Sulev Nõmmanni ja Tea Nõmmanni hagi OÜ Fruitec Mets, Kalmer Kasvandi ja Ille Kasvandi vastu 33 904,44 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 237,59 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. mai 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Fruitec Mets apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Fruitec Mets (registrikood: 10738511; asukoht: Põlvamaa Räpina vald Saareküla küla), esindaja Alari Kasvand Vastustajad (hagejad):
1.Sulev Nõmmann (isikukood: XXX; elukoht: XXX
2.Tea Nõmmann (isikukood: XXX; elukoht: XXX Vastustajate esindaja vandeadvokaat Maire Arm Kostjad maakohtu menetluses:
1.Jätta Tartu Maakohtu 14. mai 2013 otsuse resolutsioon
muutmata
ja
apellatsioonkaebus
rahuldamata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Tagastada
OÜ-le
apellatsioonkaebusega
Fruitec esitatud
Mets tõend:
koos Jaan
Kivistiku arvamus. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Fruitec Mets kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sulev Nõmmann ja Tea Nõmmann esitasid 1. aprillil 2010. a hagi OÜ Fruitec Mets, Kalmer Kasvandi ja Ille Kasvandi vastu 33 904,44 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid hagejad 2007. a aprillikuus Kalmer Kasvandi ja Ille Kasvandiga kokku, et omandavad viimastele kuuluva OÜ Fruitec Mets 50% osaluse hinnaga 160 000 krooni. Osaluse omandamiseks pidi OÜ Fruitec Mets emiteerima kummalegi hagejale ühe uue osa nimiväärtusega 40 000 krooni ning kumbki hageja pidi tasuma oma osa eest 80 000 krooni, millest 40 000 krooni on ülekurss ÄS § 155 lg 2 mõttes. Hagejad tasusid OÜ Fruitec Mets pangakontole kokku 160 000 krooni. OÜ Fruitec Mets osanikud ja juhatuse liikmed K. Kasvand ja I. Kasvand kinnitasid hagejatele, et 29. aprilli 2007. a osanike otsusega on vastu võetud otsused osakapitali suurendamiseks ja hagejate juhatusse valimiseks.
30.aprillil 2007. a allkirjastasid hagejad ja kostjad Põlva notar Kaire Salomoni büroos kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale OÜ Fruitec Mets põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise, osakapitali suurendamise ning hagejate juhatuse liikmetena OÜ Fruitec Mets registrikaardile kandmise kohta. 2007. a suve lõpus selgus, et kostjad on jätnud äriregistrile kandeavalduse esitamata ning OÜ Fruitec Mets osanike üldkoosoleku protokolli ei ole 29. aprillil 2007. a allkirjastatud.
Kuna tulenevalt ÄS § 196 lg-st 3 peab osaühingu juhatus esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest ning kostjad seda kuni 30. oktoobrini 2007. a ei teinud, siis ei olnud enam võimalik OÜ Fruitec Mets osaluste emiteerimine hagejatele nende poolt teostatud osakapitali sissemaksete vastu. Seetõttu esitasid hagejad 6. novembril 2007. a OÜ-le Fruitec Mets pretensiooni, taotledes muuhulgas osakapitali sissemaksete tagastamist hiljemalt
19.novembriks 2007. a. Hagejad taotlesid VÕS § 1030 alusel kostjatelt solidaarselt alusetult tasutud osakapitali sissemaksete tagastamist - S. Nõmmannile 80 000 krooni ja T. Nõmmannile 80 000 krooni. Lisaks alusetult saadu tagastamise nõudele taotlesid hagejad VÕS § 1032 ja § 113 lg 1 alusel kostjatelt ka viivise väljamõistmist osakapitali sissemaksete tagastamise kohustuselt seaduses sätestatud määras alates 19. novembrist 2007. a kuni hagi esitamiseni 17 066,30 krooni kummalegi hagejale ning edasi TsMS § 367 alusel kuni kohtuotsuse tegemiseni. Tea Nõmmann andis OÜ-le Fruitec Mets laenu 275 000 krooni. Laenu andmine toimus ülekannetena T. Nõmmanni pangakontolt 21. mail 2007. a ning 7. juunil 2007. a. Kuivõrd
6.novembril 2007. a esitatud pretensioonis OÜ-le Fruitec Mets nõudsid hagejad hiljemalt
19.novembriks 2007. a ka laenu tagastamist, käsitlesid hagejad nimetatud pretensiooni laenulepingu ülesütlemisena. VÕS § 398 lg 1 sätetele toetudes saab laenulepingu lugeda üles öelduks seega alates 7. jaanuarist 2008. a. Kuna OÜ Fruitec Mets laenu ei tagastanud, on ta kohustatud tasuma ka laenu tagastamisega viivitamise aja eest viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lisaks viivisele taotles hageja antud laenult ka intressi väljamõistmist, võttes aluseks, et tegemist on majandustegevuses antud laenuga, millelt tuleb vastavalt VÕS § 387 lg-tele 1 ja 2 tasuda intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja T. Nõmmann on arvestanud OÜ-le Fruitec Mets antud laenult kuni hagi esitamiseni intressi summas 6835,07 krooni ja viivist summas 54 521,58 krooni. Eeltoodud alustel taotles Sulev Nõmmann OÜ-lt Fruitec Mets, Kalmer Kasvandilt ja Ille Kasvandilt solidaarselt 97 066,30 krooni ning lisanduva viivise seaduses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni väljamõistmist. Tea Nõmmann taotles OÜ-lt Fruitec Mets, Kalmer Kasvandilt ja Ille Kasvandilt solidaarselt 97 066,30 krooni ning lisanduva viivise seaduses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni väljamõistmist ja OÜ-lt Fruitec Mets 336 356,65 krooni ning lisanduva viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on võlasuhe lõppenud tasaarvestusega (tl 23-25). 30. aprillil 2007. a vormistatud avalduse pidid kohtu registriosakonnale esitama S. Nõmmann ja T. Nõmmann. Kostjad olid seisukohal, et juhatuse liikmete õiguste ja kohustuste teke ei ole seotud registrikande tegemisega (tl 42 pöördel). Seega alates
