AS DNB Pank hagi OÜ Nordam Holding, J Pi ja OÜ Vaalaskala (kustutatud) vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuni 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J Pi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17.12.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4829,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS DNB Pank (endine AS DNB Liising, endine AS DNB Nord Liising) (registrikood 11315936), esindaja Madis Sirkel Kostja I: OÜ Nordam Holding (11297612) Kostja II: J P (isikukood xxxxxxxxxxxx) Kostja III: OÜ Vaalaskala (kustutatud 09.06.2013, registrikood 11314368)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-6250 osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt Nordham Holding ja OÜ-lt Vaalaskala (äriregistrist kustutatud) solidaarselt AS DNB Pank kasuks välja 3186,35 eurot ja alates 08.02.2013 viivise 0,25% päevas võlalt 1800,20 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas OÜ-t Vaalaskala (kustutatud) puudutavas osas.
2.Lõpetada menetlus AS DNB Pank hagi osas OÜ Vaalaskala (kustutatud) vastu võla ja viivise saamiseks.
3.Maakohtu otsus jätta muutmata osas, millega kohus rahuldas hagi OÜ Nordam Holding ja J Pi vastu solidaarselt võla ja viivise saamiseks ning jättis hageja menetluskulud solidaarselt nende kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Nordam Holding ja J Pilt solidaarselt 3186,35 eurot ja alates 08.02.2013 viivis 0,25% päevas põhivõlalt 1800,20 eurot kuni selle tasumiseni AS DNB Pank kasuks selliselt, et põhivõlg ja viivis ei ületa kokku 14 691,21 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud solidaarselt OÜ Nordam Holding ja J Pi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS DNB Pank esitas 08.02.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Nordam Holding (kostja I), J Pi (kostja II) ja OÜ Vaalaskala (kostja III) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 1800,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1386,15 eurot ja edaspidise viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 0,25% päevas põhivõlalt 1800,23 eurot kuni selle tasumiseni. .
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS DNB Pank ja kostja I 07.08.2008 liisingulepingu nr 086684, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6 Avant. Liisingulepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostjal I tasuma hagejale osa-, intressi- ja kindlustusmakseid ning lepingutasu vastavalt liisingulepingule ja selle lisaks olevale maksegraafikule. Samal kuupäeval sõlmis hageja OÜ Nordam Holding juhatuse liikmeks olnud kostjaga II käenduslepingu nr 086684, tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingus lepiti kokku rahalise vastutuse maksimumsumma 14 691,21 eurot. Samal kuupäeval sõlmis hageja kostjaga III garantiilepingu nr 086684, mille kohaselt kohustus kostja III tingimusteta ja tagasivõtmatult garanteerima kõigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist hagejale.
3.Kuna kostja I graafikujärgsed makseid nõuetekohaselt ei tasunud, saatis hageja 06.10.2011 kostjatele teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta ja andis 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja teatas, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb ta liisingulepingu täiendava tähtaja möödumisele järgnevast päevast üles öelduks. Täiendava tähtaja jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja liisinguleping üles alates 03.11.2011. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga võlgnesid kostjad hagejale tasumata arvete alusel 664,07 eurot,
millest oli liisingu põhiosa võlgnevus 388,35 eurot, intressivõlg 88,23 eurot, viivisevõlg 46,58 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevus 140,91 eurot. 03.11.2011 seisuga oli liisingueseme jääkmaksumus 6640,20 eurot (ilma käibemaksuta). Pärast valduse tagasisaamist andis hageja 24.11.2011 liisingueseme võõrandamiseks A2-Autowelt OÜ-le. Liisingueseme hagejale tagastamise aja väärtus 5833,33 eurot (käibemaksuta) fikseeriti A2-Autowelt OÜ 24.11.2011 liisingueseme müüki suunamise aktis. Müügiga seonduvalt olid hageja lisakulutused 329,26 eurot. Vahendustasus sisaldusid kõik liisingueseme müügiga seonduvad vajalikud toimingud (sõiduki ettevalmistamine müügiks, sise- ja välipesu, foto ja kirjeldusega reklaam ajalehtedes ja internetis, konsultatsioon ja esitlemine klientidele, müügiaegne varakindlustus, tehniline valve, hoiustamine jms). Kuivõrd liisingueseme väärtus kattis täielikult hagejale tasumata arvete võlgnevuse 664,07 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse 329,26 eurot ja osaliselt (summas 4840 eurot) liisingueseme jääkmaksumuse, on kostjad kohustatud hagejale hüvitama 1800,20 eurot. 29.02.2012 saatis hageja kostjatele võlateatise, teavitades kostjaid hüvitamisele kuuluvatest summadest ja palus võlgnevuse tasuda. Kostjad seda ei teinud. Kuivõrd võlateatises kohustuse täitmiseks antud tähtaeg lõppes 04.04.2012, olid kostjad hagiavalduse esitamise päeva seisuga viivituses (04.04.2012 - 06.02.2013) 308 päeva. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis on 1386,15 eurot.
