AS SEB Liising hagi Riina Kallas vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7638,22 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2012.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Liising apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember 2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS SEB Liising (RK: 10281767); volitatud esindaja Siret Kütt Vastustaja (kostja): Riina Kallas (IK: XXX), lepinguline esindaja Ain Laansalu
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2012.a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS SEB Liising hagi Riina Kallas vastu täielikult. Mõista Riina Kallaselt välja 7638,22 eurot (seitse tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa eurot ja kakskümmend kaks senti) AS SEB Liising kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Riina Kallase kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Liising (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Riina Kallase (kostja) vastu võla nõudes. Nõue tuleneb 29. jaanuaril 2008 hageja ja Virosom-Baltic OÜ (liisinguvõtja) vahel sõlmitud liisingulepingust nr L08100818. Liisinguesemeks oli sõiduauto Peugeot Boxer, mille hageja ostis Kommest Autokeskused OÜ-lt hinnaga 25 046,97 eurot ehk 391 900,01 kr (hind sisaldab käibemaksu). Hageja ja kostja vahel sõlmiti 29. jaanuaril 2008 käendusleping, mille kohaselt vastutab kostja hageja ees liisinguvõtjaga solidaarselt kõigi liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust vastavalt maksegraafikule. 27. augustil 2009 saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale teate liisingulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Teates esitas hageja kostjale nõude liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et loeb võlgnevuse tasumata jätmise korral liisingulepingu erakorraliselt ülesöelduks. Liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust määratud tähtajaks. Hageja nõudis 27. augustil 2009 liisingulepingu erakorralise lõpetamise teatises liisinguvõtjalt liisinguvara kohest tagastamist. Liisinguvõtja ega kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Hageja sai liisingueseme enda valdusesse 11. detsembril 2009. Liisinguvara tagastas kostja, kes oli liisinguvõtja juhatuse liige ning sõiduki kasutaja. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud, et sõiduki parempoolsel tagaküljel on mõlk, sõiduk vajab keemilist pesu, sõidukit katsid selle tagastamise hetkel kleepsud, mistõttu ei olnud võimalik üleandmise hetkel hinnata kõiki väliseid puuduseid. Liisingvara suunati müüki selle tagastamise päeval. 19. veebruaril 2010 teatas hageja kostjale, et liisingvara ei ole õnnestunud võõrandada. Hageja teavitas, et talle on tehtud liisinguvarale ostupakkumine summas 9 538,81 eurot ehk 149 250 kr (koos käibemaksuga) ja palus kostjal hiljemalt 26. veebruariks 2010 anda teada, kas kostja sooviks ise vara omandada või oleks tal kolmandast isikust ostja kõrgema hinnaga. Kostja hagejaga nimetatud küsimuses ühendust ei võtnud, millest järeldas hageja kostja nõustumist. Hageja võõrandas liisingueseme 11. märtsil 2010 hinnaga 149 250 kr (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summa on ka sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise hetkel. Kuna liisinguvõtja on äriregistrist kustutatud, esitab hageja nõude ainult kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt liisingulepingust tulenevat võlgnevust summas 7638,22 eurot, millest rendimaksete võlgnevus on 751,40 eurot, kindlusmakse summas 305,21 eurot, müügikahjum summas 6 131,00 eurot, müügiplatsi hoiutasu summas 170,64 eurot, viivisevõlgnevus summas 279,97 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt hakkas Virosom Baltic OÜ poolsete makseraskuste ilmnemisel OÜ Baltic Sunrise juhatuse liige Üllar Kallas kohaselt liisingu ülevõtmiseks hagejaga läbirääkimisi pidama. Hageja Tartu kontori müügijuht Kaupo Karoles pakkus liisingu maksumuseks 278 000 kr, mis oli selleks momendiks kaubiku jääkmaksumus. Kui läbirääkimised jõudsid lõpusirgele (jäi kokku leppida sissemaksu suurus), teatas K. Karoles,
et Tallinnas müüdi kaubik maha. Seega oli müügi momendil hagejale Baltic Sunrise OÜ liisingusoov teada. Samuti on ebaselge, miks müüdi kaubik väiksema summaga kolmandatele isikutele, kui oli olemas isik, kes nõustus liisima jääkväärtusega. OÜ Baltic Sunrise on tasunud hea tahte märgina kaubiku liisingut 20. oktoobril 2009 summas15 044 kr (961,49 eurot) ja 24. novembril 2009 summas 5 850 kr (373,88 eurot).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 20. novembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et
