2.Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks üürilepingujärgne võlgnevus 779 eurot ja viivis summas 409,83 eurot, so kokku 1188.83 (tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 83 senti. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta kostja XXXkanda.
4.Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1326 eurot, so kokku 1476 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-13-14351 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(edaspidi hageja ja /või üürileandja) on esitanud Harju Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja ja /või üürnik) vastu üürilepingujärgse võlgnevuse 802,13 eurot ja viivise nõudes (tl 1-6). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.10.2010 eluruumi üürilepingu, mille alusel kostja kui üürnik sai enda kasutusse hagejale kui üürileandjale kuuluva 4-toalise mugavustega korteri Viimsis aadressil XXX. Nimetatud üürileping oli tähtajaline ja pidi kehtima 01.11.2010 01.11.2011, kuid 31.05.2011 teatas üürnik üürileandjale e-posti teel, et lõpetab üürilepingu. Lepingu lõpetamise õiguslikku alust üürnik nimetatud e-kirjas ei märkinud. Pärast üürileandja poolt esitatud täpsustavaid küsimusi teatas üürnik, et vabastab korteri 30. 06. 2011 vastavalt üürilepingus sätestatule. 07.06.2011 esitas üürnik e-posti teel üürileandjale avalduse eluruumi üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Avalduse kohaselt on ülesütlemise aluseks asjaolu, et üürnik ei saa üüritud asja kasutada. Üürileandja vastas üürniku 07.06.2011 avaldusele 09.06.2011, juhtides üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku 07.06.2011 üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on alusetu (avalduse aluseks olevaid asjaolusid ei esinenud) ja üürileping lõpeb tulenevalt üürniku varasemast (31.05.2011) avaldusest 30.06.2011. 10.06.2011 andis üürnik korteri valduse üürileandjale üle. Üleandmise käigus selgus, et korteri üürniku poolse kasutamise käigus on lõhutud ukselukk (originaallukk on asendatud teise lukuga), sokliliist köögis ja voodi-madrats. Juba oma 09.06.2011 avalduses üürnikule juhtis üürileandja üürniku tähelepanu asjaolule, et viimane ei ole tähtaegselt tasunud 01.06.2011 tasumisele kuulunud üüri. Sellest hoolimata ei ole nimetatud üürimakset tasutud. Lisaks on üürnik (kostja) jätnud tasumata kommunaalmakseid aja eest, mil ta üürilepingu eset kasutas. Hageja esindaja saatis kostjale 15.07.2011 nõudeavalduse, milles nõudis üürilepingust tulenevate kohustuste täitmist (üüri- ja kommunaalkulude tasumist), viivist ning kahju hüvitamist kostja kui üürniku poolt rikutud esemete eest. Kostja nõudeavaldusele ei reageerinud ja võlgnevust ei tasunud. Üüri suuruses leppisid pooled kokku üürilepingu punktis 1.5. ja see oli 415,43 eurot kuus (üürilepingus on küll märgitud 415,48 eurot, aga arvestades kokkulepitud summa kroonides (6500) eurodeks ümber, on õige summa eurodes 415,43). Maksetega viivitamise korral kohustus kostja üürilepingu p 4.1. teise lause järgi tasuma hagejale viivist 0,3 % päevas. Iga kuu üür kuulus vastavalt lepingu punktile 2.4. tasumisele sama kuu esimeseks kuupäevaks. Kostja soovis üürilepingu lõpetada ennetähtaegselt, saates hagejale 31.05.2011 e-posti teel vastava avalduse. Kuivõrd pooled olid üürilepingu punktis 7.5. kokku leppinud, et ühekuulise etteteatamisajaga võib üürilepingu enne selle kehtivuse lõppu üles öelda, aktsepteeris hageja nimetatud avaldust ja üürilepingu lõppemist 30.06.2011. Ka kostja ise kinnitas 01.06.2011 hagejale, et üürileping lõpeb vastavalt lepingus sätestatule nimelt 30.06.2011. Vastavalt üürilepingu punktile 2.8. kuulus üürniku (kostja) poolt tasumisele üür kogu kuu eest (sh päevade eest, mil ta eluruumi ei kasutanud) ka juhul, kui üürnik vabastab eluruumi varem, kui leping lõppeks etteteatamisaja järgimise korral. Seega on hageja üürileandja õigustatud nõudma üüri kogu 2011 juunikuu eest, vaatamata sellele, et eluruum vabastati faktiliselt 10.06.2011. 2011 juunikuu üür summas 415,43 eurot, mille kostja pidi hagejale üürilepingu p 2.4. järgi tasuma hiljemalt 01.06.2011, on kostjal
