lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-113-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.10.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-113-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.10.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2301
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 28 lg 1TsK § 138TsK § 242TsK § 258TsK § 43 lg 1TsK § 51TsK § 53TsMS § 353Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korralTsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
2-10-16011/37Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.20133-2-1-142-12Riigikohus05.12.20123-2-1-102-12Riigikohus03.10.20122-10-5852/44Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.20122-05-24204/51Tallinna Ringkonnakohus24.01.20122-06-22661/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.12.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-113-02 Otsuse kuupäev Tartu, 22. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi AS Tirp (pankrotis) ja Eesti Tehnika- ja Spordiliidu vastu vara üleandmise-vastuvõtmise akti kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/142/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2002. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat T. Lindma Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2002. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo Helen Rohtmetsa nimel 21. mail 2002 tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Vabariik esitas Kaitseministeeriumi kaudu 21. novembril 2000. a Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi ja AS Tirp vahelise hoone (Väljaku tn 5, Kuressaare) üleandmise-vastuvõtmise akti 1. novembrist 1990. a. Hagi kohaselt kuulub Kuressaares Väljaku 5 asuv hoone (Maleva staap ja lasketiir, edaspidi: hoone) Eesti Vabariigile ja on kantud 19. mail 1997. a riigivara registrisse riigivarana. Vara valitsejaks on Kaitseministeerium ning volitatud asutuseks Kaitseliidu Saaremaa Malev. Saare maakonna hooneregistri andmetel on hoone omanik hoopis AS Tirp (pankrotis), kes omandas selle 1. novembri 1990. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel mitterahalise sissemaksena ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubilt. Sissemakse tegemise aluseks on AS Tirp asutamisleping 17. maist 1990. a. Asutamislepingu p 4 kohaselt saab ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi 74 AS Tirp aktsiat ja tasub aktsiate eest mitterahaliseks sissemakseks oleva hoonega. Hagi kohaselt puudusid akti allkirjastanud Toomas Pavelil volitused ALMAVÜ kohaliku klubi vara üleandmiseks, seega on tegemist nõuetele mittevastavuse tõttu kehtetu tehinguga ning pooled peavad tagastama tehingu järgi saadu. 17. juulil 1990. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse p 1 kohaselt peatati riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis põhjustavad selle vara omandivormi muutumise. Seepärast ei olnud ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubil õigust vaidlusaluse üleandmise-vastuvõtmise aktiga hoonet AS-le Tirp (pankrotis) aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena üle anda. Samuti on eelmärgitud akt vastuolus ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi eesmärkidega ning seetõttu kohaselt kehtetu. ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi õigusjärglane on vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1990. a protokollile nr 29 Eesti Tehnika- ja Spordiliit. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1992. a korralduse nr 51-k kohaselt on kõik Eesti Tehnika- ja Spordiliidu valduses olnud
2-07-40386/30
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
03.10.2011
3-2-1-97-10Riigikohus10.11.2010
2-08-82967/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.12.2008
2-04-455/3Tallinna Ringkonnakohus01.03.2006
TsK § 51
TsK § 53

laskespordiklubid ja lasketiirud antud Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi käsutusse.

2.Kostja AS Tirp (pankrotis) leidis, et vaidlusaluse hoone üleandmise-vastuvõtmise aktiga pole rikutud Kaitseministeeriumi huve, mistõttu ei saa Kaitseministeerium olla vaidluses pooleks. Sama sisuga hagisid on juba esitatud Kaitseliidu ja Kaitseliidu Saaremaa Maleva nimel viiel korral, millest neli jäid läbi vaatamata. Kaitseliidu Saaremaa Malev võttis vaidlusaluse hoone oma valdusse jõuga ja relvaähvardusel. Saare Maakohtus on menetluses AS Tirp hagi Kaitseliidu Saaremaa Maleva vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks. Vaidlusalune hoone kuulub AS-le Tirp (pankrotis), kes sai selle endale AS Tirp asutamislepingu alusel. Üleandmine vormistati vara üleandmise aktiga 1. novembril 1990. a. ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubil oli põhikirjaline õigus oma vara kasutada ja käsutada. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1992. a korraldus ei saanud puudutada vaidlusalust hoonet, kuna selle omandiõigus oli üle läinud AS-le Tirp.
