Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-49944
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi V N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
648.19 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2013 otsus ja 01.04.2013 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V N apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja V N (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Martin Velling Vastustaja/hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223; asukoht Ahtri 6, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Valdis Kald
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2013 otsus ja 01.04.2013 täiendav otsus osas, milles jäi lahendamata kostja tasaarvestusavaldus, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta otsused muutmata. Tühistatud osas saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Täiendada maakohtu otsuse muutmata osa märkusega, et kuna tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, võidakse see otsus tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
Harju Maakohtu 13.02.2013 otsuse ja 01.04.2013 täiendava otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1) Mõista V Nlt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 400 eurot, intress 32 eurot ja hagi esitamise seisuga 27.11.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 216 eurot; 2) Mõista V Nlt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks alates 28.11.2012 viivis 0,27% päevas põhinõudelt 400 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam kui 152 eurot; 3) Tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, milline võidakse muuta või tühistada tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.11.2012 esitas Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi V N (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja Credit Invest OÜ vahel 31.03.2012 sõlmitud laenuleping nr 2100222050. Nimetatud laenulepingust tuleneva nõude loovutas Credit Invest OÜ 15.05.2012 nõude loovutamise lepinguga nr xxxxxxxxxx hagejale. Kostja sai 31.03.2012 laenulepingu alusel laenu 400 eurot, mille kohustus tagastama 30.04.2012. Laenulepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenu intressis 32 eurot 30 päeva kohta. Kostja taotluse alusel pikendas laenuandja laenu tagastamise tähtaega kuni 10.05.2012. Tähtajaks kostja laenu ega intressi laenuandjale tagasi ei maksnud.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 216 eurot. Viivise on hageja arvestanud perioodi 11.05.2012 kuni 27.11.2012 (200 päeva) eest. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud 0,27% päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestatuna põhinõudelt 400 eurot 0,27% päevas, kuid mitte enam kui 152 eurot. Kostja poolt 01.06.2012 tasutud 10 eurot ja
13.06.2012 tasutud 10 eurot, kokku 20 eurot, arvestas hageja vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lõike 2 punktile 1 ja laenulepingu üldtingimuste punktile 4.7 võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu kõrvalnõuete osas. Kostja leidis, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei ole piisavalt hinnanud kostja krediidivõimekust, mistõttu ei oleks ta tohtinud kostjale laenu andagi.
5.Kostja palus vähendada põhivõlgnevust tasutud 20 euro võrra, jätta intressi välja mõistamata ning vähendada viivist 2,51%-ni aastas põhinõudelt, piirates kogu viivise kokku 10%-ga põhinõudest. Põhivõlgnevuse soovis kostja tasuda 15 euro suuruste osamaksetena. Menetluskulud palus jätta 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda, kusjuures hagi esitamisel tasutud riigilõivu palus kostja jätta täies ulatuses hageja kanda. Viivise menetluskuludelt palus jätta välja mõistmata. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 13.02.2013 otsuse ja 01.04.2013 täiendava otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 400 eurot, intressi 32 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 216 eurot ning viivise 0,27% päevas põhinõudelt alates 22.11.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam kui 152 eurot. Menetluskulud jättis kostja kanda.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja Credit Invest OÜ vahel 31.03.2012 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxxxxx (t lk 58) alusel sai kostja laenu 400 eurot (t lk 9) tagasimakse tähtajaga 10.05.2012. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja on laenuandjale 01.06.2012 tasunud 10 eurot ning 13.06.2012 tasunud 10 eurot (t lk 64). Rohkem tagasimakseid ei ole kostja teinud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist hagejale (t lk 11).
8.Kohus leidis, et hageja on õigustatult arvestanud kostja poolt tehtud maksed VÕS § 415 lõike 2 punkti 1 ja laenulepingu üldtingimuste punkti 4.7 alusel võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 400 eurot põhjendatud.
9.VÕS § 397 lõike 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressis 32 eurot 30 päeva kohta, see on 0,27% päevas.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 10.05.2012. Hageja on arvestanud viivist perioodi 11.05.2012 kuni 27.11.2012 eest. Viivise määraks on hageja arvestanud 0,27% päevas, see on laenulepingujärgse intressimäära.
11.Kohus leidis, et kostja väited selle kohta, et laenuandja on väidetavalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei anna alust intressi välja mõistmata jätmiseks ja viivise vähendamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.11.2012 otsuse nr 3-2-1-136-12 punktis 25 märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on tegemist lepingueelse kohustuse rikkumisega, mille korral võiks laenusaaja nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lõike 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega.