Kostja II vastuväited
8.Kostja II hagi ei tunnistanud ja leidis, et liisinguleping öeldi üles alusetult. 14.04.2011, kui oli möödunud pool liisingu perioodist, oli liisinguvõtjal ettemaks 26,40 eurot. Siis tekkisid liisinguvõtjal raskused, ta jätkas maksete tasumist, kuid ei suutnud võlga tasuda. Hageja leppis sellega ja ütles lepingu üles alles 6 kuud hiljem. Seega oli mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks möödunud ja ülesütlemine ei ole kehtiv, sest hageja sai rikkumisest teada 2011.a aprillis.
9.24.11.2011 hindas A2-Autowelt OÜ sõiduki väärtuseks 7000 eurot, mis vastab sarnase sõiduki turuhinnale ka 08.03.2013. Liisinguese müüdi alla turuhinna, mille eest käendaja ja liisinguvõtja ei vastuta.
10.Kostjad I ja III hagile ei vastanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjatelt hageja kasuks 3186,35 eurot ja alates 08.02.2013 viivise 0,25% päevas võlalt 1800,20 eurot selliselt, et 3186,35 eurot ja alates 08.02.2013 viivis 0,25% päevas võlalt 1800,20 eurot kuni selle tasumiseni on solidaarselt välja mõistetud OÜ-lt Nordam Holding ja J Pilt ja samas nii, et põhivõlg ja kõik viivised kokku ei ületaks 14691,21 eurot ning sama 3186,35 eurot ja alates 08.02.2013 viivis 0,25% päevas võlalt 1800,20 eurot kuni selle tasumiseni on solidaarselt välja mõistetud OÜ-lt Nordam Holding ning OÜ-lt Vaalaskala. Kohus jättis AS DNB Pank menetluskulud kostjate kanda selliselt, et OÜ Nordam Holding vastutab AS DNB Pank menetluskulude kandmise eest solidaarselt J Piga ning OÜ Nordam Holding vastutab AS DNB Pank menetluskulude kandmise eest solidaarselt OÜ-ga Vaalaskala ning OÜ Vaalaskala ja J P omavahel solidaarselt AS DNB Pank menetluskulude kandmise eest ei vastuta.
12.Vaidlus puudub selles, et AS DNB Pank ja OÜ Nordam Holding sõlmisid 07.08.2008 liisinguleping nr 086684, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6 Avant, mille liisinguvõtja sai enda valdusse ja kasutusse 08.08.2008. Liisinguvõtja kohustus
tasuma hagejale osa-, intressi- ja kindlustusmakseid ning lepingutasu vastavalt liisingulepingule ja selle lisaks olevale maksegraafikule. 07.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja I juhatuse liikmena tegutsenud J P (kostja II) käenduslepingu nr 086684, tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse maksimumsumma oli 14691,21 eurot. 07.08.2008 sõlmisid hageja ja OÜ Vaalaskala (kostja III) garantiilepingu nr 086684 kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks tagamiseks, millega kostja III kohustus tingimusteta ja tagasivõtmatult garanteerima kõigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist hagejale. Liisinguvõtja jättis graafikujärgsed maksed hageja väljastatud arvete nr SI1127940, SI1137878 ja SI1147935 alusel nõuetekohaselt tasumata. 03.11.2011 seisuga oli liisinguvõtja võlg 664,07 eurot, millest põhiosa võlgnevus 388,35 eurot, intressivõlg 88,23 eurot, viivisevõlg 46,58 eurot ja kindlustusmaksete võlg 140,91 eurot. 03.11.2011 seisuga oli liisingueseme jääkmaksumus 6640,20 eurot (käibemaksuta). Hageja sai sõiduki valduse tagasi 24.11.2011. Liisinguese anti võõrandamiseks A2-Autowelt OÜ-le ja müügi vahendusega seotud lisakulud olid 329,26 eurot.