3.Eesti Tehnika- ja Spordiliit leidis, et ta ei ole õige kostja, kuna pole vaidlusalust hoonet kunagi ehitanud, ning see hoone ei olnud ka kunagi ALMAVÜ Keskkomitee bilansis. Hoone ehitas "Saare Kalur" ja seda kasutati hotellina. Lasketiiru ja klubi võttis omavoliliselt oma valdusse Kaitseliit. Eesti Tehnika- ja Spordiliit ei ole ei lasketiiru ega hoonet AS-le Tirp üle andnud. Kunagine Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi oli isemajandav juriidiline isik ja tal oli õigus teha tehinguid, mida ta vajalikuks pidas.
4.Tallinna Linnakohtu 5. oktoobri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise aluseks on AS Tirp (pankrotis) asutamisleping 17. maist 1990. a. Tehinguks on TsK § 43 lg 1 alusel seega asutamisleping, millega ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi võttis kohustuse vara mitterahalise sissemaksena üle anda, ning akti koostamisega on fikseeritud üksnes kohustuse täitmine. Pooled ei vaidle asutamislepingu õiguspärasuse üle, seega ei anna kohus sellele ka hinnangut. Hageja väited T. Paaveli volituste puudumise kohta on paljasõnalised ning kuivõrd tehinguks on asutamisleping, ei oma volituste puudumine või olemasolu vara üleandmisel käesolevas tsiviilvaidluses tähendust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt kohaldas linnakohus vääralt materiaalõigust. Hageja väitis kaebuses, et vaidlustatud üleandmise akti näol oli tegemist tehinguga, mis on vastuolus seadusega ja tuleb kehtetuks tunnistada.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2002. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi ning hagi jäeti rahuldamata apellatsioonikohtu otsuses toodud põhjendustel. Kohus leidis, et iseenesest õige on linnakohtu järeldus, et vara mitterahalise sissemaksena üleandmisega mittenõustumisel oleks tulnud vaidlustada eelkõige sellekohast otsustust, st asutamislepingut. Tsiviilkoodeksi sätete kohaselt ei käsitletud võõrandamistehingu puhul eristatuna võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku kokkulepet. Kuna hageja on üleandmise-vastuvõtmise akti vaidlustamisega vaidlustanud ka asutamislepingu, peab kohus aga ka selle vaidluse lahendama.
7.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli mitterahalise sissemakse tegemine tsiviilkoodeksi mõtte kohaselt vahetustehing TsK § 258 järgi. Äriühingu asutaja sai aktsiate omanikuks vara üleandmise vastu. TsK § 258 lg-st 4 tulenevalt kuulusid seda liiki kohustiste puhul kohaldamisele ostumüügilepingut reguleerivad sätted. Viimased ei eristanud võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku osa tehingus; lepingust tulenes müüja kohustus vara ostja omandisse üle anda. Vara üleandmine TsK § 242 tähenduses oli kohustuse täitmine, mis tekkis müüjal juba sõlmitud lepingust. Puuduvad tõendid selle kohta, et AS Tirp moodustamisel või asutamislepingu sõlmimisel 17. mail 1990. a oleks rikutud seadust. AS Tirp asutamislepingu sõlmimine, mille kohaselt anti üle mitterahaline sissemakse, toimus enne EV Ülemnõukogu 17. juuli 1990. a otsust. Samuti ei ole tõendatud, et osalemine äriühingus oli vastuolus ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi (NSV Liidu ALMAVÜ 1967. a põhikiri) põhikirjaliste eesmärkidega. Samal põhjusel ei ole õige hageja väide, et spordiklubi ülemal T. Pavelil puudusid vara üleandmise volitused. Hageja väide kooskõla puudumise kohta vara üleandmise ja spordiklubi kui organisatsiooni tegevust reguleerivate normide vahel on paljasõnaline. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et spordiklubi ei olnud iseseisev (isemajandav) juriidiline isik, mistõttu tema juhil ei olnud õigust tehinguid teha. Eesti Tehnika- ja Spordiliit on 17. jaanuari 1991. a kirjas pidanud ennast AS Tirp (pankrotis) aktsiate omanikuks. Ka ei ole hageja tehingu kehtetuse alusena väitnud, et vara vastu saadud aktsiate omandiõigus ei ole üle läinud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu järeldus, et 1990. a kehtinud seaduste kohaselt oli mitterahalise sissemakse tegemine käsitletav vahetustehinguna. 1990. aastal kehtinud aktsiaseltsi põhimääruse p 17 kohaselt annavad aktsiate märkijatele aktsiaid asutajad, mitte asutatav aktsiaselts. Mitterahaline sissemakse tehti asutatud aktsiaseltsile kui iseseisvale juriidilisele isikule. Seega on tegemist kolmepoolse suhtega, mitte asutaja ja aktsiaseltsi vahelise vastastikuse ostu-müügi- või vahetussuhtega. Selle tõttu on 1. novembri 1990. a üleandmise-vastuvõtmise akt iseseisev tehing ning vastuolus EV Ülemnõukogu 17. juuli 1990. a otsusega. Vaidlusaluse üleandmise-vastuvõtmise akti objektiks olnud varade üleandmise kohustus võeti AS Tirp (pankrotis) asutamislepinguga. Viimasest ei nähtu, et lepingu kohaselt oleks ehitiste omandiõigus AS-le Tirp (pankrotis) üle antud. Asutamislepingu p 5 kohaselt tuli sissemakstav vara üle anda pärast lepingu sõlmimist. Juhul, kui asutamislepingu alusel ei oleks asutamist lõpule viidud, oleks lõppenud ka kohustus vara üle anda. Järelikult ei läinud ega saanudki asutamislepingu ja kehtivate seaduste kohaselt asutamislepinguga mitterahalise sissemakse objektiks oleva vara omandiõigus üle minna asutatavale aktsiaseltsile. Lisaks eeltoodule läks TsK § 138 kohaselt omandiõigus üle asja üleandmise momendil, kui seaduse või lepinguga ei olnud ette nähtud teisiti. Eelnevat kinnitab ka Saare Maakonna Hooneregistritalituse 26. mai 2000. a kiri, milles kinnitatakse, et hooneregistrisse on Väljaku 5 asuva hoone omanikuna kantud AS Tirp (pankrotis), vaidlusaluse üleandmise akti alusel. Hageja leiab jätkuvalt, et ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi osalemine äriühingus oleks

olnud vastuolus klubi põhikirjaliste eesmärkidega ning T. Pavelil puudusid äriühingus osalemiseks volitused. TsK § 28 kohaselt sai juriidiline isik teha üksnes neid tehinguid ja toiminguid, millised tulenesid otseselt tema eesmärkidest ja pädevusest. Kohus oleks pidanud hagi rahuldamata jätmisel viitama, milline konkreetne põhikirja või muu organisatsiooni tegevust reguleerinud dokumendi või õigusakti punkt andis ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubile pädevuse ja tema juhile volitused osalemiseks eraõiguslikus juriidilises isikus osanikuna ning vara üleandmiseks sellele juriidilisele isikule. Hagejal puudub võimalus ja kohustus tõendada negatiivset asjaolu. Eeltoodu põhjal on kohus jätnud asjas vääralt kohaldamata TsK §-d 51 ja 53, mille kohaselt seaduse nõuetele mittevastav tehing ning tehing, mille on teinud juriidiline isik vastuolus tema põhikirjaga või antud liiki organisatsioonide üldpõhimäärusega ette nähtud eesmärkidega, on kehtetu. ALMAVÜ põhikirja kohaselt oli ALMAVÜ kohalikul klubil õigus oma vara kasutada ja käsutada üksnes ALMAVÜ eesmärkidest lähtuvalt. Nendeks ei olnud aga äritegevus eraõigusliku isiku aktsionärina.

9.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja AS Tirp (pankrotis) sellele vastu. Kostja leiab, et kassatsioonkaebuse väited on alusetud. Vastuse kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja vaidlustab
1.novembri 1990. a üleandmise-vastuvõtmise akti, hagiavaldus on kohtusse esitatud 20. novembril 2000. a, seega pärast TsÜS §-s 113 sätestatud hagi aegumise kümneaastast tähtaega. Isegi kui T. Pavelil puudusid 17. mail 1990. a volitused AS Tirp asutamislepingu sõlmimiseks, kiitis Eesti Tehnika- ja Spordiliit kooskõlas TsÜS §-ga 103 selle hiljem heaks. Astumine oma varaga eraõiguslikku aktsiaseltsi ei olnud vastuolus ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi tegevust reguleerinud ALMAVÜ põhimäärusega.
10.Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma kaebuse juurde ja palus kostjatelt välja mõista 5664 krooni kohtukuluna.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et mitterahalise sissemakse tegemine aktsiaseltsi aktsiakapitali ei ole vaadeldav vahetustehinguna ja seda ei saa käsitleda TsK § 258 alusel. Äriühingu asutamislepingul on õiguslikult kahekordne toime: ühelt poolt on tegemist äriühingu loomise ja selle juhtimise korraldamise organisatsioonilise lepinguga, teiselt poolt kohustuvad asutajad äriühingu suhtes mingiteks tegudeks ja neil on õigus nõuda äriühingult äriühingu aktsia või osa väljaandmist. Sarnane on õigussuhe näiteks ka aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel, kus aktsia märkimisega tekib märkinud isikul kohustus aktsia eest tasuda. Tegemist on mittetäieliku kahekülgse vastastikuse lepinguga, millega märkija kohustub tasuma aktsiate eest, kuid aktsiaselts kohustub välja andma aktsiad märkijale juhul, kui aktsiakapital on suurenenud. Aktsiaseltsil ei ole kohustust tagada aktsiate väljaandmine, kui aktsiakapitali suurendamist ei toimu, st aktsiaseltsil ei ole kohustust tagada märkijale raha eest tingimata aktsiate väljaandmine. Seega on äriühingu asutamisleping ja aktsiate märkimisleping omaette lepingutüübid ja neile ei saa otse kohaldada võlaõiguslike lepingutena reguleeritud müügi või vahetuse sätteid. 1990. a kehtinud aktsiaseltsi

põhimääruse p 17 kohaselt loeti aktsiate märkimiseks lepingu sõlmimist, millega asutajad kohustuvad märkijatele välja andma aktsiaid ja märkijad kohustuvad maksma nende eest asutamislepingus kindlaks määratud summa. Vaidlusalusel ajal kehtinud reeglite kohaselt olid aktsiate väljaandmise osas kohustatud subjektiks aktsiaseltsi asutajad, mitte aktsiaselts. Seega puudus siin ka sel põhjusel vastastikune õigussuhe, mis ei võimalda samuti vahetuslepingu või ostu-müügilepingu sätete kohaldamist.

