Jätta Orica Eesti OÜ vastastikuste nõuete tasaarvestuse avaldus läbi vaatamata.
Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.26.03.2009 sõlmisid Orica Eesti OÜ ja Koda Ehitus OÜ töövõtulepingu nr 1/26.03.2009. Hageja märgib, et kostja sai töövõtulepingu projekti tutvumiseks e-mailiga 19.03.2009 ja esitas sellesse 20.03.2009 mitu parandusettepanekut. Kostja oli töövõtulepingu tingimused läbi töötanud ja tingimustest seega enne lepingu allkirjastamist teadlik. Töövõtulepingu kohaselt kostja tellis ja hageja kohustus lepingus kokkulepitud tingimustel projekteerima ja ehitama Vaivara vallas Ida-Virumaal Mustaninas asuva administratiivhoone konditsioneeri- ehk (freoon) õhu jahutus- ja küttesüsteemid. Töövõtulepingus lepiti kokku nõuetes ja tingimustes, mille kohaselt ei ole hinnapakkumised lepingu osaks ega lepingu täitmise aluseks.
2.Hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused. Lepingu kohaselt pidi kostja nädala jooksul töö vastu võtma, kuid keeldus. Keeldumise alustena viitas kostja hinnapakkumistele kui töövõtulepingu lahutamatutele lisadele ning nõudis juhindumist hinnapakkumises osundatule. Kostja ei tunnistanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus saavutatud tehnilisi parameetreid, mis olid aluseks projekteerimisel ja ehitamisel ja mida tuli seetõttu arvestada. Hageja on seisukohal, et tulenevalt töövõtulepingu p 2.5 ei ole kostjal õigust anda juhiseid lepingu täitmiseks kui need väljuvad juba seni lepingus kokkulepitust ning moonutavad selle sisu. Hageja rõhutab, et hageja ei saanudki lepingut täites juhinduda hinnapakkumistest kui töövõtulepingus endas lepiti kokku teisiti. Hageja leiab, et kostja keeldus nõuetekohast tööd vastu võtmast alusetult ja vastavalt töövõtulepingu p 2.4 loetakse töö üleantuks ja vastuvõetuks ka sel juhul, kui kostja alusetult keeldub nõuetekohase töö vastuvõtmisest. Seega loetakse hageja arvates töö tehtuks ja üleantuks hiljemalt 19.05.2009. Kostjale on 20.05.2009 väljastatud tasumiseks arve nr 290072.
3.Töövõtulepingu p 3.2 lepiti kokku, et kostja tasub töö tegemise tasust 700 000 krooni (44 738, 15 eurot) 5%, millele lisanduvad maksud pärast projekti üleandmist. Kostja ei ole tehtud tööde eest tasunud. Alates 03.06.2009 on kostja hagejale võlgu 41 300 krooni (sealhulgas käibemaks) + intress 0,1% võlgu olevalt summalt. Hageja möönab, et tulenevalt lepingu p 4.6 on kostjal õigus sõltumata põhjusest igal ajal etteteatamistähtajata leping üles öelda, kohustudes seejuures tasuma ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud töö eest. Kostja keeldus tööde eest tasumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista 41 300 krooni, millele lisandub intress 0,1%.
4.Hageja leiab, et kostja oma vastuväidetes esitatud kirjavahetuses nõuab hagejalt mitte töövõtulepingu tingimuste täitmist, vaid hinnapakkumise täitmist. Samas on pooled kokku leppinud, et töö peab vastama töövõtulepingu tingimustele, mitte hinnapakkumise tingimustele. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et töövõtulepingus ei sisaldu hinnapakkumisi. Hageja rõhutab, et hinnapakkumised ei ole lepingu lisad. Hageja märgib, et hinnapakkumistes toodi seadmete jahutusvõimsused, läbirääkimiste käigus soovis tellija (kostja) kokku leppida aga
parameetrid, millistele peavad büroohoone õhu jahutus- ja küttesüsteemid vastama. Kokkulepet ei sõlmitud selles, millised peavad olema seadmete jahutusvõimsused (I kd, tl 99).