30.aprillist 2007. a olid S. ja T. Nõmmann OÜ Fruitec Mets juhatuse liikmed. Kostjate hinnangul ei saa Ille Kasvand ja Kalmer Kasvand solidaarselt koos OÜ-ga Fruitec Mets vastutada hagejate ees VÕS 1030 alusel osaühingu osakapitali suurendamiseks tehtud sissemaksete tagastamise eest, arvestades, et osakapitali suurendamine toimub äriühingu poolt. Uued osad emiteerib äriühing, ühingu ja osa märkida sooviva isiku vahel tekib märkimisleping. OÜ Fruitec Mets on 2007. a kevadel teinud investeeringuid T. Nõmmanni kinnistule Valgjärve vallas Põlva maakonnas (Orava talu maadele) 2,0 ha suuruse maasikaistanduse rajamiseks ning samale kinnistule rajatud õunaaiale. Kulutused maasikaistanduse rajamiseks moodustavad 237 472,91 krooni ning õunaaiale 190 453,42 krooni. Hagejad saavad nimetatud investeeringutest tulu, kuid nõuavad samas tehtud investeeringuid tagasi. Eelnimetatud summade ulatuses on OÜ Fruitec Mets esitanud 16. mail 2008. a S. Nõmmannile ja
T. Nõmmannile tasaarvestuseavalduse. Sellega tasaarvestas OÜ Fruitec Mets oma nõude T. Nõmmanni ja S. Nõmmanni vastu summas 555 523,45 eurot T. Nõmmanni ja S. Nõmmanni nõudega 435 000 krooni. Pärast nõuete tasaarvestust jäi T. Nõmmanni ja S. Nõmmanni kohustuse suuruseks OÜ Fruitec Mets ees 120 523,45 krooni. Maasikaistanduse rajamisega seotud kulutuste hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 1042 lg 1, kuna OÜ-l Fruitec Mets puudus õiguslik alus hagejatele maasikapõllu rajamiseks kulutuste tegemiseks ning tehtud kulutused olid hagejatele kasulikud. Õunaistanduses tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamisel toetuvad kostjad VÕS §-le 1028, kuna OÜ Fruitec Mets tegi õunaaias kulutusi, millest suurema osa moodustab õunapuude lõikamise teenus, eeldusel, et hagejad annavad õunaistanduse OÜ Fruitec Mets kasutusse. Hagejad on säästnud õunapuude lõikuse summa (172 752 krooni), mis mõne teise teenusepakkuja juures oleks olnud isegi suurem. Samal ajal tõusis hagejate õunaistanduse väärtus. Ülejäänud osa nõudest - 68 180 krooni moodustab hagejate kui OÜ Fruitec Mets juhatuse liikmetena tegutsenud isikute poolt äriühingule üleandmata raha (kassast saadud sularaha ning maasikate ja õunte müügist saadud raha, tl 43 pöördel). Kuna võlasuhe on VÕS § 198 alusel lõppenud tasaarvestusega, on alusetud hagejate intressija viivisenõuded.
3.Vastuses kostjate vastusele (tl 34-35) leidsid hagejad, et äriregistrile dokumentide esitamata jätmise eest on vastutavad kostjad, kes ei esitanud äriregistrile ega ka hagejatele kande aluseks olevat dokumenti - OÜ Fruitec Mets osanike poolt allkirjastatud osanike üldkoosoleku protokolli. Kostjad ei ole tunnustanud hagejaid kui OÜ Fruitec Mets juhatuse liikmeid, kuna 29. mail 2008. a allkirjastatud OÜ Fruitec Mets majandusaasta aruandes kinnitavad kostjad, et osaühingu juhatuse liikmeteks on Ille Kasvand ja Kalmer Kasvand, osakapitali suurusena on samas nimetatud 40 000 krooni ning osanikena Ille ja Kalmer Kasvand (tl 61 pöördel). Väär on kostjate väide, et T. Nõmmanni kinnistule maasikaistanduse rajamiseks on OÜ Fruitec Mets kulutanud 237 472,91 krooni. 1,8 ha suuruse maasikapõllu rajamise kulud moodustasid 127 887 krooni, kuid kostjatel ei saa olla ka selles ulatuses nõuet hagejate vastu, kuna 2007. a suvel saadud maasikasaagi tulu, mis ületas põllu rajamiseks tehtud kulutused, laekus täies ulatuses OÜ-le Fruitec Mets. Hageja T. Nõmmanni kinnistul asuvale õunaaiale ei ole OÜ Fruitec Mets teinud ühtki investeeringut ega kulutust. Kostja K. Kasvand tegeles õunaaias õunapuude lõikamise, rohu niitmise ja kahjuritõrje tegemisega umbes ühe tööpäeva vältel, millist tegevust ei saa käsitleda OÜ Fruitec Mets 190 453 krooni suuruse investeeringuna. Hagejad on andnud 2007. a kevadel OÜ-le Fruitec Mets üle nii Valgjärvele rajatud maasikaistanduse kui ka õunaistanduse. Poolte vahel on allkirjastatud sellekohane kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA-le) esitatud põllumajandustoetuste taotluse lisa. Maasikaistanduse üleandmist tõendab ka 2007. a majandusaasta aruande lisa 3. 2007. a Valgjärve maasikaistanduse saagi müüs ning müügist saadud raha omandas OÜ Fruitec Mets. Arvestuslikult oli maasikate müügi tulu 2007. a 368 000- 690 000 krooni, mis kattis Valgjärve maasikaistanduse rajamiseks tehtud kulutused ning võimaldas ka kasumit. OÜ Fruitec Mets 2007. a majandusaasta aruandes ei kajastu müügitulu taimekasvatuse abiteenustest, mille hulka kuulub ka viljapuude lõikus ning mille kohta tasumata arve oleks pidanud raamatupidamises kajastuma. Hagejate nõue ei ole tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4 lõppenud tasaarvestusega, kuna kostjate 16. mai 2008. a tasaarvestuse avaldusele esitasid hagejad 6. juunil 2008. a vastuväited. Kostjate poolt esitatud tasaarvestuse avaldusest nähtub, et nad tunnistavad oma võlgnevust
hagejate ees tasaarvestuse avalduses märgitud summas - 435 000 krooni, seega kõnealuse asjaolu üle puudub poolte vahel vaidlus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 14. mail 2013. a järgmise otsuse:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Fruitec Mets Sulev Nõmmanni kasuks välja 7526,74 eurot, sealhulgas 5112,93 eurot alusetult saadu tagastamisena ja 2413,81 eurot viivisena.