2-13-14351 tasumata tänaseni. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma eelnimetatud üürisummat (üürilepingujärgse üüri tasumise kohustuse täitmist) ehk 415,43 eurot. Hageja arvates üürniku 07.06.2011 ülesütlemisavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi, kuivõrd üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, millele kostja selles avalduses viitab, tegelikkuses ei esinenud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lõikele 1 ja pooltevahelise üürilepingu punktile kuulusid üürniku poolt tasumisele ka kommunaalmaksed (kõrvalkulud). Üürileandjale on esitatud arve maikuu kommunaalmaksete eest summas 160,88 eurot. Lisaks nähtub arvelt, et üürnik (kostja) on jätnud tasumata eelmise(d) kommunaalteenuste arve(d) summas 172,46 eurot ja seega kuulub arve alusel ühtekokku tasumisele 333,34 eurot. Kuna eluruum anti üürileandjale (hagejale) üle 10.06.2011, siis kuulub kostja poolt tasumisele ka 1/3 2011 juunikuu kommunaalmaksetest. Lähtuvalt hea usu põhimõttest ei nõua üürileandja üürnikult kommunaalkulude tasumist ajavahemiku 11.06 - 30.06.2011 eest. Kuna juunikuu esimese kümne päeva jooksul kasutas kostja eelduslikult kommunaalteenuseid samas mahus maikuu päevadega, siis nõuab hageja kostjalt juunikuu kommunaalteenuste eest 1/3 tasumist maikuu eest esitatud arvest ehk 53,63 eurot. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma kõrvalkulude (kommunaalkulude) hüvitamist summas 386,70 eurot (maikuu arve 160,88 eurot, varasem võlg 172,46 eurot, juunikuu esimesed kümme päeva 53,63 eurot). Hageja põhinõue (üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue ehk üüri ja kõrvalkulude tasumise nõue) kokku (vt ka hagiavalduse p 2.2.) on seega 802,13 eurot. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 4.1. kokku leppinud, et maksetega viivitamisel tasub üürnik (kostja) üürileandjale (hageja) (viivitus) intressi 0,3 % päevas. Hageja on kostjat oma viivisenõudest ja kavatsusest viivist nõuda teavitanud juba oma 09.06.2011 avalduses. Hageja nõue 2011 juunikuu üüri osas muutus sissenõutavaks 01.06.2011, seega on kostja selle summa (415,43 eurot) tasumisega tänaseks viivituses 666 päeva ja kogunenud viivisesumma on 830,93 eurot (415,43 x 0,003 x 666). Hageja õigus nõuda kostjalt kogu kommunaalteenuste võlgnevust 386,70 eurot (sh võlgnevust 2011 juunikuu kümne esimese päeva eest) muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.07.2011, kui hageja pidi haldusfirmale ka juunikuu kommunaalteenuste eest tasuma. Seega on kostja kommunaalteenuste eest tasumisega tänaseks hageja ees viivituses vähemalt 606 päeva ja kogunenud viivisesumma on 703,02 eurot (386,70 x 0,003 x 606). Hageja viivisenõue kostja vastu on hagi esitamise päeva seisuga seega 1 533,95 eurot. Lähtudes hea usupõhimõttest (VÕS § 6 lg 1) loobub hageja osaliselt oma viivisenõudest ja nõuab kostjalt viivist üksnes põhinõude (üür ja kõrvalkulud) ulatuses ehk summas 802,13 eurot (415,43 + 386,70). Samuti loobub hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, kostjalt nõudmast hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist, mida hageja saaks tulenevalt TsMS §-st 367 nõuda. Kostja on üürnikuna üürilepingu sõlmimisel tasunud hagejale tagatisraha 415,43 eurot (vt üürilepingu p 2.1. ja 2.2.). Kostja ei ole tänaseni nõudnud hagejalt tagatisraha tagastamist vastavalt VÕS § 308 lõikele 3, tunnistades seega muu hulgas kaudselt hageja nõuete olemasolu kostja vastu. Sellest hoolimata leiab hageja, et õiglane on kostjalt nõutavatest summadest maha arvestada ka kostja poolt hagejale lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha. Seega lahutab hageja oma viivisenõudest ka kostja poolt tasutud tagatisraha ja hageja lõplikuks viivisenõudeks jääb 386,70 eurot.
2.Hageja märgib oma seisukohas kostja vastuse suhtes, et on oma nõude juba kostja poolt tasutud tagatisraha 386,70 eurot arvesse võttes, vähendades vastavalt oma nõuet. Hageja märgib, et kostjal saab tagatisrahalt tasumisele kuuluva intressi osas olla nõue 3 sendi ulatuses (tl 59-62). Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
2-13-14351
3.Kostja oma vastuses ja täiendavas seisukohas hagi ei tunnista (tl 50-53, 71-72). Kostja juhib tähelepanu, et ta tasus 29.10.2010 aastal hagejale üürilepingu sõlmimisel vastavalt lepingu p. 2.2. tagatisraha summas 6500 krooni e 415,43 eurot. Vastavalt VÕS 308 lg. 2 peab üürileandja hoidma tagatisraha krediidiasutuses eraldi oma varast, vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Hoiuselt saadav intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatise väärtust. Seega pidi hageja hoiustama kostjalt saadud tagatisraha summas 415,43 eurot krediidiasutuses oma varast eraldi, hoiustades selle keskmise intressiga, mida krediidiasutus tähtajalise hoiuse puhul maksab. Kostja soovib tagatisraha ja selle juurdekasvu arvel teha hageja nõude suhtes tasaarvestust. Kostja ei tunnista ka hageja mistahes nõudeid üürilepingu kehtivuse ajal üüriobjektile tekitatud kahju osas. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud talle tekitatud kahju, on möödunud tähtaeg vastava nõude esitamiseks. Hageja nõue aegus vastavalt kuue kuu möödudes arvates üüritud asja tagasi saamisest.Hageja sai üüritud asja tagasi 10. juunil 2011 aastal. Seega aegusid hageja nõuded n.n. üüriobjekti halvendamise osas 10.detsembril 2011 aastal, millises osas kostja palub kohaldada aegumist. Hageja nõude osas seonduvalt kommunaalkulude tasumise nõudega 2011 aasta juuni kuu 10 päeva eest kostja märgib, et hageja ei ole esitanud kohtule arvet kommunaalkulude suuruse kohta ja mõõdetavate suuruste nagu vesi ja elekter eraldi arvestust üüritud asja kostja valduses olnud perioodi kohta. Hageja seisukoha osas, et eelduslikult moodustavad juunikuu kulud sama suurusjärgu nagu 2011 aasta maikuu kommunaalkulud kostja leiab, et ta ei ole kasutanud 2011.a. juunikuus üüritud pinda samas suurusjärgus nagu mai kuul. Lisaks sellele esitab haldusettevõte igakuiselt kommunaalkulude arved. Seega peaks hagejal olema võimalik esitada 2011 aasta juuni kuu kommunaalkulude arve, millest nähtub üüritud asja kasutamisest tekkinud tegelik kommunaalkulu. Kuna hageja ei ole esitanud kostjale 2011 aasta juuni kuu kommunaalkulude arvet, siis puudus kostjal võimalus ja kohustus tasuda 2011.a. kommunaalkulude eest.
4.Kostja leiab täiendavalt, et kuna hageja ei hoiustanud tagatisraha tähtajalise hoiusena, siis on hageja poolt tegemist tagatiseta laenu saamisena kostjalt, mille puhul tuleb arvestada intressi 20 % aastas e 0,055 % päevas. Kostja leiab, et tagatisraha juurdekasv moodustab 221 päeva eest 50,49 eurot, seega seisuga 10.06.2011 oli hageja valduses kostja raha 465,92 eurot. Kostja leiab samuti, et 2011 juunikuu eest peaks ta tasuma kommunaalkulusid ja üüri vaid 5 päeva eest, so vastavalt summas 15.11 eurot ja 69,23 eurot. Maikuu 2011 kommunaalkulude arve summas 333,34 eurot on kostja tasaarvestanud oma erakorralise ülesütlemise avalduses. Kokkuvõttes kostja leiab, et ta võlgneb hagejale 417,68 eurot ja hageja temale 465,92 eurot, mistõttu peale vastastikuste nõuete tasaarvestust võlgneb hageja kostjale 48,24 eurot (tl 76-79). Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg
1.VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb esmalt välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
2-13-14351
7.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − 28.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, mille alusel kostja kui üürnik sai enda kasutusse hagejale kui üürileandjale kuuluva 4-toalise mugavustega korteri Viimsis aadressil XXX tähtajaga kuni 10.11.2011. Lepingu p 7.5. kohaselt lepingut võib varem üle öelda ühe poole initsiatiivil, teatades sellest teisele poolele vähemalt üks kuu ette (tl 8-11); − 31.05.2011 teatas üürnik üürileandjale e-posti teel, et lõpetab eluruumi suhtes üürilepingu (tl 12); − 01.06.2011 teatas kostja täiendavalt, et vabastab korteri 30.06.2011 (tl 13); − 06.06.2011 saatis kostja e-kirja teel täiendavalt eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, põhjendusega, et kostjal puudus 04.-06.06.2011 võimalus eluruumi siseneda, kuna korteri ukse lukud olid vahetatud. Kostja ütleb eluruumi üles alates 06.06.2011 ja tasaarveldab kostja poolt tasutud tagatisraha arvel tasumisele kuuluva üüri ajavahemiku 01.-05.06.2011 eest summas 69,23 eurot ning palub ülejäänud tagatisraha summa tagastada (tl 15-19); − Hageja teatas 09.06.2011 kostjale, et loeb kehtivaks kostja 31.05.2011 üürilepingu üleütlemisavalduse, mille kohaselt üürileping lõpeb 30.06.2011. Kostja 07.06.2011 avalduse osas hageja selgitas, et saatis kostjale 05.06.2011 SMS sõnumi teatega, et korteri lukud on vahetatud ja oma asjade kättesaamiseks peab üürnik üürileandjat ööpäeva võrra teavitama, kuid hageja väite kohaselt tegelikult ei ole ta üürnikul üüritud asja kasutamist takistanud. Eeltoodud põhjustel loeb hageja kostja 07.06.2011 ülesütlemisavalduse tühiseks ja nõuab üürivõla 415,48 euro ja viivise tasumist, samuti on nõus võtma vastu korteri valduse 10.06.2011 (tl 20-23); − 10.06.2011 andis kostja hagejale üle eluruumi valduse; − 15.07.2011 saatis hageja kostjale nõudeavalduse üürilepingust tulenevate kohustuste ja üürileandjale tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 1042,88 eurot (tl 25-27).
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas nende vahel sõlmitud üürileping lõppes vastavalt kostja 31.05.2011 avaldusele alates 30.06.2011 (eluruumi üürilepingu p 7.5) või vastavalt 06.06.2011 erakorralise ülesütlemise avaldusele vastavalt VÕS § 314 lg 1. Kohus nõustub hagejaga, et kostjapoolne 06.06.2011 erakorraline eluruumi ülesütlemisavaldus on tühine (TsÜS § 84 lg 1), kuna kostja ei ole tõendanud VÕS § 314 lg 1 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Põhjendatud on hageja osundus, et kuna kostja andis hagejale eluruumi valduse tagasi üle 10.06.2011, siis on küsitav, miks ei saanud kostja enne seda kuupäeva eluruumi kasutada. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja ei ole kostja 06.06.2011 avaldust kohtulikult vaidlustanud, siis järelikult on avaldus kehtiv. Õige on hageja seisukoht, et kohus saab 06.06.2011 avalduse tühisust tuvastada ka käesolevas menetluses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja 06.06.2011 eluruumi ülesütlemise avaldus pooltevahelistele suhete osas õiguslikku toimet ei omanud.
9.Kostja väite osas, et hageja mistahes nõuded üüriobjekti halvendamise osas aegusid 10.12.2011, kohus leiab, et see ei oma hagiga puutumist, kuna sellekohast kahjunõuet ei ole hageja esitanud. Tagatisraha hoiustamise osas kohus nõustub hagejaga, et kostja väide selle kohta, et kostja poolt hagejale tasutud tagatisraha tuleb hinnata tagatiseta laenu saamisena, millele tuleb kohaldada intressi 20 % aastas ja mille arvestuslik intress 221 päeva eest on 50,49 eurot, on paljasõnaline ja tõendamata. Tagatisraha summa 415,43 eurot osas on hageja teinud tasaarvestuse juba hagi esitamisel, vähendades selle summa võrra oma nõuet.
10.Samuti kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hageja võiks 2011 juunikuu osas nõuda üüri ja kommunaalkulusid ainult 5 päeva osas. Nagu kohus eelpool märkis, kohus ei jaga kostja arvamust, et üürileping lõppes vastavalt kostja 06.06.2011 avaldusele. Hageja nõue kommunaalkulude osas
2-13-14351 on tõendatud esitatud arvetega seisuga 31.05.2011 (summas 333.34 eurot) ja 30.06.2011 ( 30,23 eurot = 1/3 summast 90.68 eurot) (tl 24, 67). Hageja nõue 2011 juunikuu üüri eest summas 415,43 eurot tuleneb eluruumi üürilepingu punktist 2.8., mille kohaselt üüritasu ei tagastata üürniku poolt kasutamata päevade eest kui üürnik vabastab ennetähtaegse eluruumi üürilepingu lõpetamise puhul eluruumi varem kui 1 kuu enne teatamist. Samuti kohus nõustub, et hagejal on tulenevalt eluruumi üürilepingu p-st 4.1. nõuda viivist 0,3 % päevas ( VÕS §§ 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis menetluskulud jäävad kostja kanda.
12.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivu summa 150 eurot ja advokaaditasu 8,5 tunni eest (130 eurot tunnis + km), so kokku 1326 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot lepingulise esindaja maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Eeltoodust lähtudes on kohtu arvates advokaadikulu 1326 eurot põhjendatud.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.