5.Hageja rõhutab, et lähteülesanne ei ole projekti koostamise ehk töö aluseks (I kd, tl 114 jj). Lähteülesandele tuginedes esitas hageja hinnapakkumise, mis oli pakkumise esitajale siduv 60 päeva. Hinnapakkumine oli aluseks lepingueelsete läbirääkimiste alustamisele. Läbirääkimised lõppesid töövõtulepingu sõlmimisega. Töövõtulepingus lepiti kokku jahutusvõimsuse parameetrites (mitte seadmetes). Töövõtuleping koos lisadega on aluseks projekti koostamisele. Hageja palub hagi rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et töövõtulepingus ei lepitud kokku nõuetes ja tingimustes, mille kohaselt ei ole hinnapakkumised töövõtulepingu lisadeks ega lepingu täitmise aluseks. Hageja kinnitab oma 12.05.2009 e-kirjas, et projekt peab vastama pakkumisele. Hageja 12.03.2009 ja 18.03.2009 hinnapakkumistes esitatud tingimused läbirääkimiste käigus ei muutunud. Lepinguga ei lepitud kostja ettepanekul kokku teistsugustes seadmetes ja tingimustes kui läbirääkimiste etapi alguses olevates hinnapakkumistes. Kostja ei keeldunud lepingueelsete läbirääkimiste käigus saavutatud tehniliste parameetrite tunnistamisest, vaid nõudis hagejalt nende täitmist.
7.Kostja alustas hagejaga läbirääkimisi lähtudes hageja 12.03.2009 esitatud hinnapakkumisest (kostja 16.03.2009 e-kiri, tl 48-50). Kostja korraldatud hankekonkursil tunnistati edukaimaks Koda Ehitus OÜ 12.03.2009 esitatud administratiivhoone jahutus- ja küttesüsteemi projekteerimise ja väljaehitamise hinnapakkumine, kuna hind oli soodsaim ja pakutud seadmete võimsus oli sama teistes pakkumistes toodud seadmete võimsustega. Kui pakkumiste seadmete võimsused oleksid olnud erinevad, siis ei oleks need olnud võrreldavad ning nende hindamine oleks toimunud teiste põhimõtete alusel.
8.19.03.2009 esitas hageja kostjale lepingu projekti. Võrreldes lepingu projekti (parandusi) ja lepingu sõnastust, siis on näha, et hinnapakkumistes esitatud tingimused läbirääkimiste käigus ei muutunud ning lepinguga ei lepitud kokku teistsugustes seadmetes ja tingimustes kui hinnapakkumistes ning kostja nõudis hagejalt kokkulepitud tehniliste parameetrite täitmist. Kostja väidab, et hageja ei täitnud töövõtulepingut vastavalt kokkulepitule, seega ei ole kostjale nõuetekohast projekti üle andnud. Kuna nõuetekohast projekti ei ole üle antud, ei pidanud tellija ka tööd nädala jooksul vastu võtma. Tööd ei saa lugeda nõuetekohaselt tehtuks ja üleantuks hiljemalt 19.05.2009
9.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja koostatud projekti jahutusvõimsused ei vasta hageja 12.03.2009 ega 18.03.2009 hinnapakkumisele. Hageja 11.05.2009 kostjale esitatud jahutusseadmete projektis on jahutusvõimsus välisosadel 79,9 kW ja siseosadel 71,76 kW. Hageja mõlemas hinnapakkumises oli välisosade jahutusvõimsus 101,9 kW ja siseosade jahutusvõimsus 99,4 kW. Seega vähendas hageja omavoliliselt jahutusvõimsusi välisosadel 22 kW (21,6%) ja siseosadel 27,64 kW (27,8%). Vastavalt lepingu p 2.7 on tellija kohustatud mõistliku aja jooksul pärast töö üleandmist töö üle vaatama ja mittevastavause avastamisest sellest töövõtjat kirjalikult teavitama. 19.05.2009 hagejale saadetud kirjas palus kostja parandada esitatud projekti ja näha projektis ette hinnapakkumises toodud jahutusvõimsusega seadmete kasutamise. Alternatiivse lahendusena pakkus kostja hagejale välja vähendada lepingu hinda vähendatud jahutusvõimsusega samas mahus so 21, 6% ehk 151 200 krooni, millele lisandub käibemaks ning tingimusel, et
vähendatud võimsusega seadmed tagavad lepingus toodud nõuetele vastava jahutuse kogu hoone ulatuses. Oma 20.05.2009 kirjas tunnistas hageja, et ei projekteerinud jahutussüsteemi hinnapakkumistes toodud jahutusvõimsustega ja keeldus projekti nõuetega kooskõlla viimisest. Samuti polnud hageja nõus lepingu maksumuse vähendamisega. Kostja omaltpoolt andis hagejale täiendava tähtaja lepingujärgsete kohustuste täitmiseks 10.06.2009.a Hageja keeldus. Eeltoodust tulenevalt ei näinud kostja võimalust jätkata hagejaga koostööd ning taganes oma 11.06.2009 kirjaga lepingust hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu.
