Kodu Ehitus OÜ hagi Orica Eesti OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. oktoobri 2013 määrus
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Orica Eesti OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Orica Eesti OÜ (RK: 10186632), seaduslik esindaja juhatuse liige Urmas Rägo
esindajad
Vastustaja (hageja): Koda Ehitus OÜ (RK: 10887659), seaduslik esindaja juhatuse liige Tarvo Virve
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. oktoobri 2013.a määrus osaliselt Orica Eesti OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda Orica Eesti OÜ poolt tsiviilasja nr 2-10-5272 menetlemisel kantud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 913 eurot.
2.Lugeda kohtumääruse sõnastatuks järgmiselt:
resolutsioon
tervikuna
„2.1. Rahuldada Orica Eesti OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Koda Ehitus OÜ-le menetluskulud summas 913 eurot.
2.2.Mõista välja Koda Ehitus OÜ-lt 913 (üheksasada kolmteist) eurot Orica Eesti OÜ kasuks menetluskulude
katteks.“
3.Rahuldada Orica Eesti OÜ määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli Koda Ehitus OÜ (hageja) hagi Orica Eesti OÜ (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 11. detsembri 2012 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus
12.jaanuaril 2013. Kostja esitas 4. veebruaril 2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud kokku summas 1600 eurot.
2.Hageja vaidles avaldusele vastu. Hageja vastuväidete kohaselt tuleks menetluskulude kindlaksmääramise avaldus asja keerukust arvestades jätta osaliselt rahuldamata. Kohus lahendas tsiviilasja 1 eelistungiga ja 1 kohtuistungiga ning edasiselt kirjalikus menetluses. Sellest lähtudes on kostja esindaja kuludeks 1600 eurot selgelt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Põhjendatud oleks ajakulu 5 tunni ja 20 minuti eest ning mitte kõrgema tunnitasuga kui 500 kr tunnis, mis teeb kokku 2666,66 kr ehk 170,43 eurot. Käsundusleping sõlmiti 4. märtsil 2010, tol ajal oli 1300 kr tunnitasuna mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul tavatult kõrge. Käsunduslepingu alusel on kokku lepitud arvete tasumiseks 10 päeva. Kostja ei ole esitanud ühtegi makseid tõendavat dokumenti, mis annab alust arvata, et tegemist ei ole reaalselt sissenõutava tasu suurusega. Kõik esitatud 4 arvet on esitatud õigusalase konsultatsiooni eest, kokku 20 töötundi, reaalselt kulutatav aeg ei saanuks kokku ületada 5-6 töötundi. Tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga, ning pooled olid eelnevalt kursis nõude aluse ja sisuga. 15. märtsist 2010 arve nr 3 hagiavaldusele vastuse koostamise eest ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui 3 töötunni ulatuses. Arvestades kohast tunnitasu, ei ole antud arve alusel põhjendatud välja mõista menetluskulu suuremas ulatuses kui 3 tundi x 500 kr = 1500 kr (95,87 eurot). 15. mai 2010 arve nr 4 kohtuistungil esindamise eest on põhjendatud 70 minuti ulatuses, mis teeb 583,33 kr (37,28 eurot). Arvel on märgitud 1 tund kohtuistungiks valmistumiseks ja 1,5 tundi esindamiseks kohtuistungil. Arvelt ei nähtu, millist kohtuistungit on käsitletud. Asjas toimus eelistung 12. mail 2010 ja kohtuistung 9. jaanuaril 2012. Vaid 2 kuud enne 12. mai 2010 eelistungit on kostja kulutanud 6 tundi hagiavaldust analüüsides, seega on põhjendamatu istungiks ettevalmistusele kulutada veel terve töötund. Istungi protokolli kohaselt toimus istung 1 tund ja 10 minutit. Seega on alusetu ja põhjendamatu taotlus 20 minuti ehk 1/3 tunni töötasu eest.
17.jaanuari 2012 arve nr 1 on ülepaisutatud. Antud asjas ei ole põhjendatud istungiks ettevalmistamisele kulutada rohkem kui 0,5 töötundi ehk 250 kr (15,98 eurot). Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 40 minutit. Kostja taotleb aga hüvitust 1,5 tunni ehk 90 minuti eest. Põhjendatud on töö 40 minuti ulatuses, s.o. 40/60=2/3 tunnisest töötasust 500 kr, mis teeb 333,33 kr (21,30 eurot). Arvel on märgitud ka „vastuse koostamine“ Hagiavaldusele vastuse koostamise eest on juba 15. märtsil 2010 esitatud arve nr 3.
