Võlaõigus › Alusetu rikastumine

asub kaptenina tööle hagejale kuuluval avamerejahil. Samuti lepiti kokku, et hageja tasub ettemaksuna 40 000 krooni kostja arveldusarvele. 25.08.2010 tegi hageja ülekande. Peale seda kadus hagejal kostja ja tema abikaasaga kontakt. J. K teatas hagejale mõne aja möödudes, et loobub kokkulepitud ametist. Hagejale lubati raha tagastada, kuid seda ei ole tehtud. Seega on kostja hageja arvel 40 000 krooni, so 2 556.46 euro võrra alusetult rikastunud, sest kohustus maksta kapteni tasu langes ära. Hageja hinnangul ei ole tema ja J. K vahel sõlmitud kokkuleppe puhul tegemist töösuhtega, sest J. K ei asunud tööle ega teinud ühtegi tegu, mida saaks tööle asumisena käsitleda. Kuna tööleping ei jõustunud, ei kohaldu pooltevahelisele suhtele TLS ja seega ei ole hageja nõue aegunud. Ühtlasi on hageja hinnangul hagi esitatud õige kostja vastu. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et augustis 2010. a pidasid hageja ja J. K lepingueelseid läbirääkimisi, kuid lepingut ei sõlmitud. Lepingueelseid läbirääkimisi peeti töövõtulepingu sõlmimiseks. Läbirääkimised katkesid, kuna J. K ei asunud ühtegi lepingut täitma. J. K poolt ei tulnud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, kostja ei ole sellesisulise tahteavalduse olemasolu tõendanud. J. K ülesandeid võimaliku lepingu sõlmimise korral ei jõutud konkretiseerida. Seega tegemist ei ole lepingulise suhtega, vaid alusetu rikastumisega. Kostjal tulnuks tõendada lepingu olemasolu. Kostja vastus hagile Kostja ei tunnista hagi. Kostja nõustub hageja väitega, et hageja ja J.K. sõlmisid augustis 2010. a suulise lepingu avamerejahil tööle asumise ja ettemaksu tasumise kohta. Kostja hinnangul on tegemist töölepinguga ja ülekantud 2 556.46 euro näol töötasu ettemaksega. Kostja selgituste kohaselt käis J.K. avamerejahti üle vaatamas Helsingis ja ootas töö algust, kuid hageja ei võimaldanud J.K. l tööle asuda ja n-ö kadus ära. Seega pidanuks hageja esitama nõude J.K. , mitte kostja vastu. Töötasu ettemakse tasumine kostja pangaarvele ei muuda T.K. t võlgnikuks, sest tegemist on töösuhtest tuleneva nõudega, mille pooleks ei ole olnud T.K. . Ühtlasi on alusetu rikastumise nõude esitamine VÕS § 1028 lg 1 alusel välistatud seetõttu, et raha ülekandmiseks (soorituseks) oli olemas õiguslik alus, so pooltevaheline leping. Samuti ei langenud kohustus hiljem ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes, kuna kohustuse hilisema äralangemisega ei ole tegemist juhul, kui kohustus lõpeb lepingu ülesütlemise tõttu. Töösuhtest tuleneva nõude esitamine õige kostja, so J.K. vastu on aga välistatud, kuna tulenevalt TLS §-st 39 on töötasu ettemakse tagastamise nõue aegunud. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et tööleping oli sõlmitud, kuid tööülesandeid ei jõutud täitma hakata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt maksekorraldusele nr 470 on S.K. teinud T.K. arvelduskontole 25.08.2010 ülekande selgitusega „kapteni tasu ettemaks“ summas 40 000 krooni (tl 4), so 2 556.47 eurot. Seega on hageja teinud soorituse ja soorituse saajaks on olnud kostja. Hageja on hagi aluseks oleva faktilise asjaoluna väitnud, et S.K. ja J.K. (kostja abikaasa) sõlmisid suulise lepingu selle kohta, et J.K. asub kaptenina tööle hagejale kuuluval avamerejahil. Kapteni ülesannete täitmise eest tegi hageja ettemakse kostja arvelduskontole. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi hageja tegi ettemakse, ei asunud J. K reaalselt kapteni tööülesandeid täitma. Pooltel on erinevad seisukohad selles, millistel põhjustel sõlmitud kokkulepet täitma ei hakatud (J.K. loobus tööst vs S.K. ei võimaldanud J.K. l tööle asuda),