10.Kostja kinnitab, et sõlmis hagejaga lepingu lähtudes heas usus hageja 12.03.2009 ja 18.03.2009 pakkumistest. Hageja hinnapakkumise puhul oli tegemist VÕS § 16 lg 1 pakkumusega. Kostja viitab VÕS § 29, mille järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte tegelikust tahtest ning tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja leiab, et lepinguga ei lepitud kokku hinnapakkumistest erinevates seadmetes ja tingimustes ning lepingu täitmisel oli hageja kohustatud lähtuma oma hinnapakkumistest. Kostja leiab, et hageja ühepoolne jahutusvõimsuste vähendamine on vastuolus VÕS § 89 sätestatuga. Vastavalt VÕS § 97, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Kostja on seisukohal, et kuna hageja keeldus korduvalt oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest, jäi kostjal hageja kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (oleks sõltumata välistemperatuurist tagatud normaalne õhutemperatuur kogu hoones) ja seetõttu õigustatud õiguskaitsevahendina lepingust taganemine VÕS § 116. Kostja taganes lepingust oma 11.06.2009 kirjaga Kostja rõhutab, et hageja koostatud projekt ei vasta lepingutingimustele: - hageja hinnapakkumiste aluseks oli kostja lähteülesanne - lepingu sõlmimise aluseks olid hageja hinnapakkumised - leping nägi ette, et konditsioneeri- ehk õhu jahutuse- ja küttesüsteem peab olema projekteeritud ja välja ehitatud kogu hoones ning süsteem peab tagama sisekliima normid kõigis siseruumides sealhulgas bürooruumides ja riietusruumides - kuna hageja koostatud projekt ei näinud ette konditsioneerisüsteemi kõikidesse hoone ruumidesse ning on vähendatud hinnapakkumistes toodud jahutusvõimsuse parameetreid, siis ei vasta projekt lepingutingimustele. Lepingus sätestati, et konditsioneeri- ehk õhu jahutuse- ja küttesüsteem peab olema projekteeritud ja välja ehitatud kogu hoones ning süsteem peab tagama sisekliima normid kõigis siseruumides, sealhulgas bürooruumides ja riietusruumides ning mingeid ruume välja ei jäetud. Projektis ei ole hageja projekteerinud konditsioneeri ehk õhu jahutuse- ja küttesüsteemi ligi neljandikule (1/4) Orica Eesti OÜ administratiivhoonele sh meeste garderoobidesse (ruumid nr 1.25 ja 1.26) ning on vähendanud hinnapakkumistes toodud jahutusvõimsusi. Hageja ei ole projekti koostamisel lähtunud lepingu lisa p 2 loetletud standarditest. Projekti seletuskirja (punktis 1.1.1 on projekti koostamise lähteandmeteks – projekteerimise lähteülesanne, arhitektuursed alused, hoone asukoht, kohapeal hangitud informatsioon ning objekti pildid). Seega on kostja arvates väär hageja väide, et ta ei pidanud lähteülesandest lähtuma (tl 144, I kd). Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kostja märgib, et lepingu p 2.1 kohustas töövõtjat andma tellijale üle tingimustele vastavalt teostatuid töö kahes etapis. Hiljemalt 08.05.2009 tuli tellijale üle anda õhu jahutuse- ja küttesüsteemide projekt. Vastavalt lepingu p 4.5, kui töövõtja satub viivitusse töö üleandmisega, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist (0,1% lepingu p 3.1 nimetatud tasust iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% p 3.1 ettenähtud tasust). Kostja nõuab lepingurikkumise tõttu tekkinud viivituse (08.05.2009 – 11.06.2009) eest 23 800 krooni leppetrahvi (0.1% x 34 kalendripäeva x 700 000 krooni). Kostja tellis pärast lepingust taganemist lepingu objektiks olevad tööd järgmise pakkumise teinud OÜ-lt Hiieko hinnaga 801 400 krooni, millele lisandub käibemaks. VÕS § 135 lg 1 tulenevalt võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kostja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kahjuhüvitisena hagejalt lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna tasumist so 101 400 krooni, millele lisandub käibemaks 20 280 krooni, kokku 121 680 krooni. Hageja võimalikud nõuded võib seega kostja tasaarvestada eelkirjeldatud nõuetega. Kostja märgib, et juhul kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, esitab kostja alternatiivse nõudena vastastikuste nõuete tasaarvestamise avalduse ja palub hagejalt välja mõista - leppetrahvi 23 800 krooni; - VÕS § 135 lg 1 alusel kahju 121 680 krooni.
EKSPERTIIS, MENETLUSE KÄIK, EKSPERDI TAANDAMINE
12.Kohus määras 25.08.2010 ehitustehnilise ekspertiisi ning selle teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi T. S.. Ekspert teostas ekspertiisi (I kd, tl 176 jj, selgitus II kd lk 68 jj). Hageja esitas vastuväited ekspertarvamusele (I kd tl 196) Hageja leidis, et ekspert tegi oma tööd hooletult oli kallutatud ning hageja taotles eksperdi taandamist. Kostja eksperdi taandamise taotlusega ei nõustunud (tl 203) Kostja kinnitas, et T. S.l ei ole Orica Eesti OÜ-ga mingisuguseid suhteid ning eksperdi taandamise taotlus tuleks TsMS § 31 alusel jätta läbi vaatamata. Lisaks eeltoodule oli hagejale eksperdi nimi ja asjaolu, et ekspert töötas koos kostjale ehitusjärelevalvet teostanud Hannes Kasega, teada juba üle aasta tagasi enne ekspertiisi ning eksperdi määramist kohtu poolt. (II kd, tl 5) 14.06.2012 määrusega taandas kohus ekspert T. S. (II kd, tl 170-171). Kohus nõustus, et olukorras kus ekspert on otseselt seotud äriühinguga, mis otseselt teostas järelevalvet poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmise (ehitamise) üle, teeb hiljem ekspertiisi tehtud tööde lepingutingimustele vastavuse osas, ei ole eksperdi erapooletus tagatud ja taandamise taotlust saab pidada põhjendatuks. Kordusekspertiisi teostamist pooled vajalikuks ei pidanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus poolte taotlusel lahendab asja kirjalikus menetluses.
13.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Koda Ehitus OÜ ja Orica Eesti OÜ sõlmisid 26.03.2009 töövõtulepingu nr 1/26.03.2009 (tl 11-18), mille p 1.1 järgi tellija (kostja) tellis ning töövõtja (hageja) kohustus tegema Orica Eesti OÜ administratiivhoone Mustanina külas, Vaivara vallas, Ida-Virumaal, konditsioneeri ehk õhu jahutuse- ja küttesüsteemide projekteerimise ja väljaehitamise. Lepingu p 1.2 järgi pidi töö vastama Lepingu lisas 1 sätestatud tingimustele. 11.06.2009 taganes tellija (kostja) lepingust hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu (tl 9-10).