5.oktoobri 2012 arve nr 4 on põhjendamatu täies ulatuses. Arve on esitatud hagiavaldusele vastuste koostamise eest, millises osas on juba 15. märtsil 2010 esitatud arve nr 3.
3.Kostja hageja vastuväidetega ei nõustunud. Menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on põhjendatud ja vajalikud. Lähtudes kehtestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääradest ei kata esitatud avaldus kõiki kohtuasjaga seoses kantud kulusid. Kohtu nõudel oli kostja kohustatud vastama kõigile hageja poolt esitatud taotlustele ja seisukohtadele. Samuti toimus menetlus kolme aasta jooksul ainult hageja taotluste tõttu. Kõik arvetel märgitud toimingud on teostatud ja OÜ Mersoonius poolt koostatud dokumendid on kohtutoimikus olemas. Orica Eesti OÜ on esitatud arved tasunud. Tunnitasu on suurus kindlaks määratud poolte vahelise kokkuleppega ja see on alla keskmise õigusabi turuhinna Eestis.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2013 määrusega Orica Eesti OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras Koda Ehitus OÜ-le menetluskulud summas 712,59 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole õigusabi tunnitasu 1300 kr ehk 83 eurot (käibemaksuta) põhjendamatult suur. Kohtule ei ole teada advokaadibüroode ega teiste lepinguliste esindajate (õigusbüroode) tunnitasud ja hinnakirjad võrdlemaks neid omavahel ja hindamaks keskmist mõistlikku ja optimaalset tasu. Kohtujurist lähtub seega asjaolust, et õigusabi tariif 1300 kr ehk 83 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta) oli kostjale vastuvõetav ja igati õigustatud hind. Riigikohus on lugenud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 110 eurot, millele lisandub käibemaks (lahend nr. 3-1-1-66-12, p 16). Ebaõige on hageja väide, et kostja lepinguline esindaja ei ole tõendanud esitatud arvete tasumist. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Sama tuleb ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-68-06 p-st 23. Maakohus hindas arvetel näidatud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust alljärgnevalt: 1) arve nr 3 (15. märts 2010): materjalide kogumine ja tutvumine, juriidiline analüüs ja vastuse koostamine: ajakulu kokku 6 tundi, tunni hind 1300 kr, tasumisele kuulub 7800 kr. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks arvel märgitud toimingute tegemise ajal olnud esindaja. Vastus hagiavaldusele on kohtule esitatud 17. märtsil 2010 ja selle on allkirjastanud kostja juhatuse liige. Asja materjalide kohaliselt on kostja alles 27. aprillil 2010 andnud välja volikirja T. Raidmale. Kuna kohtuväliseks kuluks ei ole õigusdokumendi koostamise vaid menetluses tegutseva esindaja kulud, jättis kohtujurist käesoleva arve menetluskuluna arvestamata; 2) arve nr 4 (15. mai 2010): ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ja esindamine kohtuistungil 1,5 tundi; ajakulu kokku 2,5 tundi, tunni hind 1300 kr, tasumisele kuulub 3250 kr. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 2,1666 tundi ja rahaliselt 2816,58 kr (180,01 eurot). Toimiku materjalide kohaselt on enne esimest kohtuistungit pooled esitanud kohtule mitmeid vastuseid ning seisukohti. Seega on kohtuistungiks ettevalmistamisel põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtuistung toimus 12. mail 2010 ja protokolli kohaselt kestis 1 tund ja 10 minutit (I kd tl 110-111) ehk 1,1666 tundi; 3) arve nr 1 (17. jaanuar 2012): ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi; esindamine kohtuistungil 1,5 tundi ja vastuse koostamine 1,5 tundi; ajakulu kokku 5 tundi, tunni hind 83 eurot, tasumisele kuulub 415 eurot. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 4,1666 tundi ja rahaliselt 345,83 eurot. Toimiku materjalide kohaselt tegid menetlusosalised viimati kohtus menetlustoiminguid juunis 2010. Ajavahemik kuni määratud kohtuistungini oli seega umbes 1,5 aastat (teostati hageja nõutud ja kohtu poolt