12.Kostja ei ole välja toonud kas, milline ja millises suuruses kahju tal laenuandja väidetava lepingueelse kohustuse rikkumise tulemusena tekkis, mille kostja saaks hageja laenu tagastamise nõudega tasaarvestada. Tulenevalt sellest ei võtnud kohus seisukohta, kas kostja kahju hüvitamise nõude eeldused oleksid teoreetiliselt täidetud, see on kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Kohus märkis täiendavalt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine teenib nii krediidiandja kui krediidisaaja huve, krediidiandja riskide vähendamise ning krediidisaaja jaoks temale sobivaimate pakkumiste tegemise ning nõustamise näol. Samas ei ole põhimõtte rakendamise eesmärgiks krediidisaaja vastutuse täielik välistamine. Krediidisaaja peab siiski eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita.
14.Kohus leidis, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud ka VÕS § 113 lõikes 8 ja § 162 lõikes 1 toodud alustel. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud intressimäära (0,27% päevas) alusel, mitte vastavalt laenulepingu põhitingimustes kokkulepitud määrale (0,75% päevas), ning seda, et kõrvalnõuete, sealhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, suurus on piiratud põhinõude suurusega, ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Nõutav viivisemäär ei ole ebatavaliselt suur võrreldes tagatiseta tarbijakrediidile tavapäraselt rakendatavate viivisemääradega. Ka kostja poolt viidatud kompromissiläbirääkimised ei anna alust viivise vähendamiseks. Arvestades seda, et kostja ei ole alates juulist 2012 teinud ühtegi laenu tagasimakset, siis ei ole kostja väited võlgnevuse tagasimaksmise valmiduse kohta tõsiseltvõetavad. Kostja on põhjendamatult venitanud laenu tagasimaksmise kohustuse täitmisega (RKTKo lahend nr 3-2-1-162-12, punkt 21).
15.Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja intressi- ja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 32 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 216 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,27% päevas põhinõudelt, kuid mitte enam kui 152 eurot.
16.Vastuseks kostja nõudele tasuda võlgnevus 15 euro suuruste osamaksetena märkis kohus, et kohtul puudub seadusest tulenev alus kohustada hagejat kostjaga maksegraafikut sõlmima. Raha maksmise kohustuse rikkumisel on võlausaldajal õigus nõuda kogu võlgnevuse tasumist kohe peale nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui hageja esitab kogu nõude korraga täitmisele ja kostja leiab, et see on tema suhtes ebamõistlikult koormav, siis on kostjal õigus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel taotleda täitemenetluse ajatamist. Täitemenetluse ajatamist õigustavad asjaolud ei kuulu hindamisele käesolevas kohtuasjas.
17.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lõigetega 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud viivise välja mõistmata. Apellatsioonkaebus
18.30.09.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
19.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud otsuses materiaal- ja menetlusõigusnorme ning jõudnud seetõttu ebaõige otsuseni. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt kostja väited selle kohta, et laenuandja on väidetavalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei anna alust intressi välja
mõistmata jätmiseks ja viivise vähendamiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud mitte ühtki tõendit selle kohta, kas ja kuidas ta laenuanalüüsi läbi on viinud. Kostja hinnangul ei ole hageja teinud mingit analüüsi kostja tulude ja kulude kohta.
20.Kohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu kahju hüvitamise eelduste väljatoomise vajalikkusele, see on kas, milline ja millises suuruses kahju tal laenuandja väidetava lepingueelse kohustuse rikkumise tulemusena tekkis, mille kostja saaks hageja laenu tagastamise nõudega tasaarvestada. Kohus ei selgitanud kostjale, et tema esitatud vastuväide (nõue) vajab kohtu arvates täpsustamist, seega on kohus rikkunud oluliselt menetlusnormi.