15.Hageja väidab, et täitis lepingu vastavalt kokkulepitule ja esitas projekti tellijale vastuvõtmiseks. Hageja leiab, et kostja taganes lepingust põhjendamatult ja palub kostjalt välja mõista lepingu p 3.2 alusel 41 300 krooni (5% 700 000-st, millele lisanduvad maksud (käibemaks)), millele lisandub intress 0,1% võlgu olevalt summalt päevas. Kostja väitel vähendas hageja omavoliliselt hinnapakkumistes toodud jahutusvõimsusi, osades riietusruumides jättis õhu jahutuse- ja küttesüsteemi projekteerimata, mistõttu ei vastanud projekt kokkulepitud tingimustele, järelikult ei ole nõuetele vastavat projekti kostjale üle antud ning kostjal pole kohustust maksta tasu.
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hinnapakkumistes toodu sisaldub töövõtulepingus ning kas hageja tehtud töö vastab kostja esitatud lähteülesandele ja lepingus kokkulepitule. Hageja rõhutab, et hinnapakkumised ei ole lepingu lisad ning töövõtulepingus lepiti kokku nõuetes ja tingimustes, mille kohaselt ei ole hinnapakkumised lepingu osaks ega selle täitmise aluseks. Hageja väitel saavutati tehnilised parameetrid lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning lepingut täites ei saanudki hageja juhinduda hinnapakkumistest kui töövõtulepingus endas lepiti kokku teisiti. Hageja esitas hinnapakkumise tuginedes lähteülesandele. Hinnapakkumine oli aluseks lepingueelsete läbirääkimiste alustamisele. Läbirääkimised lõppesid töövõtulepingu sõlmimisega. Töövõtuleping koos lisadega oli aluseks projekti koostamisele ehk siis projekti koostamisel pidi lähtuma ja lähtus hageja üksnes töövõtulepingust. Kostja seevastu rõhutab, et hinnapakkumised olid lepingu sõlmimise aluseks ja sisalduvad lepingutingimustes ning hinnapakkumistes esitatud tingimusi lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei muudetud. Töövõtulepingus ei lepitud kokku ainult jahutusvõimsuste parameetrites, vaid ka paljudes muudes tingimustes ja parameetrites, sealhulgas, et konditsioneeri- ehk õhu jahutuse- ja küttesüsteem peab olema projekteeritud ja välja ehitatud kogu hoones ning süsteem peab tagama sisekliima normid kõigis siseruumides sealhulgas bürooruumides ja riietusruumides (II lk 93).
17.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja koostatud projekti jahutusvõimsused ei vasta hageja 12.03.2009 ega 18.03.2009 hinnapakkumistele. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja administratiivhoone kõikidesse ruumidesse ei projekteeritud õhu jahutuse- ja küttesüsteemi. Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hinnapakkumistes toodu sisaldub töövõtulepingus ning poolte seisukohad on selles vastandlikud, tuleb kummalgi poolel oma väiteid tõendada. Hagejal tõendada, et pooled leppisid lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokku võimsuste muutmises. Kostjal omakorda lasub tõendamiskohustus selles, et hinnapakkumised olid lepingu sõlmimise aluseks ning hinnapakkumistes toodu sisaldub ka lepingutingimustes, mingeid muid kokkuleppeid lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei sõlmitud.
18.Kohus leiab, et antud juhul tuleb kohtul tõlgendada milline oli poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel, milliste tingimustega pooled end siduda soovisid ning milliste tingimustega seotuks peavad. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte tegelikust tahtest ning tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi.
Kohus lähtub poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimuste üle otsustamisel kohtule esitatud tõenditest. Kuna kohus taandas menetluses ekspert T. S., ei käsitle kohus eksperthinnangut tõendina TsMS § 229 mõttes ega arvesta seda tõendite hindamisel.