3.Mõista OÜ-lt Fruitec Mets Tea Nõmmanni kasuks välja 14 865,27 eurot, sealhulgas 5112,93 eurot alusetult saadu tagastamisena, 5011,73 eurot laenu tagastamisena, 26,99 eurot intressina, 4713,62 eurot viivisena.
4.Jätta rahuldamata Sulev Nõmmanni ja Tea Nõmmanni nõuded resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud summade väljamõistmiseks solidaarselt Kalmer Kasvandilt ja Ille Kasvandilt.
5.Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja OÜ Fruitec Mets kanda ja 25% ulatuses hageja Tea Nõmmanni kanda. Kostjate Kalmer Kasvandi ja Ille Kasvandi menetluskulud jätta nende endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on 2007. a aprilli- ja maikuus kandnud OÜ Fruitec Mets arvele kokku 435 000 krooni, sealhulgas 80 000 krooni kummagi hageja poolt osakapitali suurendamise maksetena ning 275 000 krooni T. Nõmmanni poolt laenuna. Nimetatud asjaolud on tõendatud tl 9-11 olevate maksekorralduste ja Tea Nõmmanni kontoväljavõttega. Tõendatud on ka asjaolu, et tegelikkuses OÜ Fruitec Mets osakapitali suurendamist ning uute osade emiteerimist ei toimunud, mistõttu ei saanud hagejad osaühingu osade märkimise teel osanikeks ega ka juhatuse liikmeteks. Tulenevalt ÄS § 196 lg 1 p-dest 1 ja 3 tuleb osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks lisada äriregistrile esitatavale avaldusele osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Osanike koosoleku protokollimise, s.o kirjaliku vormi nõue ning protokolli allkirjastamise nõue tulenevad ÄS § 171 lg-st 5 ja § 304 lg-st 2. K. Kasvandi poolt on S. Nõmmannile 13. juuli 2007. a e-kirja lisana saadetud OÜ Fruitec Mets 29. aprilli 2007. a üldkoosoleku otsus, milles on käsitletud osakapitali suurendamist, uute osade emiteerimist ning märkimist uute osanike – Sulev Nõmmanni ja Tea Nõmmanni poolt (tl 12-13). Kuivõrd otsus on osanike poolt allkirjastamata, on tegemist TsÜS § 83 lg 1 järgi tühise tehinguga. S. Nõmmannil ja T. Nõmmannil ei olnud võimalik esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale 30. aprillil 2007. a Põlva notar Kaire Salomoni poolt tõestatud allkirjadega avaldust (tl 14-15) OÜ Fruitec Mets põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise, osakapitali suurendamise ning eelnimetatud isikute kandmise kohta juhatuse liikmetena äriregistrisse. Kostjate vastuväide, et T. Nõmmann ja S. Nõmmann jätsid eelnimetatud avalduse äriregistrile esitamata vaid neile teadaolevatel põhjustel, on ainetu. Seega on Sulev Nõmmannil ja Tea Nõmmannil alus nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel OÜ-lt Fruitec Mets kummalegi 80 000 krooni tagastamist, kuivõrd hagejad on teinud sissemaksed OÜ Fruitec Mets osa omandamiseks ilma õigusliku aluseta. Kohus leidis, et füüsilistest isikutest kostjatel, kes on ühtlasi OÜ Fruitec Mets juhatuse liikmed, ei ole tekkinud hagejate ees solidaarselt osaühinguga kohustusi ja hagejate nõude osakapitali suurendamise sissemaksetena tehtud rahasummade tagastamiseks saab rahuldada vaid OÜ Fruitec Mets vastu.
Tea Nõmmannil on alus nõuda ka 21. mail 2007. a ja 7. juunil 2007. a OÜ-le Fruitec Mets laenuna üle antud 275 000 krooni tagastamist. Laenulepingu saab lugeda üles öelduks alates
7.jaanuarist 2008. a. VÕS § 397 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb majandus või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tea Nõmmann tegutses vaieldamatult majandustegevuses, kuna tema eesmärk oli saada OÜ Fruitec Mets osanikuks, et nimetatud osaühingu raames tegeleda maasika- ja õunakasvatusega. Seetõttu tuleb lugeda põhjendatuks ka hageja poolt esitatud nõue intressi tasumiseks laenu kasutamise eest ajavahemikul 21.05.2007-07.01.2008. a 4% aastas, s.o 6835,07 krooni ulatuses (arvestus tl 18). Tulenevalt VÕS § 186 p-st 2 lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. OÜ Fruitec Mets on esitanud S. Nõmmannile ja T. Nõmmannile tasaarvestuse avalduse 16. mail 2008. a (tl 28).