määratud ekspertiisi). 9. detsembril 2011 edastas kohus kostja esindajale e-mailiga ekspertiisiakti teadmiseks (I kd tl 188). Ekspertiisiakt on 14-l lehel. Kohtuistungiks ettevalmistuse käigus ekspertiisiaktiga tutvumiseks, vaidluse asjaolude meeldetuletamiseks ning senise menetluskäigu ülevaatamiseks olukorras, kus poolte menetlustoimingutes oli peaaegu 1,5 aasta pikkune paus, on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Kohtuistung toimus 9. jaanuaril 2012 ja protokolli kohaselt kestis 40 minutit ehk 0,6666 tundi. Kostja esindaja esitas 11. jaanuaril 2012 kohtule vastuse hageja 6. jaanuari 2012 taotluse (jätta ekspertarvamus tähelepanuta ja ekspert taandada) rahuldamata jätmiseks. Taotlus on 3-l lehel ja lisadokument 10-l lehel. Taotluse koostamisele eelnes ilmselgelt hageja poolt ekspertiisiakti kohta koostatud ja kohtule esitatud vastuväidete (vastuväited on 4,5-l lehel) põhjalik analüüs. Kolmeleheküljelise taotluse koostamisele ja vormistamisele, millele eelnes hageja vastuväidete analüüs, on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; 4) arve nr 4 (5. oktoober 2012): vastuse koostamine 2. mail 2012 - 2 tundi; vastuse koostamine 21. juunil 2012 - 1,5 tundi; vastuse koostamine 4. oktoobril 2012 - 3 tundi. Ajakulu kokku 6,5 tundi, kokku tasuda 539,50 eurot. Kohus luges arve nr 4 alusel põhjendatud ajakuluks kokku 2,25 tundi ja rahaliselt 186,75 eurot. Kohus on 26. aprillil 2012 edastanud kostja esindajale ekspert T. Sepaste seisukoha ja avalduse ning andnud tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kostja esindaja on kohtu nõuet täites esitanud kohtule 2. mail 2012 kirjaliku seisukoha nii eksperdi seisukoha ja avalduse kui ka hageja varasemalt esitatud seisukohtade suhtes. Kostjat kohustati esitama kirjaliku seisukoha üksnes eksperdi seisukoha ja avalduse suhtes, aga mitte hageja eelnevate seisukohtade osas, ning kirjalik vastus kohtu poolt nõutu suhtes moodustab vaevalt 1/3 vastusest, mistõttu on põhjendatud ajakuluks 2. mai 2012 vastuse koostamisel ning eksperdi seisukohaga tutvumisel 45 minutit ehk 0,75 tundi. Kohus on 18. juunil 2012 edastanud kostjale teate kordusekspertiisist ning andnud tähtajad kirjalike seisukohtade esitamiseks. Kostja esindaja on esitanud kohtule 22. juunil 2012 vastuväite Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusele (senise eksperdi taandamine) ja kohtu teatele korduvekspertiisi kohta. Kuna kohus on kohustanud kostjat esitama kirjaliku seisukoha üksnes korduvekspertiisi ja hageja poolt eksperdile esitatavate küsimuste kohta ning kirjalik vastus kohtu poolt nõutu suhtes moodustab 2/3 vastusest, siis hindab kohtujurist põhjendatud ajakuluks 22. juuni 2012 vastuse koostamisel ühe tunni. Vastuväite esitamine Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusele ei olnud vajalik ega põhjendatud. Kohus on 25. septembril 2012 edastanud kostja esindajale kohtunõude kirjaliku seisukoha avaldamiseks seoses kordusekspertiisi määramise ja uue eksperdi isiku valimisega. Kostja esindaja 5. oktoobri 2012 vastus on kahel lehel ning suures osas kordab kohtule 22. juunil 2012 juba esitatud seisukohti. Kohus luges põhjendatud ajakuluks kõnealuse vastuse koostamisel 30 minutit ehk 0,5 tundi. Kostja esindaja on 5. oktoobril 2012 esitanud kohtule ka kostja seisukohad hagiavalduse suhtes. Kohus selle dokumendi koostamiseks ajakulu ei arvestanud, kuna nimetatud dokumenti menetluse selles etapis kohus kostjalt ei nõudnud. Seega ei olnud toiming vajalik ega põhjendatud. Kohus leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 712,59 eurot jäävad lubatud piirmäära sisse ning on kohased ühe läbitud kohtuastme kohta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
1.oktoobri 2013 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega rahuldada Orica Eesti OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult.
Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on arvel nr 3 (15. märts 2010) Orica Eesti OÜ poolt kantud kulud summas 498,51 € (7800 kr) lepingulise esindaja kulud. OÜ Mersoonius (T. Raidma isikus) tegeles vastavalt 4. märtsil 2010 OÜ-ga Mersoonius sõlmitud käsunduslepingule tegeles materjalide kogumisega, tutvumisega, juriidilise analüüsiga ja hagiavalduse vastuse koostamisega. 27. aprillil 2010 andis kostja T. Raidmale välja volikirja, et tal oleks volitused kostja esindamiseks kohtutes; 2) ei ole põhjendatud 12. mail 2010 toimunud kohtuistungil osalemise ajast 20 minuti välja jätmine. Kohtuistungi ajale tuleks lisada sinna minemise ja tulemise aeg. Samuti ei ole põhjendatud 9. jaanuaril 2010 toimunud kohtuistungil osalemise ajast 40 minuti väljajätmine. Kohtuistungi ajale tuleb lisada sinna minemise ja tulemise aeg. Samuti on kostja hüvitamise piirmäärast lähtudes vähendanud oma menetluskulusid 60,72 € võrra ning ülejäänud summa 8,45 € tuleks arvestada kohtuistungil osalemise kuluna; 3) oli põhjendatud 2. mai 2012 vastuses sisalduv hageja seisukohale kostja vastuste koostamine, kuna hageja oli esitanud tegelikkusele mittevastavaid ja kohut eksitavaid väiteid. Nende ümberlükkamine oli asja lahendamiseks ning Orica Eesti OÜ esindamiseks vajalik; 4) oli TsMS § 333 kohaselt vajalik ja põhjendatud 21. juuni 2012 vastuses sisalduv vastuväide Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusele; 5) oli kohtuasi kestnud üle 2 aasta, hageja oli selle aja jooksul esitanud vastuolulisi seisukohti, neid muutnud ja esitanud tegelikkusele mittevastavaid väiteid. Seega oli asja selguse huvides vajalik ning põhjendatud 5. oktoobri 2012 vastusega koos kostja lõplike seisukohtade esitamine.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja põhjendused arve nr 3 osas veenvad ega tõendatud. Hageja nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel jäeti arve nr 3 menetluskulude arvestusest välja; 2) ei ole kostja põhjendus arve nr 4 osas asjakohane. Arvel on märgitud „esindamine kohtuistungil 1,5 tundi“. Sõidukulude hüvitamist esindaja kuluna ei nõuta. Samuti ei ole kostja põhjendus asjakohane arve nr 1 osas, kui taotleb kohtuistungile mineku ja tuleku aja hüvitamist kui esindaja kulu. Arvel on märgitud „esindamine kohtuistungil 1,5 tundi“; sõidukulude hüvitamist esindaja kuluna ei nõuta; 3) on maakohus õigesti leidnud, et nende menetlusdokumentide koostamist, milliste koostamist kohus ei ole kostjalt nõudnud, tuleb pidada mittevajalikuks ja põhjendamatuks toiminguks, mille hüvitamist ei saa vastaspoolelt nõuda. Ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-158-12 p-i 12 kohaselt kui menetlusdokument koostatakse ilma kohtu küsimiseta, ei hüvitata sellega seotud menetluskulusid; 4) märkis hageja täiendavalt, et vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Koda Ehitus OÜ ei esitanud määruskaebust Viru Maakohtu kohtumäärusele, kuigi leidis, et menetluskulu antud asjas kostjal ei ole põhjendatud
hüvitada rohkem kui 170,43 eurot 5 tunni ja 20 minuti eest. Kohus põhjendas, et peab asjakohaseks tunnitasuks 83 eurot, mis teeks 5 tunni 20 minuti arvestuses 442,66 eurot (5×83+83/3). Kui ringkonnakohus peab õigeks tühistada maakohtu määrus, palub Koda Ehitus OÜ, et ringkonnakohus kohtumäärust tühistades võtaks seisukoha kujundamisel arvesse ka Koda Ehitus OÜ vastuväiteid ning ei mõistaks menetluskuludena kostja kasuks välja rohkem kui 5 tunni ja 20 minuti eest. Kui kohus peab põhjendatuks tunnitasu 83 eurot, tuleb lugeda sellest lähtudes põhjendatuks mitte rohkem kui 442,66 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 1. oktoobri 2013.a määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel Orica Eesti OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamise ulatuse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 juhindudes uue määruse, millega rahuldada Orica Eesti OÜ menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt, kuid maakohtu 1. oktoobri 2013.a määruses märgituga võrreldes suuremas ulatuses. Kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks tuleb lugeda 913 eurot, milline summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnormi sellega, et kohtumäärus on osaliselt põhjendamata. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, nagu ei alluks kohus kaalutlusõiguse teostamisel mingitele normidele. Just diskretsiooniotsuste puhul on erilise tähtsusega otsustuste põhjendamise kohustus, kuna üksnes see võimaldab kõrgema astme kohtul kontrollida, missugustel kaalutlustel maakohus oma seisukoha kujundas ning kas arvesse on võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda on teinud maakohus. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh asjas teostatud menetlustoimingute hulgale. Maakohus on seda põhimõtet oma määruse põhjendamisel üldjoontes järginud, märkides, et kohtu poolt kindlaks tehtud kostja põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 712,59 eurot jäävad lubatud piirmäära raamidesse ning on kohased ühe läbitud kohtuastme kohta.