19.Hageja ei pea end siduvaks ei lähteülesande ega oma esitatud hinnapakkumistega. Hageja tugineb oma nõudes üksnes töövõtulepingu tingimustele ega vaidle vastu, et projekt ei vasta lähteülesandele ega hinnapakkumistele. Kohus leiab, et iseenesest on õige see, et hageja tugineb oma nõudes töövõtulepingule, kuid kohus ei nõustu sellega, et hinnapakkumistes toodu ei sisaldu poolte vahel sõlmitud lepingus (ehk lepingu sõlmimisel ei lähtutud hinnapakkumistest). Kuigi hageja rõhutab, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus muudeti hinnapakkumistest nimetatut (lepiti kokku väiksemates võimsustes), ei ole vastaspool seda omaks võtnud ega hageja suutnud ka tõendada. Kohus nõustub kostjaga, et hageja hinnapakkumise puhul oli tegemist VÕS § 16 lg 1 sätestatud pakkumusega. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Oferdis sisalduvad tulevase lepingu tingimused ei pea olema väga täpselt ja ammendavalt kirjeldatud. Tavaliselt loetakse piisavaks, kui ofert sisaldab lepingu eset, kogust ja hinda (VÕS kommentaarid I kd, lk 68). Vastavalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui on piisavalt selge et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
20.Kostja esitas lähteülesande. Kostja lähteülesande alusel esitas hageja hinnapakkumise, milles toodud lepingu ese – Orica Eesti OÜ administratiivhoone jahutussüsteemi ehitustööd vastavalt tellija poolt määratud ruumidesse ja Skat Keskus OÜ koostatud ventilatsiooni teostusjoonisele, hind 700 000 krooni kus ka loetletud süsteemide võimsused ja seadmed. 16.03.3009 e-kirjas teatab kostja, et lähtudes hageja 12.03.2009 esitatud hinnapakkumisest soovib kostja alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks (tl 48). Eeltoodust nähtub selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt, et kostja alustab läbirääkimisi hinnapakkumistes toodu põhjal. Kohus on seisukohal, et viidatud e-kiri tõendab ühemõtteliselt kostja nõustumust siduda end hagejaga ja lepinguga üksnes hinnapakkumises toodud tingimustel. Kostja märgib ka hagejale 01.06.2009 saadetud kirjas (tl 68), et hageja poolt esitatud hinnapakkumine, milles olid märgitud konkreetsed seadmed ja nende võimsused, tunnistati edukaimaks, kuna oli hinnalt soodsaim, samas pakutud seadmete võimsus oli samas suurusjärgus kui teistes pakkumustes toodud seadmete võimsused. Asjaolu, et kostja on läbirääkimiste alustamisel ja lepingu sõlmimisel lähtunud hageja esitatud hinnapakkumisest, oli hagejale teada nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
21.Hageja väidab, et töö pidi vastama lepingule, kuid ei pidanud vastama 12.03.2009 ja 18.03.2009 hinnapakkumistes toodud tingimustele, sest 26.03.2009 sõlmitud töövõtulepinguga lepiti kokku teisiti. 02.05.2012 esitatud kirjalikus seisukohas märgib hageja, et vaidlus käib poolte vahel selle üle, kas tehtud töö vastab lähteülesande tingimustele (tl 149, II) Kohus ei nõustu sellekohase käsitlusega. 19.03.2009 esitas hageja kostjale lepinguprojekti (tl 51). Lepinguprojektist ega poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et pooled oleksid loobunud või muutnud hinnapakkumistes toodut,
