lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-29966/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 19.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-13-29966/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

19.detsember 2013 Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-29966

Tsiviilasja hind

4400 €

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus. Hageja: J.K. (isikukood x, elukoht x, e-post: x ),

Menetlusosalised ja nende esindajad

J.K.’i hagi M.K.R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Kostja: M.K.R. (isikukood x, elukoht x) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas (AB Leppik ja Partnerid; e-post [email protected] )

RESOLUTSIOON

1.Jätta J.K.’i hagi M.K.R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jäävad hageja J.K.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.15.06.2013 esitas J.K. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.K.R.’ilt põhivõlgnevuse ja kõrvanõuete summas 4532 € väljamõistmiseks. Võlgniku poolt makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu jätkus menetlus hagimenetluses. 03.09.2013 saabus kohtule J.K.i taotlus anda asi kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule, kuna võlgnikule kuulunud eluruum x müüdi täitemenetluse käigus 21.08.2013 uuele omanikule, võlgnikul puudub avaldaja teada Eestis elukoht ning võlgniku esindajaks on Tõnu Tuulas, AB Leppik & Partnerid, asukohaga Veetorni 4, Tallinn. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 2 alusel kohtualluvuse muutmise taotluse rahuldamata, kuna võlgniku viimaseks teadaolevaks ning ka jätkuvalt registrisse kantud elukoht asus Pärnus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.24.09.2013 hageja esitas kohtule hagiavalduse vormis põhistatud nõude ning tasus täiendavalt riigilõivu. Kostja elukohaks hagiavalduses märkis hageja jätkuvalt x, kuid hagiavalduse tekstis selgitas, et hagejale teadaolevalt kostjal Eestis enam elukohta ei ole, ta külastab Eestit vaid tühjendamaks x tänava korterit (müüdi 21.08.2013) ja käib Tallinnas arstlikus kontrollis. Kohus võttis 10.10.2013 hagi menetlusse ja asus seda kostjale kätte toimetama.
3.10.10.2013 kohus saatis menetlusdokumendid hagis näidatud kostja lepingulisele esindajale, adv T. Tuulas teatas kohtule 17.10.2013, et oli sõlminud M. K. R kliendilepingu üksnes esindamiseks maksekäsu kiirmenetluses ning peab enne hagimenetluses menetlusdokumentide vastu võtmist sõlmima kokkuleppe esindamiseks ka hagimenetluses.

2-13-29966 Kuna hageja oli kohtule teatanud, et hagis näidatud aadressil kostja tegelikult ei ela, püüdis kohus 21.10.2013 ja 25.10.2013 dokumendid saata Kohtute Infosüsteemist nähtuval teisel kostja aadressil x. Mõlemal korral suunas postiasutus kirjad ümber x aadressile, kust kirjad tagastati kohtule kätteandmatult. Esimesel kirjal tagastamise põhjust märgitud ei olnud, kuid teine kiri tagastati 28.10.2013 märkusega „ei ela/asu aadressil“. Kostjale dokumentide kättetoimetamine hagiavalduses näidatud aadressil x ei õnnestunud ka kohtukordniku abil, 01.11.2013 kohtukordnik on väljastusteatele märkinud „ei ela antud aadressil. Antud pinnal uued üürnikud (umber 10 päeva)“. Kinnistusraamatu andmetel kostjal Eestis käesoleval ajal kinnisvara puudub, aadressil x asuv korteriomand võõrandati kohtutäituri korraldatud sundenampakkumisel 21.08.2013, varem on sundenampakkumisel võõrandatud kostjale kuulunud kinnistu x vallas.