3.jaanuaril 2008. a on esitatud hagejate esindajale ülevaade OÜ Fruitec Mets poolt Orava talu maadele maasikapõllu rajamiseks ning õunaaiale tehtud kulutustest (tl 26), mille kohaselt on OÜ Fruitec Mets teinud Orava talu maasikapõllu rajamiseks kulutusi 296 890,03 krooni ulatuses ning õunaaiale 190 453,42 krooni ulatuses. Kokku on OÜ Fruitec Mets kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1042 alusel 487 343,45 krooni. Lisaks sellele on S. Nõmmannil OÜ-le Fruitec Mets üle andmata 14.-17. augustil 2007. a OÜ Fruitec Mets õunte müügist saadud 11 000 krooni, samal ajavahemikul maasikate müügist saadud 57 180 krooni ning
27.juulil 2007. a OÜ Fruitec Mets kassast saadud 3700 krooni. Tea Nõmmannil on OÜ-le Fruitec Mets üle andmata 3. augustil 2007. a maasikate müügist saadud 6930 krooni. Kokku on OÜ-l Fruitec Mets tasaarvestatav nõue Tea ja Sulev Nõmmanni vastu 555 523,45 krooni. Hagejad on vastanud kostjate tasaarvestuse avaldusele 6. juunil 2008. a mittenõustumisega, kuna OÜ-l Fruitec Mets puudub rahaline nõue T. ja S. Nõmmanni vastu (tl 36-37). Kulutused tehti OÜ Fruitec Mets maasikapõldude rajamiseks 5 ha ulatuses, millest Orava talu maadele rajatud maasikapõld moodustab 1,8 ha ja tehtud kulutused 127 887,13 krooni. OÜ Fruitec Mets on saanud samal aastal ka nimetatud istandusest tulu. OÜ Fruitec Mets kasutusse antud kahele noorele õunaistandusele tehtud kulutused on hagejate vastuse kohaselt tasaarvestuse avaldusele meelevaldsed. Õunaaedade kogupindala Orava talu maadel on 4 ha. K. Kasvand lõikas seal kasvanud 2-3 aastaseid õunapuu istikuid käsitsi ühel päeval ajavahemikul 8-13. Selle eest arvestatud töötasu – 172 752 krooni ületab OÜ Fruitec Mets 2006. a aastaaruandes märgitud palgakulude kogusuuruse aastas. Hagejad on aktsepteerinud õunaaiale tehtud kulutustest ühekordse niitmise tasu 1040 krooni ning kahjuritõrje kulu 1500 krooni. Tõendamaks kohtumenetluses tasaarvestatava nõude esinemist ja selle suurust on kostja esitanud dokumentaalsete tõenditena väljatrüki Fruitec Mets OÜ pearaamatust (tl 46), millest nähtuvad mittekandvatele istandikele Valgjärvel ajavahemikul 20.04.-30.07.2007. a ostetud kaubad ja tarvikud 237 472,91 krooni ulatuses. Tl 46 pöördel - tl 54 on arved, millel on käsikirjalised märkused Valgjärve kulutuste osa suuruse kohta arvete kogusummast. Võrdlemaks T. Nõmmanni Orava talu maadele maasikaistanduse rajamise kulusid tavaliselt tehtavate kulutustega, on esitatud asja tundva isiku arvamusena OÜ Kindel Käsi juhatuse liikme, 15 aastase kogemusega maasikakasvataja Valdis Kaskema kalkulatsioon 1 ha maasikaistanduse rajamise kulude kohta (tl 55). Arvestamata investeeringuid pumbale ja liivafiltrile on kulutused 120 000 - 145 000 krooni, millele lisandub käibemaks. V. Kaskema arvamusest nähtub ka, et istutusaastal on reaalne saada ühelt taimelt saaki maksimaalselt 50 grammi. Hageja on esitanud internetilehekülje www.eestimaasikas.ee tutvustava osa väljatrüki (tl 104105), mille on kohaselt maasika frigotaimede, klass A+ saagipotentsiaal tootmisistanduses
esimesel aastal 100 grammi taime kohta. OÜ Fruitec Mets poolt teostatava õunapuude kujundamise-lõikamise teenuse tasu oli 1. jaanuaril 2006. a kehtestatud hinnakirja kohaselt (tl 56 pöördel) noorte puude puhul 50-150 krooni tk (käibemaksuta), mis on võrreldav teiste teenusepakkujate hindadega (tl 56, 57). Hageja on esitanud tõendina PRIA Põlva büroo kohustuste üleandmise-vastuvõtmise akti
28.maist 2007. a, millest nähtub, et OÜ Fruitec Mets on Sulev Nõmmannilt võtnud täielikult vastu ebasoodsamate piirkondade kohustuse ning keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse. Lisatud on põldude loetelu ja neil kasvatavad põllukultuurid. OÜ Fruitec Mets 2007. a majandusaasta aruande (tl 67-88) lisast 3 nähtub, et Valgjärve maasikaistandus on kajastatud osaühingu bilansis. Samas ei kajastu aruandes müügitulu taimekasvatuse abiteenustest, mille hulka kuulub ka õunapuude lõikus ega sellekohane hagejate poolt tasumata arve. Kostja on esitanud PRIA vastuse teabenõudele (tl 93-94) selle kohta, et aastatel 2008-2010 on põllumassiividele nr 65644191171 ja 65744013753 (põldudele nr 2, 3 ja 5 pindaladega vastavalt 2,20, 1,80 ja 2,0 ha ) küsinud toetusi Tea Nõmmann. T. Nõmmanni ja OÜ Fruitec Mets vahel 19. septembril 2007. a sõlmitud kokkuleppega (tl 98) on OÜ Fruitec Mets kohustunud ühtse pindalatoetuse, ebasoodsate piirkondade toetuse ja keskkonnasõbraliku tootmise toetuse laekumisel OÜ Fruitec Mets pangakontole kandma Orava talu kohustusaluste põldude osale vastava osa toetussummast T. Nõmmanni pangakontole. Maksekorraldustega (tl 95-97) on tõendatud, et OÜ Fruitec Mets on oma kohustused täitnud. OÜ Seedri Puukool arve-saatelehega 8. maist 2006. a (tl 105) soovivad hagejad tõendada, et 2000 õunapuuistikut olid ostetud 2006. a. Pooled toetuvad tõenditena ka tunnistajate ütlustele. Kohus on vande all ära kuulanud pooled – hageja