samuti ei nähtu et pooled oleksid teinud muudatusi seadmete osas. Lepinguprojektis täpsustati objekti nimetus, maksetingimused, poolte andmed, lisati kehtivate standardite loetelu ning sätestati nõue, et õhu jahutuse- ja küttesüsteemi projekteerimisel ja väljaehitamisel lähtutakse soojusliku mugavuse klassist B, ruumiõhu temperatuur suvel 24,5 +- 1,5o ja talvel 22, 0 +- 2,0 o ning müra piirväärtused bürooruumides ja riietusruumides. Hageja teatab 24.03.2009 e-kirjas (tl 24), et temperatuur soovitud ruumides ja müratasemed oleksid tagatud. Projekteerija on ka võimsused välja arvutanud, selle pakkumise raames saab töö teostatud. Eeltoodu lükkab kohtu arvates ümber hageja väide, et projekteerimisega alustati pärast lepingu allkirjastamist ja et hageja ei pidanud siis enam lähteülesandest ning oma hinnapakkumistest lähtuma. Kohus juhib siinkohal tähelepanu lepingu p 3.1, mille kohaselt kohustus tellija maksma töövõtjale töö tegemise tasu summas 700 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Seega ka lepingu hind jäi samaks, mis 18.03.2009 hinnapakkumises. 07.05.2009 e-kirjas juhib kostja esindaja hageja tähelepanu sellele, et projekt ei vasta hinnapakkumisele ning jahutusvõimsust on 1/3 võrra vähendatud ning kostja sellega ei nõustu (tl 46) . 12.05.2009 vastab hageja esindaja, et „.... nüüd peaks olema vastavalt pakkumisele ...“ (tl 45) Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et hageja teadis, et projekt ei vasta hinnapakkumisele, kostja lähtub aga hinnapakkumisest ning pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kohus leiab, et poolte kirjavahetusega on tõendatud, et kostja lähtus lepingut sõlmides hinnapakkumistes toodust ning hagejale oli see asjaolu teada nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus oli lepitud kokku vastupidises. Kohus viitab siinkohal VÕS § 14 lg 2, millest tuleneb kohustus teatada lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu isikul on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Seega oleks pidanud võimalikest muudatustest hageja kostjat informeerima. Seda hageja ei teinud. Tulenevalt poolte kirjavahetusest selgub, et kostja ei nõustunud jahutusvõimsuste vähendamise osas ja hinna osas (hageja muutis küll seadmete võimsusi, kuid keeldus vähendamast hinda). Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et pooled sõlmisid lepingu lähtudes hageja hinnapakkumistest, milles olid toodud nii seadmete tüübid kui maksumus, seadmete asetus ruumides ning läbirääkimiste käigus see ei muutunud. Kostja soov siduda end lepinguga üksnes hinnapakkumistes toodud tingimustel oli hagejale teada nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Hageja muutis hiljem projekti, milles oli vähendanud 1/3 jahutusvõimsust, samas aga ei olnud vähendanud hinda. Samuti ei olnud seadmeid paigutatud kõikidesse kostja poolt soovitud ruumidesse. Nimetatud asjaolule on kostja juhtinud hageja tähelepanu korduvalt. 19.05.2009 JH-2015 kirjas on kostja juhtinud hageja tähelepanu, et miks hageja ei ole nõus koostama projekti lähtudes hinnapakkumisest ja teinud ettepaneku , et hageja kas parandab esitatud projekti ja näeb projektis ette hinnapakkumises toodud võimsusega seadmete kasutamise või pooled vähendavad lepingu hinda seadmete vähendatud võimsusega samas mahus so 21,6 % ehk 151 200 krooni, millele lisandub käibemaks ja seda tingimusel, et hageja esitab kinnituskirja, et vähendatud võimsusega seadmed tagavad lepingus toodud nõuetele vastava jahutuse kogu hoone ulatuses ( tl.64). Hageja 20.05.2009 vastuses selle ettepanekuga ei nõustu ( tl 65).
22.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu.
Lepingu p 2.1 järgi kohustus töövõtja tellijale üle andma Lepingu p 1.2 sätestatud tingimustele vastava töö. Lepingu p 1.2 järgi pidi töö vastama Lepingu Lisas 1 toodud tingimustele. Kostja väitel ei vastanud töö lepingutingimustele - hageja vähendas ühepoolselt hinnapakkumistes toodud jahutusvõimsusi - ei projekteerinud konditsioneeri kõikidesse ruumidesse mistõttu kostja taganes oma 11.06.2009 kirjaga lepingust hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu.
