Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Antonina Malysheva (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Arutech Parimad Aknad OÜ (kostja) vastu toote vahetamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2010 lepingu, mille alusel kostja (täitja) kohustus valmistama ja tarnima hagejale (tellijale) toote lepingu lisa nr 1 alusel 2010. a 30. nädalal ja hageja kohustus tasuma selle eest 12. juuliks 2010 50% tellimuse üldsummast ja ülejäänud summa kolme päeva jooksul toote kättesaamisest. Kostja täitis lepingu (2 plastikaknaraami ja 6 akent) ebakvaliteetselt. Lepingu hinnaks oli 10 455 krooni (668,20 eurot). Kostja tarnis toote hagejale, hageja võttis selle vastu. Üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud. Aknaid asus paigaldama hageja abikaasa, kellel oli vastav kogemus olemas. Paigaldamise käigus selgus, et kõik kuus akent on kaardus, aknad ei sulgu hermeetiliselt, lasevad läbi tuult, niiskust ja lähevad härma. Akende klaasid on pideva surve all, üks aknaklaas purunes. Hageja ei saanud toote vastuvõtmisel defekte märgata, kuna sellised defektid ei ole silmaga nähtavad. Tegemist on kostjapoolse praagiga. Hageja on defektide osas korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt kostja poole pöördunud, paludes vahetada kaares aknad välja sirgete vastu, kuid kostja on keeldunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on aknad valmistatud kõikide tehniliste näitajate järgi. Klient, võttes kauba 23.08.2010 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastu, ei teinud märkusi akende kvaliteedi kohta. Akende õige paigalduse ja säilitamise korral paindeid ei teki. Kõikidel materjalidel on kvaliteedisertifikaat. Leping akendele oli sõlmitud ilma paigalduseta. Deformatsioonid võisid tekkida vale paigaldusviisi tõttu: montaaživahu vale (liiga suur) kogus, akende paigaldus ilma loodita (propelleris), valesti paigaldatud ankrud ja montaažiklotsid.
3.Viru Maakohus määras 12.03.2013 määrusega toote (2 klaaspaketti GEALAN/Aken 8000 8001/8095) ehitistehnilise ekspertiisi toote valmistamise ja paigaldamise vastavuse tuvastamiseks heale ehitustavale ja kvaliteedinõuetele.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 08. juuli 2013 otsusega hagi ja kohustas kostjat plastikakende mittenõuetekohasest paigaldusest tingitud defektide kõrvaldamiseks demonteerima 09.07.2010 lepingu alusel valmistatud aknad ning teostama aknaelementide (lengide, aknaraamide)
mõõdistamise. Juhul, kui akendes esinevad deformatsioonid ei ole jäävad ning on lubatud piires, tuleb kostjal teostada uuesti samade akende nõuetekohane paigaldus. Juhul, kui lengide ja/või raamide deformatsioonid on jäävad ning lubatust suuremad, tuleb kostjal omal kulul nõuetekohase paigalduse saavutamiseks need aknaelemendid asendada. Kohus leidis, et poolte vahel 09.07.2010 sõlmitud leping on tarbijamüük VÕS § 208 lg 4 mõttes ja lähtus vaidluse lahendamisel VÕS-i 11. peatüki (müügileping) ja 5. peatüki (kohustuse rikkumine) sätetest. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et mingit üleandmise-vastuvõtmise akti ei olnud koostatud. Kostja esitas koos vastusega hagile 23.08.2010 üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on märgitud, et tellimuse võttis vastu A. Malysheva. A. Malysheva on akti ka allkirjastanud. Hageja ei ole väitnud, et allkiri ei ole tema oma. Kohtu määratud ja kohtule 18.04.2013 esitatud ekspertarvamusega on tõendamist leidnud, et kostja valmistas toote hageja jaoks vastavuses heale ehitustavale ja standardites esitatud toimivus- ja kvaliteedinõuetele. Sama ekspertarvamusega luges kohus tõendatuks, et toote paigaldus ei vasta heale ehitustavale ja kvaliteedinõuetele. Kohus ei arvestanud hageja esitatud dokumentaalset tõendit (Fecsinar-Servis 05.02.2011 aknaplokkide ekspertiis aadressil XXX), kuna sellest ei selgu, millega äriühing tegeleb, milline on arvamuse andnud isikute haridus, kvalifikatsioon, eriala, töökogemus. Samuti ei arvestanud kohus tunnistaja V. M. seisukohaga toote kvaliteedi ja paigalduse nõuetekohasuse kohta, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema abikaasal on vastavad teadmised ehituses. Kohus lähtus otsuse tegemisel riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepa poolt kohtule 18.04.2013 esitatud arvamusest. Kohtu poolt määratud ekspert on riiklikult tunnustatud ekspert, kes on tehnikadoktor ja kellel on ekspertiiside tegemisel 33-aastane kogemus. 