Sulev Nõmmanni ja kostja Kalmer Kasvandi. Ülaltoodud tõenditele hinnangut andes leidis kohus, et OÜ Fruitec Mets tasaarvestatava nõude olemasolu hagejate vastu on tõendatud osaliselt. Kostja on teinud kulutusi hageja Tea Nõmmannile kuuluval Orava kinnistul asuva 1,8 ha suuruse maasikaistanduse rajamiseks ning maasika- ja õunaistanduse hooldustöid. Vastavalt VÕS § 1042 lg-le 1 võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muuhulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Poolte seletustega on tõendatud, et hageja Tea Nõmmann andis 2007. a kevadel OÜ-le Fruitec Mets 275 000 krooni eesmärgiga, et see rahasumma investeeritakse uute maasikaistanduste rajamisse, sealhulgas Valgjärvele. Samas asuva õunaaia niitmine ja kahjuritõrje teostamine, milliste toimingute tegemist OÜ Fruitec Mets poolt ei ole hagejad vaidlustanud, olid samuti vajalikud, arvestades muuhulgas PRIA nõudeid. Hagejate vastuväide tasaarvestatavale nõudele, mille kohaselt kostja sai maasikaistanduse rajamiseks tehtud kulutused kaetud sama aasta saagi realiseerimisest saadud tulust, ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kostja K. Kasvandi ja tunnistaja K. J. ütluste kohaselt hakkas Valgjärve istandus saaki andma 2007. aasta augustis, kuid saagi suuruse ja saadud tulu kohta objektiivsed tõendid puuduvad. Esitatud tõendite põhjal saab samal aastal istutatud maasikate saagikuse kohta teha vaid oletusi. Samuti ei ole kohtu poolt uuritud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, kes sai endale maasikate müügist saadud raha. Tunnistaja K. J. on kinnitanud, et müüjad andsid raha üle K. Kasvandile, kuid palka maksis Tea Nõmmann. Sellest järeldas kohus, et kuni lahkhelide tekkimiseni poolte vahel 2007. a augustikuus majandasid pooled ühiselt. Koos müüdi nii Valgjärvelt kui Saare külast korjatud maasikaid, mida hoiti ühes ja samas hoidlas.
Tõendatud ei ole õunapuude lõikamise teenuse osutamine hagejatele OÜ Fruitec Mets poolt. Arvestades istanduse vanust, tunnistaja A. P. ütlusi ja dokumentaalsete tõendite puudumist sellise teenuse osutamise kohta, leidis kohus, et K. Kasvandi ja S. Nõmmanni koos tegutsemist poole tööpäeva jooksul, mille käigus lõigati ka noorte õunapuude oksi, ei saa pidada selliseks kulutuseks T. Nõmmanni kinnistule, mille hüvitamist on õigus nõuda VÕS § 1042 alusel. Selle K. Kasvandi tegevuse läbi ei ole T. Nõmmann rikastunud, sest tõendamata on kulutuse tegemise vajadus – asjaolu, et õunapuid oli vaja lõigata just sel ajal. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et hageja T. Nõmmann on saanud saaduste müügist raha, mida ta ei ole üle andnud OÜ-le Fruitec Mets. Maakohus leidis, et OÜ Fruitec Mets on õigustatud tasaarveldama oma nõude hageja Tea Nõmmanni nõudega 196 583,54 krooni ulatuses. Seega võlgnes kostja OÜ Fruitec Mets Tea Nõmmannile 78 416,46 krooni (275 000 – 196 583,54 ) 21. mail ja 5. juunil 2007. a antud laenu tagasimaksena ning Sulev Nõmmannile ja Tea Nõmmannile kummalegi 80 000 krooni nende poolt osakapitali suurendamiseks tehtud maksete tagastamisena. VÕS § 397 lg 1 ja 2 alusel tuleb Tea Nõmmanni poolt antud laenult, mis ei ole tasaarvestatud kostja nõudega, tasuda intressi. Hageja on arvestanud intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras (seadusjärgne intress) 4% aastas perioodi 21.05.2007 – 06.06.2007. a eest laenusummalt 220 000 krooni 385,75 krooni ja perioodi 07.06.2007-7.01.2008. a eest laenusummalt 275 000 krooni 6449,32 krooni (tl 18). Kohus leidis, et intressi arvestamine selle aja eest, kui hagejad soovisid tegutseda OÜ Fruitec Mets raames ning investeerida nimetatud osaühingu tegevusse, on VÕS § 6 lg 2 järgi lähtuvalt hea usu põhimõttest vastuvõtmatu. Intressi arvestamine tuleb kõne alla alates ajast, kui hagejad olid teatanud kostjale, et soovivad tagasi saada laenuna ja osakapitali sissemaksetena ülekantud summasid ning andnud selleks tähtaja – 19. november 2007. a. Selleks ajaks olid tehtud ka kõik kulutused hageja Tea Nõmmanni kinnistule, seega oli tekkinud tasaarvestatav nõue. Neil asjaoludel arvestas kohus intressi 78 416,46 kroonilt ajavahemiku 19.11.2007-07.01.2008. a eest 4% aastas (0,011% päevas) 422,38 krooni. Hagejad on taotlenud viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni ning arvestanud viivist 80 000 krooniselt võlgnevuselt alates 19. novembrist 2007. a kuni hagi koostamiseni
25.märtsini 2010. a 17 066,30 krooni (tl 18). Kohus arvestas TsMS § 367 alusel täiendavalt viivise alates 25.03.2010-14.05.2013. a, mis on 20 701,60 krooni. Tea Nõmmannile võlgnetavalt summalt 78 416,46 kroonilt moodustab viivis alates 08.01.2008 - 14.05.2013. a 35 984,24 krooni. Seega tuleb kostjalt OÜ Fruitec Mets välja mõista Sulev Nõmmannile 7526,74 eurot ja Tea Nõmmannile 14 865,27 eurot. TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1 ning § 165 lg 1 alusel leidis kohus, et hagejate menetluskulude eest vastutavaks isikuks tuleb käesolevas asjas määrata kostja OÜ Fruitec Mets. Võttes aluseks hagi rahuldamise ulatuse, määras kohus, et menetluskulud tuleb jätta 75% ulatuses OÜ Fruitec Mets kanda ja 25% ulatuses Tea Nõmmanni kanda. Hageja Sulev Nõmmann, kelle nõude kohus rahuldas täielikult, ei pea menetluskulusid kandma. Kohus ei pidanud õiglaseks jätta Ille Kasvandi ja Kalmer Kasvandi menetluskulusid hagejate kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Fruitec Mets esitas 19. juunil 2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt p-de 2, 3 ja 5 osas ning selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole apellant nõus sellega, et OÜ Fruitec Mets osakapitali suurendamise otsus oli allkirjastamata ja seetõttu tühine. 30. aprillil 2007. a käisid Sulev Nõmmann, Tea Nõmmann, Kalmer Kasvand ja Ille Kasvand koos vormistamas Tartu Maakohtu registriosakonnale avaldust Sulev Nõmmanni ja Tea Nõmmanni OÜ Fruitec Mets registrikaardile kandmiseks juhatuse liikmetena. Notar on nimetatud avaldust (tl 14) tõestades tuginenud 29. aprilli 2007 OÜ Fruitec Mets osanike üldkoosoleku otsusele. Seega on notari poolt kontrollitud kandeavalduse esitamise eelduslikke asjaolusid (osanike üldkoosoleku otsus) ja kuna puudusi ei leitud, siis ei ole tegemist ka tühise tehinguga. Pärast avalduse tõestamist jäid kõik dokumendid Tea ja Sulev Nõmmanni kätte, sest nende poolt oli vaja teostada veel sissemaksed äriühingu osakapitali. Sulev Nõmmann teostas rahalise sissemakse OÜ Fruitec Mets pangakontole 30. aprillil 2007. a ja Tea Nõmmann alles
21.mail 2007. a (tl 10), seega enne 21. juunit 2007. a ei oleks hagejad saanudki dokumente äriregistrile esitada ÄS § 196 lg 1 kohaselt. Seega ei olnud tegemist tühise tehinguga, vaid Sulev Nõmmann ja Tea Nõmmann ise jätsid teadlikult osakapitali suurendamise avalduse äriregistrile esitamata; 2) asub Tea Nõmmannile kuuluva Orava talu maadel ca 4 ha suurune õunaaed, mis rajati 2006. a. Hagejad ei ole andnud õunapuuaeda OÜ Fruitec Mets valdusse ega kasutusse. Kohtumenetluse käigus on ilmnenud, et õunapuuistikud kuulusid kolmandale isikule – OÜ Seedri Puukool arve 8. maist 2006. a AS-ile RVC Investeeringud (tl 110). Seega ei oleks Tea Nõmmann saanud anda õunapuuaeda üle OÜ-le Fruitec Mets. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et OÜ Fruitec Mets (Kalmer Kasvandi isikus) tegeles Tea Nõmmannile kuuluval Orava talu maadel asuvas õunaistanduses õunapuude lõikamise, rohu niitmise ja kahjuritõrje teostamisega. Kalmer Kasvand on maakohtule kinnitanud, et ta tegutses teadmisega, et ka see õunaistandus antakse hagejate poolt OÜ-le Fruitec Mets üle. Sellepärast täidetigi OÜ Fruitec Mets poolt nii kohustus PRIA ees (õunaaed niideti juulikuus 2007. a), kui teostati õunaistanduse viljapuude lõikus-kujundus, milleks Kalmer Kasvand kasutas tema poolt praktiseeritavat ainulaadset meetodit. Õunapuude lõikamist ja kujundamist Kalmer Kasvandi poolt on kinnitanud nii Sulev Nõmmann, kui ka tunnistaja A. P.. Apellant esitab koos apellatsioonkaebusega eksperdi Jaan Kivistiku arvamuse; 3) on õige hagejate poolt kohtumenetluse kestel esitatud väide, et õunapuude lõikamise teenuse osutamise tingimustes ei olnud pooled eelnevalt kokku lepitud. Seetõttu tuleb osutatud teenuse väärtus leida võrdlevalt. OÜ Fruitec Mets hinnakirja järgi oli ühe õunapuu lõikus-kujundamise hinnaks olenevalt puu vanusest ilma käibemaksuta 50-400 krooni (tl 56). Sama teenust osutavate teiste äriühingute hinnakirjade kohaselt (näitena toodud Haljastusgrupp OÜ, Estgarden – vt tl 57) oleks viljapuu lõikus olnud hinnavahemikus 150300 krooni (sõltuvalt puu kõrgusest). Kalmer Kasvandi seletuse kohaselt jõudis ta lõigata kokku ca 1000 õunapuu ringis. Seega sama teenuse ostmisel mõnelt teiselt teenusepakkujalt oleks tulnud Tea Nõmmannil ja Sulev Nõmmannil tasuda õunapuude lõikuse eest 150 000300 000 krooni. Kuna teenuse osutas hagejatele reaalselt OÜ Fruitec Mets (Kalmer Kasvand), siis säästsid hagejad selle õunapuude lõikuse summa (rikastusid selle summa ulatuses). Kuna õunapuude lõikuse kohustust OÜ-l Fruitec Mets ei tekkinud (hagejad ei andnud õunaistandust OÜ Fruitec Mets kasutusse), siis on hagejatel VÕS § 1028 alusel kohustus saadu hüvitada.
Seega on õige ja põhjendatud 11 040,87 euro (172 752 krooni) tasaarvestamine OÜ Fruitec Mets poolt; 4) on Tea Nõmmanni ja OÜ Fruitec Mets vahel 19. septembril 2007. a sõlmitud kokkuleppega (tl 98) kohustunud OÜ Fruitec Mets ühtse pindalatoetuse, ebasoodsate piirkondade toetuse ja keskkonnasõbraliku tootmise toetuse laekumisel OÜ Fruitec Mets pangakontole kandma Orava talu kohustusaluste põldude osale vastava osa toetussummast T. Nõmmanni pangakontole. Maksekorraldustega (tl 95-97) on tõendatud, et OÜ Fruitec Mets on oma kohustused täitnud. Seega tuleks Tea Nõmmannile OÜ Fruitec Mets poolt tasutud summa (kokku 3 497,62 eurot) igal juhul OÜ Fruitec Mets kohustustest maha arvestada.