23.Töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping ning tulemusele suunatus § 635 lg 1 mõistes tähendab seda, et töövõtja vastutab tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul, kui ta on tulemuse saavutamiseks vajalike toimingute tegemisel järginud käibes vajalikku hoolsust, ja isegi juhul kui ta ei vastuta asjaolu eest, mis tulemuse saavutamist (ehk töö nõuetekohast valmimist) takistas. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtja tehtud töö oma omaduste poolest vastama lepingutingimustele (VÕS § 641). Tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastav tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 5. lõike järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne kui tal on võimalus asi üle vaadata. Töö on valminud kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning tulemus saavutatud. Juhul, kui tellija enne töö vastuvõtmist läbiviidava ülevaatuse käigus avastab, et töö ei vasta lepingu tingimustele, ei ole tellija reeglina töö vastuvõtmiseks kohustatud. Sellisel juhul võib tellija töö vastuvõtmisest keelduda. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav. (3-2-1-80-08, 28.10.2008) Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus on tellijal ennekõike juhul, kui töövõtja poolt teostatav töö ei vasta lepingutingimustele. (§ 641). Tellija õigus keelduda töö lepingutingimustele mittevastavuse korral töö vastuvõtmise kohustuse täitmisest tuleneb VÕS § 110 lg 1 (RKTKo 3-2-1-90-08 p 22). Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1, lg 2 p 2 Kohus leidis, et pooled sõlmisid lepingu arvestades ja silmas pidades hinnapakkumistes toodut ning hageja koostatud projekt ei vastanud nendele tingimustele (jahutusvõimsuste ja kõigi lähteülesandes märgitud ruumide jahutuse osas), ei olnud hageja tehtud töö vastav oma omaduste poolest, mistõttu jäi kostja ilma sellest, mida ta lepingut sõlmides õigustatult lootis. Seega oli ka kostjapoolne vastuvõtmisest ja tasu maksmisest keeldumine põhjendatud. Kohtuvaidluse korral töövõtjapoolse tasunõude üle, mille täitmisest on töö vastu võtmata jätnud tellija keeldunud, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ja töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud. Töövõtja hagi jääb rahuldamata kui tellijal õnnestub tõendada, et tal oli töö vastuvõtmisest keeldumise õigus kuna töö ei vastanud lepingu tingimustele (RKTKo 3-2-1-80-08 p 22).
VÕS § 111 annab tellijale töö lepingutingimustele mittevastavuse korral õiguse keelduda omapoolsete töövõtulepingust tulenevate põhikohustuste täitmisest, eelkõige töövõtjale tasu maksmisest puudustele vastavas ulatuses. Tellijal on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral § 110 kohaselt õigus keelduda töö vastuvõtmisest ning vältida seeläbi töövõtja tas nõude sissenõutavaks muutumist. Tellija võib töövõtulepingust VÕS § 116 sätestatud eeldustel taganeda. Lepingust taganemine tuleb kõne alla juhul, kui lepingutingimustele mittevastavaus kujutab endast olulist lepingurikkumist § 116 lg 2 tähenduses. Kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, on tegemist olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2 p 1). Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
24.Kostja vastastikuste nõuete tasaarvestuse avaldus Kostja esitas kohtule vastastikuste nõuete tasaarvestuse avalduse (tl 42-43). Kostja märkis, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, esitab kostja alternatiivse nõudena vastastikuste nõuete tasaarvestamise avalduse, millega tasaarvestab hageja võimalikud nõuded kostja vastu alljärgnevate kostja nõuetega hageja vastu: - Lepingurikkumise tõttu tekkinud viivituse eest 23 800 krooni leppetrahvi nõue, - VÕS § 135 lg 1 alusel kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe 121 680 krooni suurune nõue. Vastuhagi kostja esitada ei soovinud. Kuna kohus jätab hageja nõude rahuldamata, ei käsitle kohus ka kostja nõuete tasaarvestuse avaldust, mis oli esitatud alternatiivnõudena juhuks, kui kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus nimetatud avalduse läbivaatamata.
Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 , kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.