13.Õige on kostja II väide, et liisinguvõtjal (kostja I) oli 14.04.2011 seisuga ettemaks 26,40 eurot. Samas ei vaidlustanud kostja II asjaolu, et ajavahemikul 14.04.2011 kuni 28.10.2011 tasus kostja I liisingumakseid, sh intressi ebaregulaarselt: ei tasunud täielikult 28.04.2011 arvet SI1082187, 28.05.2011 arvet nr SI1094374, 28.06.2011 arvet SI1103831, 28.07.2011 arvet SI1103831, 28.08.2011 arvet SI1127940, 28.09.2011 arvet SI1137878, 28.10.2011 arvet SI1147935. Kostja II ei vaidlustanud asjaolu, et viidatud arvete tasumisel kattis hageja eelmistel perioodidel tasumisele kuuluvaid makseid ja viiviseid. Kostja II seda rikkumist ei vaidlustanud. Vaidlus puudus ka selles, et 03.11.2011 seisuga jäi kostja I võlgu liisingmaksetest põhiosana 388,35 eurot, intresse 88,23 eurot, viivist 46,58 eurot ja kindlustusmakseid 140,91 eurot. Seega rikkus kostja I korduvalt lepingust tulenevate liisingmaksete, intresside ja kindlustusmaksete tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes.
14.Hageja andis 06.10.2011 liisingulepingu ülesütlemise teatega liisinguvõtjale täiendava tähtaja 14 päeva kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks ja võla tasumiseks, mille said liisinguvõtja ja kostja II kätte 19.10.2011. Seega käitus hageja enne lepingu ülesütlemist kooskõlas VÕS § 195 lg 2 esimese lausega. 06.10.2011 avalduses hoiatas hageja kostjaid I ja II, et kui võlga ei tasuta, öeldakse leping üles. Leping öeldi üles 03.11.2011. Kuna 14.04.2011 oli kostjal I ettemaks ja järgneval perioodil kuni 06.10.2011 täitis kostja I kohustusi osaliselt ning arvestades, et 06.10.2011 avalduses märgitud tähtajaks võlga ei tasutud, sai hagejale selgeks, et kostja I edaspidi oma kohustusi ei täida.
15.Vaidlusalune liisinguleping on üles öeldud mõistliku aja jooksul, arvestades rikkumise lõpetamiseks antud tähtaja möödumist VÕS § 196 lg 1 teise lause ja lg 3 järgi. Lepingu ülesütlemine oleks olnud ebamõistlik, kui pärast täiendava tähtaja möödumist oleks hageja lepingu üles öeldud alles poole aasta möödudes. Seega öeldi leping 03.11.2011 kehtivalt üles ja hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 367 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 järgi.
16.Kooskõlas VÕS § 367 lg-ga 3 tuleb arvestada sõiduki turuväärtust selle tagastamise aja seisuga. Eseme turuväärtus on kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 järgi. Kohtule esitatud A2 Autowelt OÜ sõiduki müüki suunamise aktist nähtuvalt oli liisingeseme hind 7000 eurot koos käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et kostja II leidis, et viidatud 7000 eurot oli liisingueseme turuväärtus 24.11.2011 seisuga, on asjas tõendatud hageja väide, et TsÜS § 65 ja § 367 lg 3 järgi oli liisingeseme turuväärtus 24.11.2011 seisuga 7000 eurot koos käibemaksuga. Seetõttu puudub
vajadus anda hinnang kostja esitatud Auto24.ee väljavõttele, mille kohaselt oli liisinguesemega sarnase sõiduki keskmine kohalik müügihind 2013.a märtsis 7000 eurot.