4.Kostja M.K.R. ilmus ise kohtusse 04.12.2013.a detsembri algul, sest oli kuulnud, et tema vastu on esitatud hagi ja soovis dokumente saada. Kohus andis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale isiklikult allkirja vastu üle 04.12.2013. Kostja andis kohtule ka oma kontaktandmed, sh elukoha aadressi x.
5.18.12.2013 saabus kohtule kostja lepingulise esindaja adv Tuulase allkirjastatud kostja vastus hagile. Kostja vaidleb vastu hagi menetlusse võtmisele ja taotleb hagi jätta TsMs § 371 lg 1 p 1 ja 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. TsÜS § 79 lg 1 slusel tuleb hagi esitada kostja elukoha järgi. Kostja elukoht on Soomes ning kostja vastu esitatud nõuet on pädev lahendama Soome Vabariigi kohus. Kostja on seisukohal, et hagi ese ei võimalda ka valikulist ega erandlikku kohtualluvust. Kostja esitas ka sisulised vastuväited hagile juhuks, kui kohus õigusvastaselt siiski asub hagi menetlema.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud kostja vastuväidetega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 70 lg 3).
7.Tulenevalt TsMS § 70 lg-st 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) või nõukogu muu määrusega. Eeltoodu alusel tuleb kohtualluvus käesolevas asjas määrata nõukogu (EÜ) määruse nr 44/2001 (edaspidi nimetatud Määrus 44/2001) alusel. Määruse 44/2001 artikli 2 punkti 1 järgi määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse nende kodakondsusest hoolimata. Artikli 3 p 1 kohaselt isikuid, kelle elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-7.jaos sätestatud korras. 2.jagu (art 5 - 6) näeb ette kohtualluvuse erandjuhtudel. Art 5 punkti 1. a) järgi isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Hageja nõue kostja vastu tuleneb kostja 13.04.2013 kirjalikust võlatunnistusest. Kostja on Soome Vabariigi kodanik ning tema alaline elukoht on Soome Vabariigis. Seega tuleb kohaldub selles asjas Määruse

2-13-29966 art 2 p 1, mille järgi saab kostja vastu hagi esitada üksnes tema elukoha riigi kohtule. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi lahendamiseks pädev Pärnu Maakohus ega ükski teine Eesti Vabariigi kohus.

8.Kohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud, tuginedes üksnes hagiavalduses näidatud kostja Rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmetele. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 kohaselt kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi füüsilise isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Hageja on juba hagiavalduse põhjendustes märkinud, et kostjal ei ole Eestis elukohta, vaid ta on asunud elama Soome ja otsib seal üürikorterit. Enne hagiavalduse 02.09.2013 kohtule esitamist oli hagiavalduses näidatud kostja korter sundenampakkumisel müüdud. Samuti oli müüdud teine kostjale kuulunud kinnistu x vallas. Seega oli hagi esitamise ajal hagejale selge, et kostja alaline ega peamine elukoht ei ole enam Eestis. Hageja on põhjendamatult esitanud hagi kostja rahvastikuregistrisse kantud Eestis asuva elukoha aadressi järgi. TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi kohtule esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid see kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõtte ja Soome magistraadi teatest nähtuvalt kostja registreeris oma elukoha muutumise mõlema riigi registrites 22.11.2013, s.o enne hagiavalduse kättesaamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust lugeda, et hagi esitati õigele kohtule ning kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud muutusid menetluse kestel. Ka hageja ise on juba pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist ja enne hagiavalduse esitamist taotlenud kohtualluvuse muutmist ja asja menetlemiseks üle andmist Harju Maakohtule. Kuigi taotlus oli asjaoludega ja õiguslikult põhjendamata, nähtub sellest selgelt, et hageja teadis, et kostja registrisse kantud elukohajärgne Pärnu Maakohus ei ole pädev asja lahendama.
9.Kuna kohus on hagi siiski menetlusse võtnud ning kostja on Eesti Vabariigi kohtute pädevuse vaidlustanud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 13 ja § 425 lg 1 p 1 alusel kohus määrusega jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hagejal on õigus esitada sama nõue kostja elukohariigi pädevale kohtule.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
11.Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus taotleda kohtult hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja