20.detsembril 2013.a., kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-55958
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hagihind
Hageja: AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Olga Vijard (RKM Solution OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX; e- post: XXX). 293,96 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX AS-i XXX kasuks kokku 293,96 eurot, millest põhivõlgnevus 146,98 eurot ja viivis 146,98 eurot.
3.Välja mõista XXX AS-i XXX kasuks menetluskulu summas 270 eurot, millest riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulu 210 eurot.
4.Välja mõista XXX AS-i XXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 28.12.2012.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu 142,59 euro nõudes. 06.03.2013.a. lõpetas Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja maksekäsu kiirmenetluse ja andis nimetatu üle Harju Maakohtule. AS XXX esitas 01.04.2013.a. kohtule hagiavalduse kostja vastu kokku 293,96 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 27.02.2009.a. tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingu kostjale televisiooniteenuse (KODU kolmikpakett) kasutamise võimaldamiseks. 03.03.2009.a. sõlmisid hageja ja kostja seadme kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle modemi, maksumusega 900 krooni, koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostja ei ole alates 01.04.2009.a. tasunud ühtegi temale hageja poolt esitatud arvet. 05.08.2009.a. esitas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta ning tuginedes üldtingimuste p. 12.4 ja 12.5 esitas kostjale lõpparved maksmisele kuuluva televisiooniteenuse tasu, seadme üüri ja selle väärtuse hüvitamise kohta. Hageja on arvestanud viivist perioodi 28.08.2009.a. kuni 01.04.2013.a. eest summas 385,66 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet 146,98 euroni.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 146,98 eurot ja viivise summas 146,98 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 293,96 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete
tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.08.2013.a. kohtumääruses (t/l 91).
7.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud 27.02.2009.a. tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr. XXX(t/l 30) ja 03.03.2009.a. seadme kasutamise lepingu XXX(t/l 31). Nimetatud lepingute alusel kohustus hageja osutama kostjale KODU Lahendus teenust ja andis kostja kasutusse modemi. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest arvete alusel. Lepingute lahutamatuks osaks on XXX üldtingimused (t/l 32-39).
8.Pooled ei vaidle esitatud arvete (t/l 41-46) suuruse üle. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: A-12539242 summas 24,65 eurot maksetähtajaga 30.04.2009.a. (t/l 41), A12702391 summas 12,75 eurot maksetähtajaga 31.05.2009.a. (t/l 42), A-12864056 summas 25,50 eurot maksetähtajaga 30.06.2009.a. (t/l 43), A-13024981 summas 10,71 eurot maksetähtajaga 31.07.2009.a. (t/l 44), A-13178632 summas 6,33 eurot maksetähtajaga 31.08.2009.a. (t/l 45) ning NA-10156 summas 63,27 eurot maksetähtajaga 28.08.2009.a. (t/l 46). Kokku on arveid esitatud kostjale summas 150 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus summas 83,71 eurot ja nimetatule lisandub arve NA-10156 summas 63,27 eurot, s.o kokku 146,98 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. 03.03.2009.a. on AS XXX loonud ühenduse kostja poolt soovitud aadressil hageja võrguga (t/l 30, 40), millega on teinud võimalikuks teenuse saamise. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping on käesolevaks ajaks lõppenud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
10.Kostja vastuväiteid põhinõudele esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõude summa suurusele ning selle kujunemisele. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata arvete alusel põhinõude summas 83,71 eurot ning kahjuhüvitise (arve nr. NA-10156) summas 63,27 eurot. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue kuulub rahuldamisele. Arve nr. NA-10156 alusel taotletud 63,27 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, kuivõrd nimetatud arve esitamise on tinginud asjaolu, et kostja ei ole hagejale tagastanud VoIP kaabelmodemit. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata arvete alusel kokku 146,98 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt üldtingimuste p 10.1 kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,2% kalendripäevas. Juhul, kui teenus ei vasta lepingu tingimustele, määratakse kompensatsioon kliendile sellise ajavahemiku eest poolte kokkuleppel.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vähendatud ulatuses summas 146,98 eurot. Vaidlust ei ole selles, et pooled on lepingus kokkuleppinud viivisemääras 0,2% kalendripäevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud suuruses.
13.Kuivõrd kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kuna viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 146,98 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 146,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 146,98 eurot.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 293,96 eurot. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 401 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
18.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv kokku summas 60 eurot ja õigusabikulu summas 210 eurot (t/l 69-73). Kohus peab nimetatud menetluskulu suurus põhjendatuks ning nimetatu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradega ja vastab hageja esindaja poolt teostatud töö mahule. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 270 eurot.
19.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.