Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
20.detsember 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Placet Group OÜ hagi M.N.’a vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
337,03 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120), Hageja lepingulised esindajad Marjana Hiie ja Merike Lätt, e-post: [email protected]; Kostja M.N. (isikukood x, eluk. x, e-post x)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus TsMs § 405 lg 1 p 7 ja § 404 lg 1 alusel
RESOLUTSIOON
1.Jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata Placet Group OÜ hagi M.N.’a vastu kostja 01.04.2008 laenutaotluse alusel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jäävad hageja Placet Group OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
11.10.2013 Placet Group OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi M.N.a vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intresside ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sidevahendite (interneti) kaudu sõlmitud laenuleping nr 310019427. Kostja esitas 01.04.2008.a laenutaotluse 3000 krooni, s.o 191,73 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.smsmoney.ee. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. Laenulepingu üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt, enne laenutaotluse esitamist on laenutaotleja kohustatud tutvuma üldtingimustega ning registreeruma laenuandja, s.o hageja, kodulehel, täites kõik kohustuslikud väljad ning kinnitades nõustumist laenulepingu üldtingimustega. Laenu saamiseks on õigustatud üksnes registreerunud laenutaotleja. 01.04.2008.a rahuldas hageja kostja laenutaotluse ning laenusumma 3000 krooni, (191,73 eurot) kanti kostjale üle tema poolt viidatud pangakontole. Kuivõrd kostja märkis laenutaotluses kasutamise perioodiks 30 päeva, kohustus kostja saadud laenu koos intressidega tagastama ühe maksena hiljemalt 01.06.2008.a. Kehtinud laenulepingu üldtingimuste p-st 3.7 tulenevalt kohustus kostja laenutoote 3000 krooni laenamisel 30 päevaks tagastama saadud laenu koos intressidega summas 675 krooni, s.o 43,14 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p. 5.1. oli kostjal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks üldtingimuste p. 5.2. sätestatud pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist. Kostja esitas PLACET GROUP OÜ kodulehel smsmoney.ee taotlusi laenu tagastamise tähtaega pikendamiseks 30 päeva võrra kahel korral, 05.05.2008.a ning 03.06.2008.a. Kostja tasus vastavalt pikendamistasud summas 1400 krooni (89,48 eurot). Arvestades laenutähtaja pikendamist, kohustus kostja saadud laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 30.06.2008.a. Laenu tagastamise pikendatud tähtpäevaks 30.06.2008 kostja laenu koos intressidega ei tagastanud. Kostja ei reageerinud PLACET GROUP OÜ korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul. Kostja on tahtlikult rikkunud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jätnud laenulepingujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurus on 234,87 eurot, sh 191,73 eurot tagastamata laenusumma, 43,14 eurot tasumata intressid. Hageja arvestab tagastamata laenusummalt seaduses sätestatud viivisemääraga viivist alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 01.07.2008. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 11.10.2013 on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 86,06 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, välja mõista kostjalt põhivõlg 191,73 €, intressivõlg 43.14 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 86,06 € ja alates 12.10.2013 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumiseni. Menetluskulud – riigilõiv 60 € ja õigusabikulud 35 € - palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
11.12.2013 kirjalikus vastuses kostja M.N. hagi ei tunnista. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja andmetel 01.04.2008 on hageja rahuldanud kostja laenutaotluse ning kostja kohustus saadud laenu tagastama hiljemalt 30.06.2008, sellest ajast hakkas kulgema ka nõude aegumise 3 aastane tähtaeg. Nõue aegus 30.06.2011. Kostja keeldub kohustuse täitmisest, kuna hageja ei ole oma nõudeõigust õigel ajal teostanud. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et on tahtlikult rikkunud laenulepingust tulenevaid nõudeid või neist kõrvale hoidunud. Hageja väidetel on kostja kahel korral taotlenud laenu pikendamist ning tasunud selle eest 1400 krooni ehk 89,48 eurot. Selline käitumine ei viita kuidagi sellele, et kostja oleks tahtlikult kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest. Hageja ei ole tõendanud, millal ja mil viisil on ta teinud kostjale korduvaid meeldetuletusi kohustuse täitmise kohta täiendava tähtaja jooksul.
Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele mõista alates 12.10.2013 viivis välja 8,5% põhinõudelt aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, see ei ole kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga, kuna laenulepingu puhul ei või intresside ja viivise summa ületada põhivõlga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohaldada antud asjas aegumist ja jätta hageja kulud tema enda kanda.
HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS
17.12.2013 hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja ei ole nõudeõigust õigel ajal teostanud. Placet Group OÜ kliendilogist nähtuvalt on kostjaga püütud ühendust saada erinevatel telefoni ja e-posti aadressidel, kuid kostja neile ei vastanud. Sellest tulenevalt esitas ITM Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, mis jäeti rahuldamata, kuna kostjale ei olnud menetlusdokumente võimalik kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et ka kostja aadress ei vasta hagejale teadaolevale, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kostjaga ühendust saada. Hageja on seisukohal, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et jääda hagejale kättesaamatuks ning jätta lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest jättis kostja kohustused täitmata, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et laenukohustuste täitmata jätmine oli tahtlik. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-t
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kuna hagihind on alla 2000 €, lahendab kohus asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. Menetlusse võtmise määruses kohus selgitas pooltele võimalust taotleda enda ära kuulamist. Pooled ärakuulamist ei taotlenud, hageja hagiavalduses oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kohtu nõutud täiendavate selgituste ja lõplike seisukohtade esitamiseks ning teatas lahendi teatavakstegemise aja.
2.Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite, leides, et nõue aegus laenu tagastamise tähtpäevast 3 aasta möödumisel, s.o 30.06.2011. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; tähtaeg lõpetab tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja puhul saabud tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1). TsÜS § 158 – 169 reguleerivad aegumise katkemist ja peatumist. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. TsÜS § 167 sätted näevad ette, et aegumine peatub läbirääkimiste ajaks, samuti kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramisel on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõplikult keeldumiseni. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka (TsÜS § 168 lg 1).
3.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja laenu tagastamise tähtpäev oli 30.06.2008 ning siis hakkas kulgema nõude aegumise tähtaeg. Pooled on aga eri meelt aegumistähtaja pikkuse osas. Kostja on seisukohal, et kohaldada tuleb tehingust tuleneva nõude üldist 3-aastast aegumistähtaega, hageja arvates kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning kohaldada tuleb
TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega.
4.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja käitumine on käsitatav kohustuse tahtliku rikkumisena ning seetõttu tuleb asjas kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud 10-aastast aegumistähtaega. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 100). VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5: tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peab hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Kohus leiab, et üksnes passiivsusega (võla tasumata ja hageja teadetele reageerimata jätmisega) ei olnud kostjal võimalik sellist eesmärki saavutada ning tegevusetust ei saa käsitada kostja pahatahtlusena. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tulnuks hagejal tõendada. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid (kostjat ei olnud võimalik telefoni, e-posti teel ega hagejale teadaoleval postiaadressi kätte saada) automaatselt hageja kahjustamise eesmärgiga tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega.
5.Kohus selgitas hagejale 12.12.2013 määruses kohustust tõendada kostja pahatahtlikkust. Hageja ei ole seda teinud, vaid on üksnes korranud oma varasemaid väiteid, et kostjaga ei olnud võimalik ühendust saada ja kostja on jätnud võla tasumata. Hageja 17.12.2013 täiendavas seisukohas esitatud väited on vastuolulised: hageja väidab, et kliendilogist nähtuvalt kostjaga on püütud ühendust saada erinevate sidevahendite (telefoninumbrid, e-posti aadressid) kaudu, kuid kostja neile ei vastanud; maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, sest kostjale ei olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada. Samas hageja järeldab kostja tahtlikku kohustuste rikkumist sellest, et hoolimata korduvatest meeldetuletustest jättis kostja laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Jääb selgusetuks, kuidas kostja pidi teada saama väidetavast täiendavast kohustuse täitmise tähtajast, kui hageja temaga ühendust ei saanud. Kohus jääb 12.12.2013 määruses avaldatud seisukoha juurde, et kostja mittereageerimine väidetavatele meeldetuletustele ei takistanud hagejat panna oma nõuet kohtulikult maksma nõude aegumise üldise 3-aastase tähtaja jooksul. Vastupidi: sellest, et kostjaga pika aja jooksul pärast laenu tagastamise tähtpäeva saabumist ühendust ei saadud, pidi hageja aru saama, et kostja võlga ei tasu ning hagejal tuleb oma õiguste kaitseks kasutada seaduses selleks puhuks ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et praeguses asjas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud nõude aegumise 3 aastast tähtaega. Laenu tagastamise tähtpäev saabus 30.06.2008, seega nõue muutus sissenõutavaks ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.07.2008 kell 00:00 ning 3 aastane aegumistähtaeg möödus 30.06.2011 kell 24:00.