30.10.2012 kohtuistungil kostja esindaja vastas kohtu küsimusele, et paigaldamise jaoks on olemas spetsialistid ja kostja ei pea õpetama inimesi, kuidas paigaldada aknaid. Pooled ei eitanud, et ehitusprojekti ei olnud. Kohus leidis, et kuna hageja ei tellinud toote paigaldamist, oli kostja kohustatud andma talle täieliku teabe asja paigaldamise kohta (sh ehitusprojekti tellimise vajaduse kohta), vastasel juhul tuleneb kostjal lepingutingimustele mittevastavus hageja poolt toode ebaõigest paigaldamisest vastava teabe puudumise tõttu. Kohus luges tõendatuks, et paigaldatud asi ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt (VÕS § 222 lg 1). Eksperdi arvamuse kohaselt plastikakende mittenõuetekohasest paigaldusest tingitud defektide kõrvaldamiseks tuleks aknad demonteerida ning teostada aknaelementide (lengide, aknaraamide) mõõdistamine. Defektide likvideerimise ulatus sõltub suuresti asjaolust, kas deformatsioonid kõverdunud profiilides on jäävad või mitte. Juhul, kui akendes esinevad deformatsioonid ei ole jäävad ning on lubatud piires, siis võib teostada uuesti samade akende nõuetekohase paigalduse. Juhul, kui lengide ja/või raamide deformatsioonid on jäävad ning lubatust suuremad, tuleb nõuetekohase paigalduse saavutamiseks need aknaelemendid asendada (I kd tl 187 pöördel). Käesolevas asjas on kostja 08.11.2012 kirjaga (I kd tl 106) pakkunud kompromissi, mille kohaselt kostja valmistab avatavad osad (6 tk), mis maksab 200 eurot, pool maksab hageja ja pool kostja. Hageja kompromissiga ei nõustunud. Kohus leidis, et kostja poolt pakutud kompromiss ei kõrvalda toote puudusi ja lähtudes eksperdi arvamusest tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat plastikakende mittenõuetekohasest paigaldusest tingitud defektide kõrvaldamiseks demonteerima aknad ning teostama
aknaelementide (lengide, aknaraamide) mõõdistamise. Juhul, kui akendes esinevad deformatsioonid ei ole jäävad ning on lubatud piires, tuleb kostjal teostada uuesti samade akende nõuetekohane paigaldus. Juhul, kui lengide ja/või raamide deformatsioonid on jäävad ning lubatust suuremad, tuleb kostjal omal kulul nõuetekohase paigalduse saavutamiseks need aknaelemendid asendada. Kohus leidis, et see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Arutech Parimad Aknad OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 08. juuli 2013 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning apellandi menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus väljunud haginõude piiridest, hinnanud tõendeid ekslikult ja kohaldanud seadust valesti. Nõue oli suunatud toote osalisele vahetamisele ehk kuue mittekvaliteetse akna väljavahetamisele. Kahe plastikraami (aknalengi) asendamist ei ole hageja nõudnud. Seega, kohustades kostjat teostama akende demontaaži, ülemõõdistamise ja võimaliku uue paigalduse, on kohus väljunud haginõude piirest, sest hageja ei ole asja parandamise nõuet esitanud. Samuti on kohus väljunud haginõude piirest, kohustades kostjat vajadusel asendama aknalenge, sest ka märgitud elementide asendusnõuet ei ole hageja esitanud; 2) on kohus rahuldanud hagi alusel, millele hageja oma nõudes ei tugine ning mida menetluse käigus ei käsitletud, võttes sellega võimaluse pooltel esitada hagi aluse suhtes seisukohti, tõendeid ja õiguslikke põhistusi. Kohtuotsusest ei nähtu, millest tuleneb müüja kohustus anda ostjale täielik teave asja paigaldamise kohta, sh ehitusprojekti tellimise vajaduse kohta. Akende vahetuse näol on tegemist erioskusi vajava ehitustööga, mida eelduslikult ei tee tarbija ise, kui tal puuduvad vastavad oskused. Kuna hagiavalduse kohaselt oli paigaldaja seda tööd tundev isik, siis ei ole juhendi puudumine põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, kui tööd tundev isik ei täida teadaolevaid paigaldusnõudeid; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta VÕS §-s 220 sätestatud puudustest teavitamise tähtajad ja mittetähtaegse teatamise õiguslikud tagajärjed. Kohtuotsuse kohaselt seisneb müüjapoolne müügilepingu mittenõuetekohane täitmine selles, et kostja rikkus kohustust anda ostjale täielik teave asja paigaldamise, sh ehituprojekti tellimise vajaduse kohta. Kohtuotsuses märgitud müügilepingu väidetavast mittenõuetekohasest täitmisest sai ostja teadlikuks hiljemalt 23.08.2010, s.o akende üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päeval, kui