Kohtuasja number
2-13-50820
Otsuse kuupäev
19.detsember 2013
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OÜ XXX hagi OÜ XXX ja XXX vastu võla nõudes 6 790,95 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Reelika Tagaväli (Intrum Justitia AS, e-post: [email protected]); Kostja I: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX, e-post: XXX); Kostja II: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post: XXX); Kostjate lepinguline esindaja: Natalja Larsson Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Resolutsioon Hagi rahuldada.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue OÜ XXX ja OÜ XXXsõlmisid 09.10.2012 terastoodete müügilepingu nr 177, mille kohaselt hageja müüs kostjale erinevaid terastooteid ja teenuseid ja kostjal oli kohustus tellitud toodete ja teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Lisaks sõlmisid hageja ja XXXterastoodete müügilepingule käenduslepingu, mille kohaselt kostja I juhatuse liige XXXvastutab hageja ees solidaarselt müügilepingust nr 177 ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest. Kostja II vastutuse piirmäär oli lepingu järgi 25 000 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I jätnud tasumata tellitud kauba eest esitatud arved kogusummas 5 018,07 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 5 018,07 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivised 1 732,88 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjad vastuväited Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, so põhivõla ja sissenõudmiskulude osas. Kostjad leiavad, et hageja viivisenõuded on ebamõistlikult suured. Müügilepingu sõlmimisel oli kostja I raskes olukorras ja hageja oli sellest teadlik, sest ka eelnevate arvete tasumisel oli kostja I võlgnevuses. Kui hageja sõlmib korduvalt uusi müügilepinguid makseraskustes kostjga I, siis on hageja käitunud pahauskselt, sest uute lepingute sõlmimisega aetakse võlgnik veelgi raskemasse finantsolukorda. Kostja II leiab, et temaga sõlmitud leping on tarbijakäendus. Samas on kostja II arvamusel, et temaga sõlmitud käendusleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Hageja nõustus kostjaga I sõlmima müügilepingu üksnes juhul, kui kostja II sõlmib käenduslepingu. Kostja II oli sundolukorras, kuna kostja I tellimuse täitmiseks oli vaja metalli. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügileping. Vaidlus puudub kauba üleandmise kohta ning kostja I poolt arvete mittekohase tasumise üle. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on esitanud arve nr M17907 25.03.2013 maksetähtajaga 24.04.2013 ja arve nr M17982 28.03.2013 maksetähtajaga 27.04.2013. Nimetatud arvetest tuleneva võlgnevuse on kostja I 18.10.2013 osaliselt 1 374,74 euro ulatuses tasunud, ülejäänud summa on tasumata. Seega on põhjendatud hageja nõue summas 5 018,07 eurot.
VÕS § 101 lg 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu punktis 5.4 on lepingupooled kokku leppinud, et juhul kui ostja ei tasu müüjale arvet tähtaegselt ja nõuetekohaselt, on müüjal õigus esitada ostjale viiviseintressi arve maksetähtaja ületamise 1-st päevast kuni 30-nda päevani kuni 0,1 % päevas tasumata kauba maksumusest. Võlgnevuse 31-st kalendripäevast alates on viiviseintress 0,2 % päevas tasumata kauba maksumusest. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt sissenõutavat viivist ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Kostjad tasusid küll võlgnevusest 1/5, kuid seda alles 6 kuu möödudes kohustuse täitmise tähtajast. Pärast hagi esitamist ei ole kostjad võlgnevust vähendanud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I viivist. Hageja on esitanud viivise arvestuse, mille õigsusele kostjad vastuväiteid ei ole esitanud. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostjad võla sissenõudmiskulude väljamõistmisele vastu ei vaidle. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Riigikohus on oma lahendites 3-2-18-06 ja 3-2-1-126-09 asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Sellist seisukohta kinnitab riigikohus jätkuvalt ka lahendis. 3-2-1-148-11. Kostja II leiab, et käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, st et käenduslepingu sõlmimise asjaolud mõjutasid ja piirasid käendaja tahte vaba ja teadlikku kujundamist. Kohtu arvates ei ole kostja II ülalnimetatud väide millegagi tõendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja, teades kostja I rasket majanduslikku seisu kallutas teda sõlmima lepingut. Hageja väite kohaselt oleks kostja I võinud lepingu sõlmida ka mõne teise terasetoodete müüjaga. Kostja II väite kohaselt oleks justkui võlausaldaja kallutanud teda käenduslepingut sõlmima, sellistel tingimustel, kus ta vastutab äriühingu kohustuste eest ulatuses, mis ületavad mitu korda keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt kohustusi, mida füüsilisel isikul oleks võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Kostja II töötasu on 2,90 eurot tunnis.
Kohus leiab, et kostja II ei ole veenvalt tõendanud eelpool nimetatud väidet. Kostja II oli lepingu sõlmimise ajal kahe äriühingu juhatuse liige ja on seda ka käesoleval ajal. OÜ XXXärikasum seisuga 01.01. 2013 oli äriregistri andmetel 51 tuhat eurot. Tööleping OÜ-ga Central Hotell on sõlmitud alles 16.10.2013. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis hageja poolt nõutavas summas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.