17.Ebaõige on kostja väide, et hageja müüs sõiduki alla turuhinna. Kostja jättis tähelepanuta, et viidatud 7000 eurot oli A2Autowelt OÜ müüki suunamise aktis märgitud koos käibemaksuga (20%), mis tähendab et ilma käibemaksuta oli hind 5833,33 eurot. Sellest hinnast lähtuvalt arvestas hageja liisinguvõtja (kostja I) võlgnevused liisinguandja ees VÕS § 367 lg-te 1 ja 4 järgi.
18.Kuna puudub vaidlus, et 03.11.2011 seisuga võlgnes kostja I hagejale 664,07 eurot, millest liisingu põhiosa võlgnevus oli 388,35 eurot, intressivõlg 88,23 eurot, viivisevõlg 46,58 eurot ja kindlustusmaksete võlg 140,91 eurot ning liisingueseme jääkmaksumus oli 6640,20 eurot ilma käibemaksuta ja sõiduki müügivahenduse kulud 329,26 eurot ning arvestades, et liisingueseme tagastamise aja väärtus oli 5833,33 eurot ilma käibemaksuta, kattis liisingueseme väärtus täielikult hagejale tasumata arvete võlgnevuse 664,07 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse 329,26 eurot ja osaliselt, summas (5833,33-664,07-329,26) 4840 eurot ka liisingueseme jääkmaksumuse. Seega oli kostja I liisingulepingust tulenev võlg (6640,20 - 4840) 1800,20 eurot VÕS § 367 lg-te 1 ja 4 järgi.
19.Kuna 1800,20 eurot on seni kostjate poolt hagejale hüvitamata, rikkus kostja I liisingulepingust tulenevaid kohustusi, kostja II käenduslepingust ja kostja III garantiist tulenevat põhivõlgniku kohustuse tagamise täitmise kohustust VÕS 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda liisinguvõtjalt, käendajalt ja garantiiandjalt kohustuse täitmist.
20.Puudub vaidlus, et lepingu järgi oli viivise määr 0,25% päevas võlalt ja perioodi 04.04.2012 - 06.02.2013 (võla vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaeg hagi esitamiseni) eest oli viivis 1386,15 eurot (1800,20*0,25/100*308), mis on seni tasumata. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjatelt ka lepingus kokkulepitud määras viivist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi seisuga 06.02.2013 summas 1386,15 eurot ja TsMS § 367 järgi alates hagi esitamisest 08.02.2013 põhivõlalt 1800,20 eurolt 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
21.Kuna käenduslepingust ei nähtu, et käendaja vastutaks solidaarselt garantiivõtjaga ja garantii on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku kohustustus võlgniku kohustus täita, vastutab VÕS § 145 mõtte kohaselt kostja II solidaarselt küll kostjaga I viimase kohustuse täitmise eest, mitte solidaarselt garandiga ehk kostjaga III. Tegemist ei ole VÕS §-st 150 tuleneva nn kaaskäendajate solidaarvastutusega. Eeltoodu alusel saab hageja nõuda kohustuse täitmist võlgnikult solidaarselt käendajaga ehk kostjaga II ja võlgnikult solidaarselt garandiga ehk kostjaga III. Kostja II vastutus oli piiratud 14 691,21 euroga, seega ei tohi väljamõistetud võlg, viivis ja edaspidine viivis kokku ületada viidatud summat. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Kostja II J P palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses. Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellant, et palub tühistada otsuse osas, millega rahuldati hagi tema vastu ning jäeti menetluskulud tema kanda ja teha uus otsus, millega jätta hagi tema vastu esitatud nõuete osas täies ulatuses rahuldamata.