21.Apellatsioonkaebuses toob kostja välja oma kahju hageja lepingueelsete kohustuste, see on vastutustundliku laenamise põhimõtte ja teavitamiskohustuse, rikkumise tõttu. Hageja on kostjale tekitanud kahju, mis seisneb kuludes, mis kostjale laenulepingu sõlmimisega kaasnesid, vähemalt 714 eurot (laenulepingu pikendamise tasu 44 eurot, põhiosa maksed 20 eurot, kohtuotsusega väljamõistetud intress 32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 216 eurot, jooksev viivis 152 eurot, hageja tasutud riigilõiv 125 eurot ning sellelt arvestatav jooksev viivis), millele lisanduvad võimalikud täitemenetlusega kaasnevad kulud. Seega saab hageja maksimaalne nõue kostja vastu olla laenulepingust tulenev põhiosa nõue 400 eurot, millest tuleks maha arvestada kostja poolt hagejale tasutud laenulepingu pikendamise tasu 44 eurot ning 20 eurot tasutud põhiosa makseid, mille tulemusel jääb hageja nõudeks 334 eurot. Kostja esitab VÕS § 197 lõike 1 alusel tasaarvestusavalduse, mille kohaselt jääb tasaarvestuse tulemusena hageja nõude suuruseks 334 eurot. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 ja § 656 lõike 1 punkti 5 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti lahendamata kostja tasaarvestusavaldus, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada märkusega tasaarvestuse reservatsiooni kohta. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Apellatsioonkaebuses ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid hageja nõudele, vaid vaidles vastu maakohtu seisukohale, mille kohaselt ei anna laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine alust jätta intress välja mõistmata või viivist vähendada. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga. VÕS § 113 lõike 8 kaudu sätestab sama seaduse § 162 alused viivise maksmiseks kohustatud isikule taotleda selle vähendamist. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada kohustatud poole nõudel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huve ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Teise lepingupoole poolt lepingueelsete kohustuste rikkumine, milleks saab olla muuhulgas laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-12, punkt 25), viidatud sätte kohaselt viivise vähendamise aluseks olla ei saa. Kasutusintressi vähendamise võimalust VÕS ei sätesta.
24.Lisaks on apellant seisukohal, et maakohus ei selgitanud kostjale vastunõude täpsustamise vajadust ega teinud ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid ja jättis tasaarvestuse vastuväite tõendamatuse alusel rahuldamata. Selles osas nõustub kolleegium apellandiga. Kostja vastustest maakohtule nähtub, et tema tahe oli muuhulgas suunatud hageja nõude (osalisele) tasaarvestamisele temal hageja vastu eksisteeriva nõudega, milline tuleneb asjaolust, et laenuandja rikkus laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu põhjendustest nähtub, et ka kohus tõlgendas kostja vastuväiteid selliselt. Nimelt
ei heitnud ta kostjale ette mitte tasaarvestusavalduse (või vastuhagi) esitamata jätmist, vaid vastunõude suuruse ja selle aluste välja toomata jätmist. Sellise puuduse esinemisel oli aga maakohus tulenevalt TsMS §-st 3401 lõikest 1 ning § 392 lõigetest 1-3 kohustatud eelmenetluses puuduse olemust kostjale selgitama ja andma tähtaja selle kõrvaldamiseks. Selgitamiskohustust tuleb maakohtul eriti tähelepanelikult täita olukorras, kus tarbijast kostjal puudub menetluse ajal kvalifitseeritud õigusabi lepingulise esindaja näol. Apellatsioonkaebuses on lepinguline esindaja esitanud korrektselt vormistatud tasaarvestusavalduse.
25.Ekslik on vastustaja seisukoht, nagu oleks kostja pidanud oma vastunõude maksmapanekuks esitama vastuhagi. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-23-11 ja nr 3-2-1111-06 selgitanud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama tingimata vastuhagi, vaid kui ta on esitanud kohtumenetluse ajal tasaarvestusavalduse, peab kohus seda arvestama. Asjaolu, et kostja võttis maakohtus õigeks põhivõla 400 eurot (t lk 24-27), ei välista nõude tasaarvestamist. VÕS § 197 lõikest 1 tulenevalt saabki kostjal tekkida tasaarvestuse õigus vaid juhul, kui ka hagejal on tema vastu kehtiv rahaline nõue.
26.Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-23-11 ja nr 3-2-1-74-11 sedastanud, et olukorras, kus põhinõue on õigesti lahendatud, oleks juba ainuüksi menetlusökonoomiliselt ebamõistlik tühistada kohtuotsus tervikuna põhjusel, et lahendamata jäeti vastunõue ning et TsMS § 450 lõike 2 alusel saab teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja lasta alamaastme kohtul läbi vaadata üksnes vastunõue ja selle tasaarvestamise osa.
27.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 173 lõike 3 teise lause järgi määratakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemusest.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.