8.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohtadega kostja lepingulise esindaja poolt tehtud õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, mille kohaselt ei võeta hüvitamisel arvesse menetlusosalise esindaja poolt kohtule esitatud mistahes dokumente, mida kohus ei ole menetlusosalise käest nõudnud. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa piirduda üksnes nende toimingutega, mida menetlusosalise esindaja tegi kohtu nõudmisel. Arvestada tuleb sellega, kas esitatud seisukohad, taotlused vm menetlustoimingud aitasid kaasa asja lahendamisele ning eelkõige, kas need toimingud aitasid kaasa lahendi tegemisele menetluskulude hüvitamist taotleva poole (käesoleval juhul kostja) kasuks. Asjakohased ei ole vastustaja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-158-12 (p 12), kuna selles asjas luges Riigikohus hüvitamise mõttes põhjendamatuks kuluks kassatsioonkaebusele vastuse koostamise, mida Riigikohus ei olnud vastustajalt nõudnud. Käesolevas asjas on vaidlus esimese astme kohtus tehtud menetlustoimingute vajalikkuse ja põhjendatuse üle. TsMS § 199
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus muuhulgas anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, samuti vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Käesoleval juhul on hagi esitatud maakohtule 02.02.2010.a, kusjuures esialgu allkirjastas kohtule esitatud dokumente kostja seaduslik esindaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et dokumentide allkirjastamine ja esitamine seadusliku esindaja poolt ei võimalda tuvastada, et kostjat esindas või vastuse koostas kostja eest lepinguline esindaja (käsundisaaja). Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb kohtul menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodust lähtuvalt jättis maakohus õigesti arvestamata 15.03.2010.a arvel nr 3 näidatud toimingud ja nendega seotud kostja kulutused õigusabile.
9.T lk 108 olevalt volikirjalt nähtuvalt on kostja andnud lepingulisele esindajale enda esindamise õiguse 27.04.2010.a ning sellest ajast alates on kostja lepinguline esindaja menetluses osalenud. Lepingulise esindaja osalemist maakohtu 12.05.2010.a eelistungil ja 09.01.2012.a kohtuistungil on maakohus oma määruses piisavalt arvestanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks maakohtu määrust selles osas muuta. Pärast asjas teostatud ekspertiisi tulemuste kohtule saabumist novembris 2011.a on kostja lepinguline esindaja koostanud kohtule mitmeid kirjalikke seisukohti, sh eeskätt vastuseid hageja taotlustele: 11.01.2012 vastus hageja taotlusele taandada ekspert (3 lk + lisamaterjal); 10.02.2012 vastus hageja seisukohtadele (millega hageja vaidlustas ekspertiisi tulemused – 2,5 lk); 03.05.2012.a seisukohad eksperdi selgitustele ja hageja seisukohtadele (1,5 lk); 22.06.2012 vastuväited kohtumäärusele ja seisukohad korduvekspertiisi kohta; 05.10.2012 seisukohad kahe dokumendina (8 lk ja 2 lk). Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, 11.12.2012.a.
10.Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja poolt asja menetlemise käigus esitatud korduvaid seisukohti ja taotlusi tuleb lugeda kostja poolt oma lepingulise esindaja vahendusel vastuste ja seisukohtade esitamine osaliselt põhjendatuks vaatamata sellele, et kohus ei nõudnud sõnaselgelt kostjalt hageja seisukohtadele vastuseid. Lisaks maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks loetud õigusabi osutamise mahule 8,6 tunni ulatuses leiab ringkonnakohus, et hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabile tehtud kulutused veel 2,4 tunni ulatuses, s.o kokku mahus 11 tundi. Arvestades eeltoodud kaalutlusi leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalikuks mahuks käesolevas tsiviilasjas tuleb lugeda 11 tundi tunnihinnaga 83 eurot, millest järelduvalt hüvitamisele kuulub 913 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Summale ei lisandu käibemaksu.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.