6.Sulev Nõmmann ja Tea Nõmmann vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus vääralt kohaldanud TSÜS § 83 lg 1. Vastustajad ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt piisab vorminõuet rikkuva ja TsÜS § 83 lg 1 järgi tühise tehingu kehtivaks lugemiseks notari poolt ametitoimingute tegemisel läbiviidavast kontrollist ja puuduste mitte tuvastamisest. Osanike koosoleku protokollimise, s.o kirjaliku vormi nõue ning protokolli allkirjastamise nõue tulenevad ÄS § 171 lg-st 5 ja § 304 lg-st 2. Kandeavaldusele lisatava osanike otsuse allkirjastamata jätmine on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine, mille puhul tuleneb tehingu tühisus vorminõude eesmärgist. Muuhulgas leiavad vastustajad, et kandeavalduse äriregistrile esitamisel peab kandeavaldus olema notariaalselt kinnitatud, mitte tõestatud (vt ÄS § 33 lg 2) ning notari poolt teostatavaks tõestamistoiminguks on üksnes kandeavalduse allkirjastanud isiku allkirja kinnitamine; 2) ei vasta tõele apellandi väide, et õunaaed ei ole antud vastustajate valdusesse. Õunaaia valduse üleandmist vastustajatele kinnitab ka apellandi majandusaasta-aruanne, mis on käesolevas tsiviilasjas kohtule ka esitatud. Väär on väide, et kohtumenetluse käigus on ilmnenud asjaolu, justkui kuulusid õunapuuistikud kolmandale isikule. Tegelikult esitas OÜ Seedri Puukool 8. mail 2006. a arve AS-ile RVC Investeeringud tasumiseks pooltevahelise kokkuleppe alusel, mis on lubatav ega muuda nimetatud kolmandat isikut seetõttu veel istikute omanikuks. Vale on ka väide, mille kohaselt poolte vahel puudub vaidlus selles, et apellant (Kalmer Kasvand) tegeles Orava talu maadel õunapuude lõikamise, rohu niitmise ja kahjurtõrje teostamisega. Asja materjalidest on tuvastatav, et just nimelt nimetatud asjaolu üle on kogu menetluse jooksul vaieldud ning kumbki pool ei ole väitnud vaidluse puudumist; 3) puudub apellandi poolt esitatud eksperdi arvamuses selge viide, mis kinnitab, et Kalmer Kasvand on vaidlusaluseid õunapuid lõiganud, mistõttu on käesoleval juhul tegemist apellandi poolt valeväidete esitamise, kohtu eksitamise ning menetlusõiguste kuritarvitamisega tulenevalt TsMS § 200 lg-test 1 ja 2. Vastustajad jäävad oma seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole millegagi tõendatud õunapuude lõikamise teenuse osutamine vastustajatele OÜ Fruitec Mets poolt. Seega, arvestades istanduse vanust, tunnistaja A. P. ütlusi ja dokumentaalsete tõendite puudumist sellise teenuse osutamise kohta on maakohus õigesti leidnud, et K. Kasvandi ja S. Nõmmanni koos tegutsemist poole tööpäeva jooksul, mille käigus lõigati ka noorte õunapuude oksi, ei saa pidada selliseks kulutuseks T. Nõmmanni kinnistule, mille hüvitamist on õigus nõuda VÕS § 1042 alusel.
VÕS § 1042 lg 1 alusel hüvitisnõude (ja seega tasaarvestamise) välistab VÕS § 1042 lg punktist 2 tuleneva teavitamiskohustuse mittetäitmine. Ei ole tõendatud, et apellant teavitas vastustajaid õigeaegselt oma kavatsusest teha vastustajate kasuks kahe päeva jooksul kulutusi summas 200 000 krooni. Samuti leiavad vastustajad, et eelnimetatud ekspertarvamus on uus tõend, millega seoses on apellandil kohustus tulenevalt TsMS § 633 lõikest 5 esitada tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Seda apellant esitanud ei ole, mistõttu on nimetatud tõend lubamatu ning vastustajad paluvad kohtul nimetatud tõendi jätta tsiviilasja juurde võtmata; 4) on väärad apellandi väited, mille kohaselt PRIA-lt saadud vahenditele ei olnud õigust Tea Nõmmanil. Pooltevahelisest kokkuleppest tulenevalt oli Tea Nõmman õigustatud PRIA-lt saadud toetusi omandama. See asjaolu on vajalikul määral ka kohtuvaidluses tõendamist leidnud (vt pooltevaheline kokkulepe toimik lk 98). Samuti on kaebuse punktis nr 5.1-5.3 toodud väited uued asjaolud, mille esitamist apellant ei ole millegagi põhjendatud ning mis tuleb käesolevas apellatsioonmenetluses jätta tähelepanuta. Nimetatud summasid ei ole apellant välja toonud oma esialgses tasaarvestuse avalduses, mistõttu ei saa olla lubatav tasaarvestamine apellandi soovitud viisil ka käesolevas apellatsioonimenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud hagejate nõude suuruse (sh viiviste) osas, OÜ Fruitec Mets tasaarvestusavalduse arvestamise osas T. Nõmmanni nõudega summas 196 583,54 krooni, samuti hagi rahuldamata jätmise osas kostjate Kalmer ja Ille Kasvandi vastu. Kostja OÜ Fruitec Mets on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas osanike otsuse, millega osanikud otsustasid osakapitali suurendamise, tühisuse; jättis osaliselt arvestamata kostja tasaarvestusavalduse ja vastava vastuväite, et hagejatel on kohustus VÕS § 1028 alusel hüvitada õunapuude (ca 1000 puud) lõikus 172 752 krooni ehk 11 040,87 euro ulatuses.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on küll põhjendatult välja mõistnud OÜ-lt Fruitec Mets kummagi hageja kasuks tasutud osamakse 80 000 krooni koos lisanduva viivisega, kuid on ebaõigesti tuvastanud nõude alusena OÜ Fruitec Mets osanike 29. aprilli 2007 otsuse tühisuse. Pooled ei ole maakohtu menetluses nimetatud otsust tühiseks pidanud ja hagejad ei ole sellele oma nõudes tasutud osamakse tagastamiseks tuginenud. Maakohus ei ole pooltega otsuse tühisuse võimalikkust ka arutanud. Tulenevalt ÄS § 196 lg-st 4 loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna hagejaid pole kostja OÜ Fruitec Mets osanikuna äriregistrisse kantud, ei ole nad kostja osanikuks, kellel oleks õigus kostja osanike otsust vaidlustada. Maakohus on nimetatud asjaolu jätnud tähelepanuta, seega ei ole hagejad ka isikuteks, kellel oleks õigus osanike otsuse tühisusele tugineda. Nimetatud osanike otsus ei tekita hagejatele õigusi ega kohustusi.