13.17. mail 1990. a sõlmitud AS Tirp asutamislepinguga nähti muuhulgas ette, et ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi märgib 74 AS Tirp aktsiat ja kohustub AS-le Tirp mitterahalise sissemaksena üle andma vaidlusaluse hoone ühe kuu jooksul pärast seltsi registreerimist. 1. novembri aktiga täitis ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi asutamislepinguga võetud sissemakse ASle Tirp üleandmise kohustuse. Käesoleval juhul on asutamislepingu näol mitterahalise sissemakse osas tegemist vara üleandmiseks kohustava tehinguga. Asutamislepinguga ega ka aktiga ei nähtud ette aega, millal vaidlusalune hoone pidanuks minema AS Tirp omandisse. Tulenevalt 1990. a kehtinud TsK §-dest 138 ja 139 sai AS-l Tirp omandiõigus hoonele tekkida hoone talle üle andmisel (valdusse andmisel), kuna teistsuguste kokkulepete sõlmimist tuvastatud ei olnud. On tuvastatud, et Saare Maakonna Hooneregistris on hoone AS Tirp omandisse ülemineku alusena märgitud
1.novembri 1990. a akt. Kohtud ei ole tuvastanud, et vaidlusalust hoonet AS-le Tirp tegelikult üle ei antud või et üleandmine oleks toimunud muul ajal, mistõttu võib eeldada, et hoone üleandmine toimus akti alusel 1. novembril 1990. a. Seega on hoone üleandmise aktil ühelt poolt hoone üleandmiseks kohustava tehingu (asutamislepingu) täitmise tähendus hoone valduse üleandmise kui faktilise toimingu näol. Kuna pooled ei ole sõlminud muud omandiõiguse ülemineku kokkulepet, saab selliseks kokkuleppeks käesoleval juhul ja TsK-le tuginedes lugeda aktis väljendatut, mistõttu tuleb akti lugeda tehinguks või õigustoiminguks. Seetõttu saab hinnata akti kui tehingut, mis põhjustab vara omandivormi muutumise Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a otsuse "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest" p 1 tähenduses ja tuvastada selle kehtetuse. Nimetatud otsuse jõustumisel ei olnud hoone omandiõigus veel muutunud. ALMAVÜ kohalike organisatsioonide tehingud on nimetatud Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega hõlmatud.
14.Ringkonnakohus on eksinud ka 1990. a kehtinud TsK §-de 28 ja 53 tõlgendamisel. TsK § 28 lg 1 kohaselt oli juriidilisel isikul õigusvõime vastavalt tema tegevuse kindlaks määratud eesmärkidele. Seega kehtis nn ultra vires põhimõte, mille kohaselt juriidiline isik võis teha üksnes selliseid tehinguid, milleks tal oli õigus. Muud tehingud olid selle põhimõttega vastuolus, st keelatud oli kõik see, mis ei olnud lubatud. Ringkonnakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ALMAVÜ põhikirjast tuleneb keeld äriühingus osalemiseks. Hageja väitis, et põhikiri ei luba sellist osalemist ja esitas selle kohta tõendina põhikirja. Kui kohus soovis asuda seisukohale, et tehing ei olnud vastuolus TsK §-ga 28, pidanuks ta tuvastama, et põhikiri lubas osaleda äriühingus, mitte vastupidi, ning viitama otsuses põhikirja sättele, millest tehingu tegemise õigus tuleneb. Küll on ringkonnakohus õigesti märkinud, et hageja kohustus oli tõendada, et T. Pavelil puudusid volitused

asutamislepingu sõlmimiseks ja vara üleandmiseks.

15.Kolleegium jätab tähelepanuta kostja AS Tirp (pankrotis) väited selle kohta, et vaidlusalune hoone ei kuulunudki ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubile, kuna kohus ei ole seda tuvastanud. Kolleegium jätab tähelepanuta ka AS Tirp (pankrotis) väited hagi aegumise kohta, kuna TsMS § 353 lg-st 2 tuleneb, et kassatsioonimenetluses ei saa nõuda hagi aegumise kohaldamist. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et AS Tirp (pankrotis) tugines aegumisele ka ringkonnakohtus ning asja uuel läbivaatamisel tuleb ka selles küsimuses seisukoht võtta. Seejuures juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu ka TsK §-le 86 ja TsÜS §-le 116, mille kohaselt algab aegumistähtaeg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
16.Kostjatelt kohtukulude väljamõistmise osas peab ringkonnakohus võtma seisukoha hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamise tulemusest lähtuvalt. J. Odar, A. Kull, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.