Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-57468
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi OÜ Rexton, Mihhail Drangovski ja Viktor Tarjani vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5941,87 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. märtsi 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Tarjani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. detsember 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja III) – Viktor Tarjan (ik: 36409013712), esindaja Andrei Matvejev Vastustaja (hageja) – Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Kadri Erm Kostja I – OÜ Rexton (rk: 11090466) Kostja II – Mihhail Drangovski (ik: 36503243729)
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt OÜ Rexton, Mihhail Drangovski ja Viktor Tarjani kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus Viktor Tarjani kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tagajärjel on kostjate vara võrreldes laenulepingu ülesütlemise ajaga vähenenud ning hageja nõuet ei ole võimalik kostjate vara arvelt enam rahuldada, samuti puudub kostjal III võimalus realiseerida oma regressiõigust, kuna kostjatel I ja II vara puudub.
Käenduslepingu p-s 1 on selgelt märgitud, et kostja III vastutab OÜ Rexton lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest. Lepingu p-s 3 on kostja III kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ja selle sisust ning käenduslepinguga endale võetud kohustustest aru saanud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja III oleks käenduslepingu tühistanud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 lg-le 1 ja § 99 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kostja I laenulepingust tulenev võlgnevus moodustab 11 119,61 eurot. Kostjad II ja III on VÕS § 150 mõttes kaaskäendajad ning vastutavad käenduslepingute alusel kostja I kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I, sealjuures kostjate II ja III vastutuse piirmäär on kummalgi 10 864,98 eurot. Kostja II on tasunud hagejale kostja I kohustuste täitmise katteks 858,24 eurot. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja III taotluse laenukomitee otsuse väljanõudmiseks jättis kohus TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel rahuldamata, kuna kostja III ei ole põhjendanud, millist faktilist asjaolu ta soovib selle tõendiga kinnitada. Kohus andis kohtuistungil tähtaja taotluste esitamiseks, kuna kostja III avaldas, et kohtuistungil ei ole võimalik nõuetekohast taotlust esitada. Kostja III põhjendatud taotlust tõendi kogumiseks tähtajaks kohtule ei esitanud.
andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Riigikohus märkis, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 01.01.2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Tsiviilkolleegium rõhutas, et kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Riigikohus järeldas, et VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. Lähtudes sellest leidis kostja III, et esinevad tema vastutust vähendavad asjaolud, kuid kohus ei kogunud nende asjaolude kontrollimiseks vajalikke tõendeid. Nimetatud asjaolude kontrollimiseks tõendite kogumine on võimatu II astme kohtumenetluses. Seega tuleb asja õiglaseks lahendamiseks saada asi tagasi I astme kohtusse.
kunagi näidanud üles tahet oma käenduskohustust tasuda. Käendajad on ise käitunud vastutustundetult, jättes oma käenduskohustuse hagejale tasumata; 4) on apellandi väide, et apellandile on tekkinud kahju, mis tuleb tasaarvestada hageja nõudega, paljasõnaline ja meelevaldne ning tuleb jätta tähelepanuta. Apellant ei ole tõendanud kahju, põhjuslikku seost teo ja kahju vahel ega kahju suurust.
Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 145 lg-t 5 kohaldatakse üksnes käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud muude tagatiste lõpetamise ja muutmise korral, millega kaasneb tagatiste vähenemine. Käesoleval juhul muid tagatisi ei olnud ning hageja ei saanud ka seetõttu olematuid muid tagatisi vähendada. VÕS § 146 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuivõrd VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma teavet käendaja nõudel, siis VÕS § 146 lg 3 kohaldamine eeldab käendaja poolset teabenõude esitamist võlausaldajale. Käesolevas asjas ei ole apellant tõendanud, et ta sellekohase nõude oleks hagejale esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.