23.Kohus käsitles hageja võlanõudeid vääralt ja ei kontrollinud nende põhjendatust. Hageja nõuded on alusetud. Kohus ei arvestanud VÕS § 367 lg 3 järgi tagastatud liisingueseme väärtust õigesti. Hageja tunnistas, et liisingueseme väärtus tagastamise hetkel oli 7000 eurot ja kohus aktsepteeris käibemaksu mahaarvestamist sellest väärtusest. Kui liisinglepingu sõlmimisel andis hageja liisingusse eseme
turuväärtusega 12 944,82 eurot ilma käibemaksuta, siis peaks ka tagastamise turuväärtus olema ilma käibemaksuta. Lahendites nr 3-2-1-118-08 ja nr 3-2-1-29-06 asus Riigikohus seisukohale, et liisinguandjale kui krediteerimisest tulu saajale tuleb hüvitada eelkõige krediteerimiseks tehtud kulutused. Liisinguandja ei tohi liisingulepingu ülesütlemise abil rikastuda.
24.Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel asjaolu, et solidaarvõlgnik ei vastuta teise solidaarvõlgniku solidaarkohustuse rikkumise eest. Riigikohus juhtis lahendis nr 3-2-1-111-04 tähelepanu VÕS § 68 lg-le 1, mille kohaselt vastutab ka solidaarvastutuse puhul lepingu rikkumise eest üksnes see solidaarvõlgnik, kes lepingut rikkus, st õiguskaitsevahendeid lisaks kohustuse täitmise nõudele saab rakendada esmajoones selle võlgniku suhtes. Näiteks saab viivist nõuda üksnes sellelt solidaarvõlgnikult, kes on täitmisega viivituses. Antud juhul kostja II ja kostja III lepingut ei rikkunud, aga kohus mõistis viivise neilt välja solidaarselt kostjaga I. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel tuleb tsiviilasjas menetlus lõpetada OÜ Vaalaskala (kustutatud) vastu esitatud nõuete osas ja menetluse lõpetamise tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 431 lg 2 alusel OÜ Vaalaskala (kustutatud) puudutavas osas tühistada.
27.TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osalev juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta. Äriregistri andmetel kustutati OÜ Vaalaskala registrist 09.06.2013, so enne maakohtu otsuse tegemist ÄS § 60 lg 3 alusel, millega maakohus otsuse tegemisel ei arvestanud. Õigusjärglus ei ole nähtav ja kustutamiskannet ei ole vaidlustatud. Kuna OÜ Vaalaskala oli äriregistrist kustutatud, oleks maakohus pidanud TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel tema osas menetluse lõpetama. Et maakohus seda ei teinud, lõpetab ringkonnakohus OÜ Vaalaskala (kustutatud) vastu esitatud nõuete osas ise menetluse ja tühistab selles osas maakohtu otsuse.
28.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi kostja II vastu. Maakohtu otsus on jõustunud edasi kaebamata osas, millega kohus rahuldas hagi kostja I vastu.
29.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
31.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Maakohus arvestas liisingulepingu lõppemisel tagastatud sõiduki väärtust õigesti. Sõiduki tagastamisel hinnati selle turuväärtuseks 7000 eurot käibemaksuga (t lk 44). Seega oli sõiduki väärtus ilma käibemaksuta 5833,33 eurot, millest lähtus hageja oma arvestustes. Kohus arvestas sellist hinda otsuse tegemisel õigesti. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-118-08 p-s 22, millele ka kostja II apellatsioonkaebuses viitab, on märgitud, et liisingueseme omandamise hüvitamata kulu (jääkmaksumust) tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutada liisingueseme tagastamise aegse väärtusega, kusjuures need peavad vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta. Antud juhul ongi nii liisingueseme jääkmaksumus kui ka liisingueseme tagastamise aja väärtus määratud käibemaksuta, st sarnastel alustel.
33.Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja II ei vastuta kostja I kohustuste täitmata jätmise eest. VÕS § 68 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav ja apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-111-04 ei ole asjakohane. Nimetatud lahendis ei käsitletud käenduslepingu alusel tekkinud võlasuhet, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest VÕS § 142 lg 1 tähenduses. Hageja ja kostja II leppisid käenduslepingu p-s 1 kokku, et kostja II vastutab kostja I poolt lepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt kostjaga I, sealhulgas hagejale lepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu lepingust tuleneva summa tasumise eest. Seega vastutab kostja II nii kostja I põhi- kui ka kõrvalnõuete, sh viivisenõude täitmise eest solidaarselt kostjaga I.
34.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata.
35.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 ning § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate OÜ Nordam Holding ja J Pi kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.