Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

E. I. O.

16.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. N. laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kuna füüsilisest isikust võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, on Pärnu Maakohtu 01.10.2013 määrusega menetlus maksekäsu kiirmenetluses lõpetatud ning asi üle antud Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.

E. I. O. 28.10.2013 Tartu Maakohtule esitanud hagi R. N. laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Ühtlasi on hageja esitanud taotluse kostjale hagi kätte toimetada avalikult. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks Vasula 37-2, Kõrveküla, Tartu maakond. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 17.06.2013 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxžxxxxxxxx-xx. Kuna kostja elukoht on teada, et ole kohtu hinnangul alust kostjale menetlusdokumente kätte toimetada avalikult, nagu taotleb hageja. Kohtu arvates ei ole hetkel täidetud TsMS §-s 317 lg 1-2 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused täidetud. Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnast saadud andmetel püüti makseettepanekut kostjale küll kätte toimetada ka tema praeguse elukoha aadressil so Venemaal, kuid posti teel. Kuid see ei ole kooskõlas Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga. Nimetatud Konventsiooni art 10 lubab iseenesest kohtudokumente kätte toimetada ka postiga, kui adressaatriik sellele vastu ei vaidle. Vene Föderatsioon on teatanud, et ei luba enda territooriumil Konventsiooni art 10 kohaselt dokumente kätte toimetada. Kohus oma 02.12.2013 kirjas hagejale juhtis hageja tähelepanu probleemidele seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Hageja esindaja vastuseks kohtu järelepärimisele on oma 11.12.2013 e-kirjas teatanud, et antud asja menetlemine oleks perspektiivitu ning ta soovib seni kantud kulude tagastamist. Kohtu hinnangul väljendub hageja esindaja 11.12.2013 e-kirjas sisuliselt soov hagi tagasi võtta. Kuna hagi ei ole veel kohtu menetlusse võetud, ei saa kohus hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kohtu arvates on on antud olukorras õige hagi menetlusse võtmisest keelduda mõnel TsMS §-s 371 loetletud alusel. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt TsMS §-le 70 lg 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Üldise kohtualluvuse sätete kohaselt (TsMS § 79 ) võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna kostjal käesoleval ajal Eestis elukohta ei ole, ei allu antud üldise kohtualluvuse sätete kohaselt hagi Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti maakohtule. Kohtule pole teada, etkostja näol oleks oleks sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (TsMS § 80). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. TsMS § 72 sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel TsMS §-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda TsMS §-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui

2 (3)

õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta. Hagile lisatud SNEL Grupp OÜ laenulepingu üldtingimuste punkt 17.7 sätestab, et poolte vaheline kohtuvaidlus lahendatakse vastavalt seadustele. Juhul, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused käesoleva kokkuleppe alusel lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohtu hinnangul on Üldtingimuste p 17.7 on VÕS §-st 42 lg 3 p 10 tulenevalt on tühine ja TsÜS §-st 84 lg 1 tulenevalt ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) artikli 21 punktis 1 on sätestatud, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elukoht on Vene Föderatsiooni territooriumil. Seega välislepingust tulenevalt allub antud hagi kostja elukohajärgsele so mõnele Vene Föderatsiooni kohtule. Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on soovinud seni kantud kulude tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 16.05.2013 riigilõivu 45 eurot. Hagile lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel 28.10.2013 täiendavalt 30 eurot riigilõivu. Kuna kohus keeldub antud määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagejale tagastada käesoleva asja menetlemisega seoses tasutud riigilõiv 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.