Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja ei vaidle hagejate hagist loobumise avaldusele vastu (II kd, tl 44). Kohus leiab, et hagejate loobumine hagist tuleb vastu võtta, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hagejad hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel kostja menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on taotlenud menetluskuluna hagejatelt välja mõista tasutud õigusabi eest 530 eurot (tl 44). Kostja on esitanud esindaja poolt esitatud õigusabi tasumise arved ja tööde loetelu (II kd, tl 33-43). Hagejad vaidlevad kostja taotlusele vastu, leides, et ühestki arvest ei nähtu puutumust käesolevaga tsiviilasjaga, sest arvetel puudub seletus toimingute kohta. Hagejad leiavad, et ainus põhjendatud ajakulu on v.adv. S. Malmbergi poolt vastuse koostamine 1,5 h kokku 149,52 eurot. Samuti juhivad hagejad tähelepanu, et hageja pärijad võtsid pärandvara vastu inventuuriga, mistõttu vastutavad kostja menetluskulude eest vaid pärandvara ulatuses. Pärandvara inventuuriga oli pärandvara määratud kindlaks hinnanguliselt summas 19 219,23 eurot, millest enamuse moodustas korteriomand, mille müüs kohtutäitur hüpoteegipidaja nõudel hüpoteegiga tagatud võla katteks. Inventuuris kajastatud sõidukid pole sõidukõlblikud, neist ühe asukoht on teadmata. Hagejad leiavad, et pärandvarast ei piisa kostja menetluskulude nõude täitmiseks (tl II kd, tl 46-47). Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmäääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega kuna hagejad on esitanud kostja lepingulise esindaja kuludele vastuväited, tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata

asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist kuue Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ poolt esitatud arve alusel. Kostja esindaja on arvete kirjeldustes kirjeldanud õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid, nendeks kulunud aega ja toimingute tunnihinda. Arve nr 561 (II kd, tl 34), 04.05.2011 on esitatud õigusabi osutamise eest 2, 37 h (89.48 eurot/h) kokku summas 256,68 eurot. Töö kirjeldus: 12.04.2011 töö korraldamine- 0,17 h, 20.04.2011 hagi materjalidega tutvumine, analüüs, päringu koostamine psühhiaatriakliinikule1h, 18.04.2011 kostja vastuse analüüs, milliseid taotlusi esitada tõendite kogumiseks-1,20 h. Hagejad leiavad, et esitatud arve ei ole põhjendatud. Kohus loeb arves nr 561 märgitud õigusabikulust kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagi materjalidega tutvumine ja analüüs 1h hinnaga 107,38 eurot, kuna töökorralduslike toimingute ja vastuse koostamisele eelneva analüüsi ja tõendite kogumise arutamise eest tasu hüvitamine, kui eraldi on esitatud arve vastuse koostamise eest ja asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud taotlusi tõendite kogumiseks, ei ole põhjendatud ja tõendatud. Arve nr 816 (II kd, tl 36), 16.06.2011 on esitatud õigusabi osutamise eest 1,5 h (83.09 eurot/h) kokku summas 149,57 eurot. Töö kirjeldus: 06.05.2011 vastuse koostamine hagiavaldusele. Kostja on esitanud kohtule vastuse hagile 3 lehel (I kd, tl 152-154). Hagejal puuduvad vastuväited sellel arvel hageja esindaja töötundide ajakulule ja tunnihinnale. Kohus loeb arves märgitud 1,5 h õigusabikulu hinnaga 149,57 eurot kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Arve nr 1304 (II kd, tl 38), 13.10.2011 on esitatud õigusabi osutamise eest 0,3 h (83.09 eurot/h) kokku summas 29,91 eurot. Töö kirjeldus: 06.09.2011 tutvumine vastaspoole seisukohtadega, seisukoha kujundamine, kliendi informeerimine. Hageja vaidleb arvele vastu. Hageja on esitanud 06.09.2011 oma arvamuse kostja vastuse kohta 3 lehel (I kd, tl 162-164). Kohus loeb arves märgitud 0,3 h õigusabikulu summaga 29,91 eurot tutvumiseks vastaspoole seisukohtadega ja selles osas seisukoha kujundamiseks kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Arve nr 322 (II kd, tl 40), 18.03.2013 on esitatud õigusabi osutamise eest 0,6 h (83.09 eurot/h) kokku summas 59,82 eurot. Töö kirjeldus: 22.02.2013 Truusi korteri osas käiva täitemenetluse analüüs Müürsepa kasuks sissekantud käsutuskulu kontekstis. Kohus leiab, et nimetatud arves märgitud tööd ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu ei saa arves märgitud õigusabikulu lugeda käesolevas asjas kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Arve nr 572 (II kd, tl 42), 13.05.2013 on esitatud õigusabi osutamise eest 0,6 h (83.09 eurot/h) kokku summas 59,82 eurot. Töö kirjeldus: 10.04.2013 nõupidamine kliendiga menetluse lõpetamise teemal. Arve nr 1272 (II kd, tl 43), 14.11.2013 on esitatud õigusabi osutamise eest 0,64 h (83.09 eurot/h) kokku summas 39,88 eurot. Töö kirjeldus: 10.04.2013 nõupidamine kohtunikuga ja kohtuistungi aja kooskõlastamine. Kostja esindaja kohtuistungil ei osalenud. Kohus ei saa lugeda arvetel nr 572 ja 1272 märgitud õigusabikulu kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks, mis kuuluks hagejatelt väljamõistmisele. Kohus

leiab, et kostja esindaja töökorralduslikud küsimused, suhtlemine kliendiga, seisukoha küsimine ning kohtuistungi aja kooskõlastamiseks kulutatud aeg, samas kui esindaja ise kohtuistungil ei osale, ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult kostja huvides ning ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad ning seega ei ole põhjendatud ka nende kulude hagejalt kostja õigusabikuluna väljamõistmine. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 kinnitatud Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, võimaldab 44 757 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 14 000 eurot. Arvestades aga asjaolusid, et käesolev tsiviilasi oli keskmise keerukusastmega ja ei olnud eriti mahukas ja lepinguline esindaja ei osalenud ühelgi kohtuistungil, asi lahendatakse menetluse lõpetamise määrusega hagist loobumise tõttu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja õigusabikuluks 107,38+ 149,57+29,91= 286,86 eurot. Seega tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista kostja kasuks õigusabikulu 286,86 eurot. Hagejate väide, et T. T. pärandvarast ei piisa kostja menetluskulude nõude täitmiseks, ei ole ka olukorras, kus nad vastutaksid ainult T. T. pärandvara ulatuses, põhjendatud, sest kohtule esitatud pärandvara inventuuri nimekirjast (II kd, tl 50-51) nähtuvalt oli lisaks korteriomandile, mille müüs kohtutäitur hüpoteegipidaja nõudel hüpoteegiga tagatud võla katteks, pärandvaraks ka sõidukid koguväärtusega 1200 eurot. Hageja T. T. on Tartu Maakohtu 2.novembri 2010.a. määrusega (I kd, tl 37-38) olnud osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, Tartu Maakohtu 23.märtsi 2011.a. määrusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest täpsustatud hagis (I kd, tl 138139) ja Tartu Maakohtu 12.jaanuari 2011.a määrusega on talle antud riigi õigusabi arvel esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi ja õigusabi kulud (I kd, tl 71-72). TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 4 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna hageja T. T. on surnud ja tema õigusjärglastena protsessi asunud pärijad on pensioniealised töövõimetud isikud, kellel puudub nimetamisväärne vara ja säästud, tuleb nad TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.