6.Tegelikult hageja ongi aegumistähtaja jooksul, 09.10.2009 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega asunud nõuet realiseerima. Hageja esitatud 06.04.2010 kohtumäärusest tsiviilasjas 209-51974 nähtuvalt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Määruses on selgesõnaliselt märgitud, et avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust
esitada nõue hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas kohtule hagi alles 11.10.2013, selleks ajaks oli ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest möödunud rohkem kui 3 aastat. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas ja kui pika aja jooksul oli aegumine TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel peatunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise tõttu. Lisaks 11.10.2013 kohtule esitatud hagiavalduses on hageja näidanud kostja elukohaks sama aadressi: x, nagu maksekäsu kiirmenetluse avalduses ning millel makseettepanekut kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada ei õnnestunud. Samuti on hagiavalduses kostja e-posti aadress sama, mis kostja esitatud laenutaotluses. Hagimenetluses on muu hulgas võimalik kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kliendilogist nähtuvalt on hageja juba alates 2008.a augustist kasutanud võla sissenõudmisel TM Inkasso OÜ teenuseid, kelle töötaja esindab hagejat ka praeguses menetluses. Lepinguline õigusabi osutaja pidi olema kursis tsiviilkohtumenetluse võimalustega. Seega kostja väidetav kõrvalehoidmine võla tasumisest ja maksekäsu kiirmenetluses dokumentide vastuvõtmisest ei takistanud hagejal maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise järel kohe hagiavaldust kohtule esitamast.
7.Hageja ei ole tõendanud kostjale mingite meeldetuletuskirjade saatmist ja võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja andmist, mis võiks mõjutada nõude aegumise tähtaega. Kohtule ei ole esitatud ühegi hageja väidetava meeldetuletuse või täiendava tähtaja määramise teksti. Samuti on paljasõnalised ja konkretiseerimata hageja viited pooltevahelistele läbirääkimistele. Hageja 17.12.2013 esitatud kliendilogi väljavõtte viimane kanne on tehtud 26.04.2010. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta saatis kostjale täiendavaid meeldetuletusi, määras võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu või otsis kostjaga kontakti pärast 26.04.2010. 17.12.2013 kohtule esitatud, väidetavalt Placet Group OÜ kliendilogi väljavõttest ei selgu üheselt, kelle poolt koostatud ja mis dokumendiga on tegemist. Esitatu on koostatud tabeli kujul tavalises tekstitöötlusprogrammis, tabel on peal- ja allkirjastamata ning selles puuduvad igasugused viited hagejale ja kostjale, mistõttu ei vasta see dokumentaalse tõendi nõuetele. Lisaks ei ole tabelil ka sisuliselt tõendiväärtust. Tabelisse 02.05.2008 – 11.08.2008 kuupäevadel kantud märked „väljas“; „telefon väljas“, „ei vasta“, „ei vasta kõnele“, „nr ajutiselt suletud“ ei võimalda jälgida, kes helistas kellele ja millisele telefoninumbrile. Kuni 11.08.2008 on tabelis kuupäevade juures nimi „x“, alates 12.08.2012 kuni 3.02.2009 „itminkasso“, 9.10.2009 „jurist“ ja 26.10.2010 „x“, ilmselt on need viited kandeid ja/või toiminguid teinud isikutele. 12.08.2008 on märked: „x toimib!“ ja x, edasi mitmel päeval märked „sms“. Eeldades, et tegemist on kostja kontaktidega, jääb ikkagi selgusetuks, millise sisuga kõnesid peeti või teateid kostjale saadeti, tabelisse kantud märked ei tõenda kostjale täiendava tähtpäeva määramist. Ainus viide täiendavale tähtajale on 15.12.2008 kell 18:13 logis registreeritud märge „helistas x...palus makset edasi lükata“. Samal päeval järgmine märge kell 18:13 „hiljemalt 30.12.“ ei võimalda üheselt aru saada, kas kostja lubas tasuda hiljemalt 30.12. või määras itminkasso sellise maksetähtaja. Isegi juhul, kui kliendilogi tõendina arvestada ja aegumistähtaja alguseks lugeda kostjale võla tasumiseks antud täiendav tähtaeg 30.12.2008 (logis aasta number puudub, mõistlikult võib eeldada, et täiendav tähtaeg anti päevades, mitte aastates; lisaks täiendav tähtaeg üksnes peatab aegumistähtaja kulgemise, mitte ei katkesta seda), lõppenuks nõude 3 aastane aegumistähtaeg hiljemalt 30.12.2011. Tabeli viimane kanne on 26.04.2010 „Avalduse rahuldamata jätmine (ei õnnestunud kätte toimetada)“. Ka siis, kui aegumistähtaja kulgemist arvestada sellest ajast, aegunuks nõue 26.04.2013, s.o enne hagi esitamist.
8.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja 11.10.2013 hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. TsMS § 142 lg-st 1 tulenevalt ei ole hagejal pärast aegumistähtaja lõppemist õigust
kostjalt kohustuse täitmist nõuda, kostja on aegumisele tuginedes kohustuse täitmisest keeldunud ning seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab lihtsustatud korras menetletavas tsiviilasjas koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Kohus 12.12.2013 määruses kohustas pooli esitama enda menetluskulude nimekirjad 17.detsembriks 2013. Kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eelduslikult kostjal ka ei ole menetluses tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist ta saaks hagejalt nõuda. Eeltoodu alusel kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/Alllkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.