tellijale ei antud paigaldusjuhiseid. Akende väidetavast valmistamisveast teavitas ostja müüjat 15.12.2010 ehk enam kui kahe kuu möödumisel ajast, kui ostja pidi märgitud puudusest teda saama. Juhul, kui arvestada VÕS § 220 lg-s 1 sätestatul teatamistähtaja algust ajast, kui ostja sai teadlikuks puudustest akende sulgumisel, siis puudustest teadasaamise aeg oleks tulnud välja selgitada kas eelmenetluses või hiljemalt põhiistungil. Maakohus ei ole tuvastanud akende paigaldamise aega või vähemalt ei nähtu märgitu kohtuotsusest. Ostja kirjutas müüjale juba 27.08.2010 avalduses, et ta avastas akende paigaldamisel klaaspaketis prao. Seega toimus paigaldus hiljemalt 27.08.2010 ja kui lähtuda hagiavalduses märgitust, eeldades, et hagiavalduses märgitu vastab tõele, järeldub, et ostja on rikkunud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud teatamise tähtaega koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Märgitust tulenevalt on apelleeritav kohtuotsus sisuliselt ekslik ja müüjale ei saa järgneda vastutust väidetava lepingu mittenõuetekohase täitmise eest. Hageja nõue on aegunud;
4) ei ole kostja puudustega aknaid valmistanud. Kuivõrd hageja tugines ainult valmistamispuudustele ja ei tuginenud võimalikule muule lepingurikkumisele, puudus kosjal vajadus kaitsta oma õigusi viitega VÕS §-le 220.
5.Vastustaja A. Malysheva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 08. juuli 2013 otsuse muutmata jätmist lahtikäivate osade vahetamise osas. Vastuväidete kohaselt nõustub vastustaja, et maakohus on hagiavalduse läbi vaadanud nõutust suuremas ulatuses ja väljunud hagiavalduse piiridest. Samas on otsusest arusaadav, et apellant on kohustatud vahetama välja kuus kaardus akent ning seda hageja hagiavalduses ka nõudis. Apellant oleks pidanud A. Malysheva 27.08.2010 avalduse koos tõlkega esitama juba maakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 08. juuli 2013 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab A. Malysheva hagi Arutech Parimad Aknad OÜ vastu toote vahetamiseks rahuldamata.
7.Õige on apellandi väide, et maakohus on väljunud hagi piiridest, selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud tõendeid ning seetõttu ei ole maakohtu vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS §-i 439, sest hagiavaldusest nähtuvalt (tl 1-3) oli hageja nõue suunatud kuue mittekvaliteetse akna väljavahetamisele (asendamisele), kuid hageja ei ole nõudnud ei hagiavalduses ega ka menetluse käigus kahe plastikraami (aknalengi) asendamist. Maakohus, kohustades kostjat teostama akende demontaaži, ülemõõdistamise ja võimaliku uue paigalduse, on väljunud haginõude piirest, sest hageja ei ole nõudnud asja parandamist. Samuti on kohus väljunud haginõude piirest, kohustades kostjat vajadusel asendama aknalengid, sest ka märgitud elementide asendusnõuet ei ole hageja esitanud. Maakohtu poolt hagi piiride ületamine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
8.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 3 võib kohus otsust tehes tugineda üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Maakohus on otsuses tuginenud asjaolule, et müüja andis ostjale puudulikult teavet akende paigaldamise kohta (sh ei selgitanud vajadust tellida ehitusprojekt) ning seetõttu on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 5 mõttes. Nimetatud asjaolule ei ole hageja ise tuginenud, kohus ei ole menetluses seda arutanud ja pooled ei ole saanud avaldada oma arvamust selles, kas kostja müüjana andis või ei andnud hagejale kui ostjale teavet asja paigaldamise kohta. Asjaolu menetluses arutamisena ei ole käsitletav see, et kohus küsis kostjalt, et „kui hageja ei soovinud teie käest paigaldust tellida, siis kas Te selgitasite talle et mis võib juhtuda?“ ja kostja vastas „kõike oli selgitatud, kõik dokumendid on kliendi poolt allkirjastatud ja leping on olemas ja tema mõõdud ja kõik on allkirjastatud.“ Kuigi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7), ei ole antud juhul väide, kas müüja andis ostjale puudulikult teavet akende paigaldamise kohta või mitte, õiguslik väide, vaid faktiline asjaolu, mis oleks tulnud TsMS § 436 lg 3 ja 4 kohaselt pooltega läbi arutada. Kuna maakohus seda ei teinud, siis ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud ning ka selline menetlusnormi rikkumine on aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele.
