 588 eurot hüvitamisega menetlusabi korras riigi vahenditest. Pankrotihalduri aruanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga 27.05.2013 oli Võlgnikul rahalisi vahendeid pangakontol kokku 36,91 eurot. Pankrotivara koosnes veel ettemaksukonto vabadest vahenditest summas 69,86 eurot ning sõidukist RAF 22035 (vanaraud). Pankrotimenetlusse seisuga 28.11.2013 on laekunud kokku 69,86 eurot, sealhulgas: Maksu -ja Tolliametilt 69,86 eurot ettemaksukonto vabade vahendite tagastuskanne. Sõiduk RAF 220355 on olnud müügis portaalis www.varad.ee, pakkumiste esitamise võimalustega. On olnud paar huvilist, kuid kuna sõiduki restaureerimiseks kulub tõenäoliselt palju vahendeid, seda enam, et sõiduki uuesti autoregistrisse kandmiseks on vajalik sõiduk Maanteeametile ette näidata (sõiduk on hetkel vanas autoregistri andmebaasis, kuna ülevaatused on tegemata), on ostjad pakkumiste esitamisest loobunud. Haldur on arvamusel, et kuna sõiduki müügikulud ületavad saadavat tulu, on otstarbekas sõiduk autoregistrist kustutada. Võlgnikule on antud konto käsutamisõigus seadusest tuleneva arestimisõiguse piirangu ulatuses (320 eurot). Pankroti väljakuulutamise seisuga pangakontol olnud summa 36,91 eurot on Võlgniku poolt välja võetud. Võlgniku kontole laekus juuni-juuli ning oktoober-november 2013 Tallinna Linna vahenditest toimetulekutoetus 76,70 eurot, mis on Võlgniku poolt konto käsutamisõiguse alusel välja võetud. Seisuga 28.11.2013 on Võlgniku kontol rahalisi vahendeid 0,70 eurot.

III järk ehk tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded puuduvad. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Samuti ei kavatse haldur hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Maksejõuetuse põhjus. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt, võeti AS-st Sampo Pank (Danske Bank A/S Eesti filiaal) korteri soetamiseks ja remondiks laenu. Korter omandati kaasomandisse. Üks kaasomanikest lubas laenu tasuda, kuid töö kaotamise tagajärjel, laenu enam ei tasutud. Korter on laenu katteks müüdud. Võlgnik on olnud pikemat aega töötu. Elatatud on ennast juhutöödest. Pankrotihaldurina olen arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid: Võlgnik on võtnud kergekäeliselt ja läbimõtlemata kohustusi, mida ta ei suuda täita. Kohustused on võetud, kui Võlgnikul on olnud pidev sissetulek. Kuna kinnisvara hinnad on langenud nende soetamise hetkest 40% ja enam, ei ole ka laenu tagatiseks seatud vara võõrandamine olnud väljapääsuks kohustuste täitmisel. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks 2010 aasta algusest. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

Pankrotihaldur Aet Liivand on 28.11.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.12.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Jaotusettepanekut ei ole koostatud ning selle alusel väljamakseid tehtud. Võlausaldaja ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S Eesti filiaal 48 332,17 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Aet Liivand tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt taotlenud tasu summas 588 eurot määramist. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 588 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Aet Liivandi töötasuks 588 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda.

Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXX(pankrotis) on 21.05.2013 Harju Maakohtule esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt on kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks esitanud Aet Liivand. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus ja nimetada XXXusaldusisikuks Aet Liivand. Haldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui