Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-67408
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Andrei Jefremovi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2065,95 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2013 otsus (vaheotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Jefremovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – Andrei Jefremov (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Vastustaja (hageja) – Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
Maakohtu 11. juuni 2013 vaheotsus muutmata.
ja
Tartu
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank Liising AS esitas 30.12.2010 maakohtusse Andrei Jefremovi vastu hagi võla 129 300,13 krooni (8263,78 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue põhineb 19.06.2007 Puitfassaad OÜ-ga sõlmitud kaubiku Ford Transit 2.0 liisingulepingul nr 0167219L, liisingulepingu teenuste lisal ja kindlustusleppel ning liisinguvõtja lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks kostjaga 19.06.2007 sõlmitud käenduslepingul. Hageja andis liisingulepingu alusel liisinguvõtja kasutusse sõiduki ja liisinguvõtja pidi tasuma makseid vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 03.12.2007 liisinguvõtjale kirjaliku teatise, nõudes võlgnevuse tasumist 14 päeva jooksul. Hageja informeeris ka kostjat asjaolust, et liisinguvõtja ei täida lepingujärgseid kohustusi, ning palus kostjal tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Võlgnevust hagejale ei tasutud, mistõttu hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada ja Puitfassaad OÜ on registrist kustutatud, nõuab hageja kostjalt (käendajalt) vara jääkmaksumuse, debitoorse võla, viivismaksete, kindlustusmaksete ja käibemaksu hüvitamist summas 8263,78 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles hageja nõudele aegumise kohaldamist. Liisitud sõidukiga toimus 15.07.2007 raske liiklusõnnetus ja sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks. Liisingulepingu p 8.1 kohaselt lõpeb liisinguleping liisingueseme hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel. Seega lõppes liisinguleping avarii toimumise päeval. Hageja sai avariist teada Hansa Varakindlustuse poolt 02.08.2007 saadetud kirjast, seega eeldatavalt 03.08.2007, millisest kuupäevast muutusid sissenõutavaks hageja kõik nõuded liisinguvõtja vastu. Hagi esitati kohtusse 30.12.2010, s.o rohkem kui kolm aastat hiljem.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 11. juuni 2013 vaheotsusega A. Jefremovi taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Swedbank Liising AS hagi A. Jefremovi vastu 8263,78 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ei ole aegunud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt hageja ja Puitfassaad OÜ vahel 19.06.2007 sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste p 8.1 järgi liisinguleping lõpeb liisingulepingu tähtaja möödumisel, liisingueseme hävimisel, kasutuskõlbmatuks muutumisel, liisingulepingu ülesütlemisel või liisingulepingus sätestatud korras liisinguvõtja poolt liisingueseme
väljaostmisel. Kostja ei ole tõendanud, et liisinguese hävis või muutus kasutuskõlbmatuks. Tl 142 oleva sõiduki kahjuteate kohaselt teatas kostja 20.07.2007 Hansa Varakindlustusele 15.07.2007 toimunud liiklusõnnetusest sõidukiga Ford Transit registreerimismärgiga XXX. Teatises on kirjas, et „auto on mahakandmisel“. Kaskokindlustuse andja teatas 02.08.2007 Puitfassaad OÜ-le, kostjale ja hagejale, et liiklusõnnetuse kahju jääb hüvitamata, sest liiklusõnnetuse põhjustanud juht oli narkootiliste ainete mõju all või alkoholijoobes. Lisaks teatas kindlustusandja, et ütleb kindlustuslepingu kindlustusjuhtumi toimumise tõttu üles. Kindlustusandja ei ole võtnud seisukohta sõiduki kahjustuste ulatuse kohta. Seetõttu ei ole ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi peetavas registris andmeid sõiduki hävimisest. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et liisinguvõtja/käendaja ei saa ühepoolselt hinnata liisingueset hävinuks või kasutuskõlbmatuks. Ei liisinguvõtja ega kostja ei teinud midagi selleks, et anda sõiduki jäänuk üle selle omanikule, s.o hagejale, ning leppida kokku, kas tegemist on taastusremonti vajava sõidukiga või kasutuskõlbmatuks muutunud sõidukiga. Kui avarii põhjustaja ei oleks olnud joobes ja oleks tekkinud kindlustusandja kohustus hüvitada tekkinud kahju, oleks saanud tugineda kindlustusandja vastavale otsusele, mis oleks olnud objektiivne ning mida oleks vajadusel saanud vaidlustada. Kindlustusandja otsus sõiduki taastamise võimatuse kohta puudub, mistõttu kostjal ei ole tõendeid sõiduki hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Kui ei ole tõendatud sõiduki hävimine või kasutuskõlbmatuks muutumine, ei ole tõendatud liisingulepingu üldtingimuste p-s 8.1 kokku lepitud lepingu lõppemise alus.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Jefremov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuni 2013 vaheotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tuvastada hageja nõude aegumine ja jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna jättis hindamata esitatud tõendid (sõiduki avariijärgsed fotod ja sõiduki hinna vähenemise). Hageja esitatud piltidel sõiduki avariijärgse seisukorra kohta on näha, et kaubiku kabiin on täielikult deformeerunud, esimesed rattad paigast liikunud ning kere mitmest kohast oluliselt deformeerunud. Keskmine isik mõistab, et sellisel määral kahjustunud sõidukit ei ole võimalik taastada, sest deformeerunud kerega sõiduki taastamine ei ole praktiliselt võimalik. Liisinguleping sõlmiti 19.06.2007 ja liisingulepingu p 1.1.4 järgi oli sõiduki maksumus 8621,68 eurot. Sõidukiga toimus avarii 15.07.2007 ehk vähem kui üks kuu pärast lepingu sõlmimist. Hageja esitatud OÜ Moneklar arvamuse järgi oli avariijärgselt sõiduki väärtus 900–1050 eurot. Seega vähenes liisitud sõiduki väärtus vähem kui ühe kuu jooksul üle kaheksa korra. Ka see asjaolu tõendab, et sõiduk kahjustus avarii tagajärjel sellisel määral, et selle taastamine ei olnud võimalik. Kohtul oli tuginedes viidatud tõenditele võimalik tuvastada asjaolu, et liisitud sõiduk oli hävinud või muutus kasutuskõlbmatuks nii, et selle taastamine ei olnud võimalik; 2) selgub kohtuotsusest, et hageja esitas kohtule vastuväited kostja aegumise kohaldamise taotlusele, kuid kostjale kohus hageja vastuväiteid ei esitanud. Seega tegi kohus otsuse, mis on rajatud ühe poole seisukohtadele, andmata teisele poolele võimalust esitada oma vastuväited ja tõendid vastaspoole seisukohtade ümberlükkamiseks. TsMS § 5 lg-st 2 tuleneb, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Jättes kostja teavitamata hageja vastuväidetest kostja aegumise kohaldamise taotlusele, ei kohelnud kohus menetlusosalisi võrdselt, rikkudes TsMS § 7, mis on viinud sisuliselt väära kohtuotsuseni. Kohus võib TsMS § 230 lg 2 järgi teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Riigikohus on rõhutanud, et kohtul on õigus pooltele selline ettepanek teha, kui kohus leiab, et poole väide ei ole piisavalt tõendatud (3-2-1-66-08 p 19; 3-2-1-169-10 p 11). Kostja esitas hagile aegumise vastuväite
tuginedes hageja esitatud tõenditele. Kohus küsis hageja seisukohta kostja aegumise kohaldamise taotlusele, kuid ei andnud kostjale võimalust hageja vastuväiteid ümber lükata; 3) lõppes liisinguleping 15.07.2007, kui sõidukiga juhtus avarii, mille tagajärjel muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks. Avarii toimumise päevast muutusid sissenõutavaks kõik hageja nõuded kostja vastu. Kuna hagi esitati 30.12.2010 ehk rohkem kui kolm aastat pärast hageja nõuete sissenõutavaks muutumist, on hageja nõuded aegunud.
5.Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) asus kohus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid sõiduki hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta ning seetõttu ei ole tõendatud liisingulepingu üldtingimuste p-s 8.1 kokku lepitud lepingu lõppemise alus. Kostja väide, et sellisel määral kahjustunud sõidukit ei ole võimalik taastada, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole ekspert, kes sellist asjaolu saaks tuvastada. Lepingu lõppemine liisingueseme hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise tagajärjel peab olema lepingu pooltele üheselt arusaadav. Tekkida ei saa olukorda, kus üks pool loeb lepingu pärast avarii toimumist lõppenuks, teine mitte. Kostja ega liisinguvõtja ei ole enne kohtumenetlust väitnud, et leping lõppes, sest liisinguese hävis või muutus kasutuskõlbmatuks. Hageja ei ole kunagi pidanud lepingut pärast avarii toimumist lõppenuks: hageja esitas liisinguvõtjale arveid edasi ka pärast avarii toimumist ning väljastas 03.12.2007 lepingu ülesütlemise teatise. Liisinguvõtja ega kostja arvetele ja ülesütlemisteatisele vastuväiteid ei esitanud ega tagastanud ka liisingueset. Järelikult pidasid ka liisinguvõtja ja kostja lepingut kehtivaks; 2) ei ole kohus rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 394 näeb kohtule ette kohustuse nõuda kostjalt hagile vastus ja § 396 näeb ette kohustuse nõuda hagejalt kostja vastusele seisukoht. Kostjale oli antud võimalus kõikide omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kostja esitas kõik oma vastuväited 06.05.2013 menetlusdokumendis, millele hageja esitas oma seisukohad 27.05.2013 menetlusdokumendis. Ühtegi täiendavat tähtaega kohus pooltele määrama ei pidanud. Menetlusosaliste kohustus on tõendada kohtumenetluses esitatud väiteid. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole ning seda fakti ei muuda asjaolu, kas hageja 27.05.2013 menetlusdokument kostjale edastati või mitte. Kohus määras 16.05.2013 e-kirjaga hagejale tähtaja kuni 27.05.2013 kostja uute vastuväidete osas seisukoha esitamiseks ja teatas, et teeb otsuse 11.06.2013 kell 15.00. E-kirja edastas kohus ka kostjale. Seega oli kostjale teada, mis ajaks tuli hagejal seisukoht esitada, ning kostjal oli võimalik sellega e-toimiku vahendusel tutvuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. juuni 2013 vaheotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu esitatud tõenditele ja faktilistele asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue ei ole aegunud.
7.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja aegumise vastuväite ning tugines seejuures liisingulepingu üldtingimuste p-le 8.1, mille kohaselt liisinguleping lõpeb muu hulgas liisingueseme hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel.
Ringkonnakohus leiab, et kui kostja väidab, et sõiduk muutus kasutamiskõlbmatuks selliselt, et seda ei olnud võimalik taastada, siis lasub kostjal nimetatud asjaolu tõendamiskoormis. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumist tõendanud ning seetõttu ei lõppenud liisinguleping 03.08.2007, mil hageja sai sõidukiga toimunud avariist Hansa Varakindlustuse kaudu teada. Vastupidiselt apellandi seisukohale leiab ringkonnakohus, et sõiduki avariijärgsed fotod ei tõenda seda, et sõidukit ei olnud avariijärgselt võimalik taastada. Ringkonnakohus nõustub siinjuures hageja seisukohaga, et pärast avarii toimumist kostja hageja arveid ei tasunud ega vastanud ka hageja ülesütlemisteatele, samuti ei tagastanud kostja sõidukit ega esitanud hagejale tõendeid sõiduki avariijärgse seisukorra kohta. Selline kostja käitumine annab aluse eeldada, et tema väide sõiduki avariijärgse taastamise võimatusest on paljasõnaline ning esitatud eesmärgist vältida liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja esitatud OÜ Moneklar 18.01.2013 e-kirjast (I kd, t.l 185) nähtuvalt pakutakse sõiduki väärtuseks 2007. a 900-1050 eurot. Vastupidiselt apellandi väitele ei tõenda nimetatud e-kiri ringkonnakohtu arvates seda, et sõidukit ei olnud 2007. a võimalik taastada.
7.2.Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus ei andnud kostjale võimalust esitada omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid hageja seisukohta suhtes. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 06.05.2013 oma vastuväited hageja 19.03.2013 seisukohtadele (I kd, t.l 199-201) ning maakohus andis oma 16.05.2013 kirjaga hagejale võimaluse esitada seisukoht kostja vastuväidete suhtes. Hageja esitas omapoolse täiendava seisukoha maakohtule 27.05.2013 (I kd, t.l 206-210) ning kuigi maakohus ei edastanud kostjale hageja nimetatud seisukohta, ei ole tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Juhul, kui kostja soovis lisaks maakohtule juba esitatud tõenditele ja seisukohtadele esitada täiendavaid seisukohti, oleks kostja saanud neid koos apellatsioonkaebusega esitada. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja tuginenud uutele tõenditele ega vastuväidetele.
8.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 5 alusel lõppotsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.