Riigikohus on mitmes lahendis (nr 3-2-1-97-10 p 12, 14; nr 3-2-1-113-02 p 12 ) selgitanud, et osakapitali suurendamisel tuleb eristada osanike otsust osakapitali suurendamiseks ja märkimislepingu sõlmimist. Osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Poolte tahet märkimislepingu sõlmimiseks kinnitab mõlema poole poolt menetluses avaldatu, mille kohaselt nii hagejad kui ka Ille ja Kalmer Kasvand käisid
30.aprillil 2007 notari juures vormistamas registriosakonnale avaldust hagejate registrikaardile kandmiseks juhatuse liikmetena ning samas avalduses on antud ka registrile korraldus muuta OÜ Fruitec Mets osakapitali 160 000 kroonini. Seega on hagejad teinud osakapitali sissemaksed vastavalt märkimislepingule. Kuna hagejad on teinud sissemakseid OÜ Fruitec Mets osakapitali õiguslikul alusel, ei ole hagejatel õigus nõuda tehtud sissemaksete tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028). Osakapitali suurendamine jõustub ja uus või täiendav osa tekib alles osakapitali suurendamise kandmisel äriregistrisse (vt ÄS § 196 lg 4). Seega sõltub uue osa tekkimine registripidaja otsusest. Osakapitali suurendamine võib jääda ära ja märgitud osa jääda tekkimata, kui kapitali suurendamise avaldust ei esitata nt õigel ajal (vt ÄS § 196 lg 3). Antud juhul on nii ka juhtunud. Ringkonnakohus leiab, et hagejad tuleb lugeda nimetatud põhjusel märkimislepingust taganenuteks. Taganemisavaldus on vormivaba ja hagejate tahe märkimislepingust taganeda nähtub hagejate esindaja vandeadvokaat M. Armi 6. novembri 2007 pretensioonist (lk 16-17), milles palutakse kostjatel teostatud kapitali sissemaksed tagastada hiljemalt 19. novembril 2007. Lepingu alusel saadu tagastamist saab nõuda VÕS § 189 lg 1 järgi. Seega kvalifitseerib ringkonnakohus mõlema hageja nõude 80 000 krooni osas lepingu alusel üleantu tagastamise nõudeks ning see nõue kuulub rahuldamisele.
10.Maakohus leidis, et õunapuude lõikamise teenuse osutamine OÜ Fruitec Mets poolt pole tõendamist leidnud ning K. Kasvandi ja S. Nõmmanni koostegutsemist poole päeva jooksul ei anna alust nõuda VÕS § 1042 (kulutuste hüvitamise nõue teise isiku esemele) alusel kulude hüvitamist tasaarvestusavalduses nimetatud ulatuses. K. Kasvand põhjendas õunapuude lõikamist teadmisega, et õunaaed antakse hagejate poolt OÜ-le Fruitec Mets üle. Apellatsioonkaebuse kohaselt on OÜ Fruitec Mets nõude aluseks VÕS § 1028, mille lõike 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tegemist on alusetu rikastumise nõudega, mis on suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadu tagastamisele. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole asjas tõendanud, et ta on T. Nõmmanile kuuluvas õunaaias, eeldusel, et aed antakse üle OÜ-le Fruitec Mets, teostanud õunapuude lõikamist ja kujundamist 172 752 krooni väärtuses. Hageja S. Nõmmann ja tunnistaja A. P. on õunapuude näidislõikamist poole päeva jooksul kinnitanud, kuid puuduvad igasugused tõendid selles, et K. Kasvand lõikas T. Nõmmannile kuuluvas Orava talu 4 ha suuruses õunaaias kokku 1000 õunapuud. Apellatsioonkaebuses puuduvad viited maakohtu poolsele võimalikule õigusnormi rikkumisele OÜ Fruitec Mets selle vastuväite arvestamata jätmisele maakohtu poolt. Ringkonnakohus nõustub õunapuude väidetava lõikuse osas maakohtu poolse hinnanguga tõenditele. Maakohus on põhjendatult jätnud OÜ Fruitec Mets tasaarvestuse vastuväite selles osas rahuldamata.
Ringkonnakohus ei võta vastu ja tagastab apellandile koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi, J. K. arvamuse, sest apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud nimetatud tõendit esitada maakohtu menetluses (TsMS § 633 lg 5).
11.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, siis tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellant tugineb oma apellatsioonkaebuses (apellatsiooni p –d 5.1.-5.3) hageja Tea Nõmmanni ja apellandi vahelisele kokkuleppele, mille kohaselt kohustus apellant kandma Tea Nõmmanni arvele Orava talu kohustusaluste põldude osale vastava toetuse osa toetussummast, milleks on 3497,62 eurot, mis tuleks apellandi kohustustest Tea Nõmmanni ees maha arvestada. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et tegemist on uue asjaoluga, millele apellant ei ole tuginenud ei oma tasaarvestusavalduses (lk 26) ega ka maakohtu menetluses, mistõttu tuleb nimetatud apellandi väide jätta apellatsioonimenetluses tähelepanuta.
12.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi kanda.
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.