kuid kohtu hinnangul ei ole see käesoleva asja lahendamisel tähtis, kuna S.K. ei ole esitanud T.K. vastu nõuet pooltevahelisele lepingulisele suhtele tuginedes. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul oli S.K. ja J.K. l saavutatud kokkulepe selles, et J.K. asub kaptenina tööle S. K kuuluval avamerejahil ja S.K. teeb selle eest kaptenitasu ettemakse. S.K. väited vastuses kostja vastusele, milles S.K. leiab, et pooled ei sõlminud lepingut ja see ei olnud „jõustunud“, kuna J.K. ei asunud tööle, ei anna kohtule alust tuvastada kokkuleppe puudumist. Kuigi pooltel on erimeelsused selles, millist liiki lepingu J.K. ja S.K. sõlmisid, on asjas esitatud väidete pinnalt tuvastatav, et J.K. ja S.K. vaheline kokkulepe nägi ette J.K. poolt tehtava töö tasu maksmist J.K. abikaasa, so kostja arveldusarvele. Hageja on nimetatud kohustuse täitnud. Seega oli õiguslik alus, so leping, kohustuse täitmiseks olemas. Olukorras, kus üks lepingupooltest lepinguga võetud kohustusi ei täida, sh ei asu kokkulepitud tööülesandeid täitma, saab teine lepingupool esitada VÕS §-s 101 nimetatud lepingulisest suhtest tulenevaid nõudeid, nt nõuda lepingu täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles jne. Samal ajal ei tunne seadus „lepingu jõustumise“ mõistet. Leping loetakse sõlmituks ja kehtivaks VÕS § 9 lg 1 järgi siis, kui pooled on saavutanud teatud tingimuste osas kokkuleppe. Üksnes kehtiv leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja esindaja on kohtuistungil väitnud, et ülekanne kostja pangakontole tehti lepingueelsete läbirääkimiste raames, kuid pooled (so S.K. ja J.K. ) lepingu sõlmimiseni ei jõudnud, st lepingueelsed läbirääkimised nurjusid ja seda põhjusel, et kostja abikaasa ei asunud tööle. Kohus leiab, et lepingueelsete läbirääkimiste staadium on lõppenud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe olulistes/põhilistes tingimustes. Vaidlus puudub selles, et S.K. ja J.K. jõudsid kokkuleppele tehtava töö sisu osas, sest sellest on sõltuv kokkulepitud tasu suurus ja sellest omakorda nn ettemaksu suurus. Kohtu hinnangul on tööle asumine lepinguga võetud kohustuste täitmise küsimus, mis ei mõjuta lepingu kehtivust. Lepingu kehtivust ei mõjuta ka nt see, kui lepingu poolel ei olnud lepingu sõlmimisel võetud kohustuste täitmise kavatsust. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi. Kostja väitel temale teadaolevalt sõlmisid S.K. ja J.K. töölepingu, millele osundavad ka hagis toodud faktilised asjaolud. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS-i regulatsiooni kohaldamise välistab TLS § 1 lg 4, mille järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt on töö tegemiseks kohustatud isik töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Kuna kostja hinnangul sõlmiti tööleping, tulnuks hagejal tõendada muuliigilise lepingu sõlmimist, st TLS § 1 lg-s 4 toodut. Hageja seda teinud ei ole. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 5 järgi ei kohaldata kirjalikku vorminõuet, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. TLS § 4 lg 4 kohaselt ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa lepingu tühisust. Seega, kuigi pooled sõlmisid suulise töölepingu, ei ole see kirjaliku vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine. Sellest tulenevalt ei langenud kohustus ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes ka seetõttu, et pooled ei olnud kokkulepitud kohustusi kirjalikult fikseerinud. Samas, isegi, kui tööleping oleks tühine, saaks hageja esitada VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude kostja abikaasa J.K. , mitte T.K. vastu. Fakt, et töötaja annab oma abikaasa pangarekvisiidid töötasu maksmiseks, ei tähenda seda, et pangakonto kasutaja rikastuks. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kui lepingupooled ei sõlmi kirjalikku töölepingut ja töötaja ei asu tööle (nt keeldub

põhjendamatult tööle asumisest), ei tähenda see seda, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. TLS § 4 lg 1 teises lauses sätestatu eesmärgiks on töötaja kaitse ja tema õiguste tagamine olukorras, kus tööandjaga ei sõlmita või tööandja keeldub töötajaga sõlmimast töölepingut. TLS § 4 lg 1 annab töötajale õiguse nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist. Hageja hinnangul sõlmisid pooled töövõtulepingu. VÕS-is sätestatud töövõtulepingule kohaldatav regulatsioon ei näe ette kohustuslikku vorminõuet, st ka töövõtulepingut on võimalik sõlmida suuliselt. Seega oleks J.K. ja S.K. vaheline kokkulepe ka sellisel juhul kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on J.K. ja S.K. vaheline kokkulepe ettemaksu tasumise kohta T.K. le kehtiv, tehing ei ole tühine ega tühistatud ning hageja kohustus ei ole hilisemalt ära langenud. Kui pooltevaheline suuline leping on lõppenud, st üles öeldud või sellest taganetud, ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet VÕS § 1028 lg 1 järgi. Sellisel juhul kohalduvad lepingust taganemise tagajärgi reguleerivad sätted VÕS §-s 188 jj või lepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerivad sätted VÕS §-s 195 jj. Nimetatud alustel tekkivaid nõudeid saab hageja esitada üksnes teise lepingupoole, so J.K. vastu, mitte T.K. vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite, et hageja nõue J.K. vastu on aegunud. Kohus jätab kostja väite tähelepanuta, kuna käesolev hagi ei ole esitatud J.K. vastu. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.