9.TsMS § 654 lg 5 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Hageja poolt maakohtus esitatud väite kohaselt kostja poolt talle müüdud 6 akent ei vastanud lepingutingimustele, sest olid kaardus ning üks aknaklaas purunes. Väite tõendamiseks esitas hageja poolte vahel 09. juulil 2010 sõlmitud lepingu koos lisaga (I kd tl 8-10), hageja kirjavahetuse kostjaga (I kd tl 13-28), Tarbijakaitseameti vastuse 09.04.2012 (tl 29-30), tunnistaja V. M. ütlused (I kd tl 93-95). Kostja vastuväite järgi vastasid tema poolt valmistatud ja hagejale müüdud aknad lepingutingimustele ning raamide paindumine, vaheposti deformeerumine ja mõra klaaspaketis oli tingitud ebaõigest paigaldusest. Maakohus on määranud ekspertiisi ning ekspertarvamuse kohaselt (I kd tl 182-198) vastavad kostja poolt hagejale lepingu alusel valmistatud ja müüdud klaaspaketiga plastikaknad heale ehitustavale ja standardites esitatud toimivus- ja kvaliteedinõuetel, s.o kostja poolt hagejale müüdud klaaspaketiga plastikaknad vastavad lepingutingimustele. Samas on ekspertarvamuses märgitud, et klaaspaketiga plastikakende paigaldus ei vasta heale ehitustavale ja kvaliteedinõuetele, s.o hageja poolt hagiavalduses osundatud defektid on tingitud plastikakende mittenõuetekohasest paigaldusest. Ekspertarvamuses märgitut ei lükka ümber hageja poolt esitatud tõendid, sh Focsinar-Servis 05.02.2011 aknaplokkide ekspertiis (I kd tl 22). Nimetatud aknaplokkide ekspertiisis märgitud defektid on ekspertarvamuse kohaselt tingitud plastikakende mittenõuetekohasest paigaldusest.
10.Nähtuvalt ekspertarvamusest ei ole akna ühe parempoolse klaaspaketi purunemine seotud aknaraamide kiivusega ning seetõttu võiks nimetatud purunenud klaaspaketi puhul tulla kõne alla lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 220 lg 1 kohaselt tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Asja materjalide kohaselt ei selgu, millal hageja sai täpselt teada mõrast purunenud klaaspaketis ning millal ta teatas sellest kostjale. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt (I kd tl 93-95) avastas ta mõra aknas siis, kui asus aknaid paigaldama, kuid paigaldas akna siiski ning klaas läks katki aasta jooksul; aknaid paigaldas septembris 2010. Hageja on 30.10.2012 kohtuistungi protokolli kohaselt selgitanud, et „hageja selle mõra suhtes ei nõua mitte midagi. Hageja palub vahetada aknapooled kuna need on kõverad“. Lähtudes hagiavaldusest ja hageja poolt 30.10.2012 kohtuistungil väljendatud seisukohast puudub vajadus anda hinnang sellele, kas hageja teatas õigeaegselt kostjale mõrast aknaklaasis.
11.Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta VÕS §-s 220 sätestatud puudustest teavitamise tähtajad ja mittetähtaegse teatamise õiguslikud tagajärjed. Samas aga kuna ekspertarvamusega on tuvastatud, kostja poolt hagejale müüdud klaaspaketiga plastikaknad vastavad lepingutingimustele, siis puudub vajadus tuvastada, kas hageja järgis VÕS §-s 220 sätestatud tähtaegu.
12.Lähtudes kõigest eeltoodust ei ole tõendatud, et kostja poolt hagejale 09.juuli 2010 lepingu täitmiseks üleantud klaaspaketiga plastikaknad ei vastanud lepingu tingimustele ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
13.Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab apellatsioonkaebuse, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.