2-13-32673/9 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Rxxxx Rxxxxxxxxxxx AS Starman kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Starman AS esitas 08.07.2013.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Rxxxxxxxx vastu võlgnevuse summas 51,44 eurot, kahjuhüvitise summas 60,66 eurot, leppetrahvi summas 63,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,92 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Pärnu Maakohtu 09.07.2013.a kohtumäärusega saadeti tsiviilasi nr 2-13-32673 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Rxxxx Rxxxxxxxxxon menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud 10.10.2013.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud 28.02.2010.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu kostjale televisiooni teenuse kasutamise võimaldamiseks. Kostja kohustus maksma hagejale tasu

2-13-32673 vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Isik kohustus kasutama ZUUM-teenust vähemalt 12 kuud. Enne nimetatud tähtaja möödumist lepingu lõpetamisel kostjast tulenevatel põhjustel kohustus kostja tasuma leppetrahvi 63,91 eurot. 28.02.2010.a sõlmisid pooled ka seadme kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle digi-tv kaardi maksumusega 9,59 eurot. 01.03.2010.a sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle digiboksi maksumusega 89,16 eurot. Kostja kohustus tasuma seadmete üüri arvete alusel ning tagastama seadme samas seisundis, milles ta selle sai. Seadmete mittetagastamisel on hagejal õigus nõuda selle väärtuse hüvitamist hüvitamisnõude ajal kehtiva maksumuse järgi. Kostja ei ole tasunud ühtegi hageja poolt esitatud arvet. Seoses kostjapoolsete arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2010.a mais ning esitas lepingu ülesütlemise teatise 02.08.2010.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on teenuste kasutamise eeskirjade punktis 10.1 kokku leppinud viivise määras 0,2% tasumata summalt päevas. Arvega nr A-14847825 on hageja kostjale edastanud uue viivisemäära suuruse, s.o 0,02% päevas. Hageja on arvestanud viivist 05.07.2013 seisuga kokku summas 23,92 eurot. Kohus mõistab viivise kogusummas 23,92 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,02% päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 08.07.2013.a-23.12.2013 viiviste suuruseks 1,74 eurot (põhivõlg 51,44 eurot x 0,02 % x 169 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hageja palus kostjalt välja mõista seadmete kasutamise lepingute nr L-534384 kuupäevadega 28.02.2010.a ja 01.03.2010.a punktide 7 ja 8 ning VÕS § 115 lg 1 alusel seadmete mittetagastamisega tekitatud kahju summas 60,66 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole kostja tagastanud hagejale tema poolt üüritud seadmeid, mille tagajärjel on hagejal tekkinud kahju kogusummas 60,66 eurot (51,07 eurot digiboksi ja 9,59 eurot digi-tv kaardi eest). Kohus mõistab tekitatud kahju summas 60,66 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumise eest liitumis- ja teenuste osutamise lepingu alusel leppetrahvi 1000 krooni, mis vastab 63,91 eurole. Nimetatud lepingu p. 8 kohaselt on õigus nõuda leppetrahvi muuhulgas siis, kui piiratakse ZUUMtv-teenust kliendist tulenevatel põhjustel. Nimetatud punkti näol on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

2-13-32673 millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 näeb ette, et kui sama seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Eeltoodu alusel on liitumis- ja teenuste osutamise lepingu p. 8 tühine, mis näeb ette AS Starmani õiguse nõuda rikkumise eest leppetrahvi, kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Seega ei ole hageja nõue tühise tüüptingimuse alusel leppetrahvi saamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o ca 70% ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 127,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et nimetatud õigusabi tasu on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele. Kuna kohus rahuldas hagi 70% ulatuses ja jättis menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda, siis kostja poolt hüvitatav menetluskulude summa on 141,75 eurot (202,50*0,70%). Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 141,75 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.