27.novembril 2009 tehti hagejale OÜ-le Baltic Sunrise poolt kasutusrendi ettepanek hageja ja Virosom-Baltic OÜ liisingulepingu liisingueseme suhtes. Pakkumuses on liisingueseme maksumus 278 200 kr. Samuti tõendab Ü. Kallase kirjavahetus R. Karofeldi ja K. Karolesega läbirääkimiste toimumist Baltic Sunrise OÜ-ga liisingulepingu sõlmimise kohta. Seega pidi hageja teadma, et kostja otsib tekkinud olukorrale lahendust. Hageja jätkas läbirääkimiste pidamist ka pärast tema enda poolt 19. veebruariks 2012 määratud tähtaega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks andnud eitava vastuse OÜ Baltic Sunrise poolsele ettepanekule. Hageja küsis veel 9. märtsi 2010 kirjas täiendavaid andmeid Baltic Sunrise OÜ kasumiaruande kohta ning palus esitada bilanss, millest kostja võis õigustatult eeldada, et sõidukit ei müüda enne läbirääkimiste lõppemist. Läbirääkimiste pidamise ajal sõidukit võõrandades käitus hageja kostja suhtes pahatahtlikult. Hageja ei ole tõendanud seda, et OÜ-le Baltic Sunrise oli antud eitav vastus liisingulepingu sõlmimiseks. OÜ Baltic Sunrise oli valmis võtma sõiduki liisingusse summaga 278 200 kr ning läbirääkimisi peeti vaid sissemakse suuruse kohta. Müües sõiduki läbirääkimiste ajal OÜ Baltic Sunrise poolt pakutud hinnast oluliselt madalama hinnaga, jättis hageja kasutamata võimaluse anda sõiduk liisingusse kõrgema hinnaga. Samuti ei teatanud hageja seda, et sõiduk võõrandatakse ega põhjendanud, miks sõiduk võõrandatakse oluliselt madalama hinnaga, kui oli pakkunud OÜ Baltic Sunrise. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on tekkinud parema pakkumise põhjendamatu kasutamata jätmisega hageja poolt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS SEB Liising esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole apellant läbirääkimisi pidades käitunud pahauskselt. Läbirääkimiste pidamine kolmandate isikutega või läbirääkimiste tulemusteta lõppemine ei mõjuta vastustaja kohustust tasuda apellandile liisingulepingust ja käenduslepingust tulenev võlgnevus. Apellant nõustus ka teatud eeltingimuste täitmise korral Baltic Sunrise OÜ-ga vastava liisingulepingu sõlmima. Sellisteks tingimusteks olid: lepingu sõlmimisele eelnevalt liisingueseme sissemakse tasumine (kolme osamaksena 54 000 eurot ehk 20 %) ja käenduslepingute sõlmimine äriühingu omanikega. Kirjeldatud eeltingimused on praktikas tavalised. Kuna Baltic Sunrise OÜ ei täitnud apellandi poolt talle saadetud pakkumises seatud eeltingimusi, ei sõlmitud apellandi ja Baltic Sunrise OÜ ka vastavat liisingulepingut; 2) ei ole apellant läbirääkimisi pidades käitunud pahauskselt VÕS § 14 lg 3 ja TsÜS § 138 lg 1 kohaselt. Läbirääkimisi pidavatel pooltel ei ole kohustust saavutada kokkulepet ning läbirääkimiste ebaõnnestumine iseenesest ei ole põhjuseks süüdistada teist poolt pahauskses
käitumises. Läbirääkivatel pooltel võiksid tekkida üksteise vastu ehk võimalikud kahjuhüvitamise nõuded, aga mitte lepingu sõlmimise sundi. Hea usu põhimõtte järgmiseks ei pea teine pool iseennast kahjustama ja eelistama teise poole huve enda õigustele. Selline olukord oleks tekkinud, kui apellant oleks igal juhul pidanud Baltic Sunrise OÜ-ga liisingulepingu sõlmima; 3) on kohus asunud apellandi jaoks arusaamatule seisukohale, et apellant peaks igal juhul sõlmima uue liisingulepingu isikuga, kes soovib liisida probleemse liisinguvara viimasest müügihinnast kõrgema hinnaga. Maakohtu sellekohane järeldus vastuolus VÕS §-idega 367 lg 1 ja lg 3, mis selliseid tingimusi liisinguandja nõude tekkimise alusena ette ei näe. Liisingulepingu sõlmimine ei tähendaks, et Baltic Sunrise OÜ oleks ise tahtnud osta liisingueseme kõrgema hinnaga, vaid see oleks tähendanud, et apellant oleks pidanud ostuhinna tasuma (liisingulepingu alusel krediidi väljastama) ja andma sama liisingueseme Baltic Sunrise OÜ kasutusse; 4) on põhjendamatu maakohtu etteheide sellele, et apellant ei ole väljendanud piisavalt selgelt enda keeldumist liisingulepingu sõlmimisest. Apellandi jaoks jääb arusaamatuks nii otsuses kui ka 17. oktoobri 2012 kohtuistungil avaldatu, et apellant oleks pidanud esitama krediidikomitee otsuse, mis tõendaks, et apellant keeldus Baltic Sunrise OÜ-le liisingut väljastamast. Sellist tõendamiskoormist apellandil ei lasu; 5) ei ole maakohus põhjendanud, milles seisnes hageja väidetav pahausksus läbirääkimiste pidamisel. Samuti ei ole seda teinud vastustaja. Isegi kui hageja tõepoolest käitus pahauskselt, ei anna see alust jätta hagiavaldust rahuldamata. VÕS §-i 367 lg 1 ja lg 3 kohaselt ei ole mistahes läbirääkimiste toimumine või ebaõnnestumine aluseks liisingulepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmiseks; 6) on maakohus jätnud tähelepanuta põhivõlgniku ja vastustaja enda käitumise liisingulepingu täitmisega ja liisinguvara tagastamisega seotud asjaoludes. Liisinguvõtja ega vastustaja ei tagastanud liisingvara apellandile tähtaegselt. Samuti on liisinguvõtja rikkunud liisingulepingust ja VÕS §-ist 363 lg 2 tulenevalt liisinguvara heaperemeheliku kasutamise ning hoidmise kohustust. Sõiduki vigastustest ei olnud liisinguvõtja ega kostja hagejat eelnevalt teavitanud. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud, et sõiduki parempoolsel tagaküljel on mõlk, sõiduk vajab keemilist pesu, sõidukit katsid selle tagastamise hetkel kleepsud, mistõttu ei olnud võimalik üleandmise hetkel hinnata kõiki väliseid puuduseid; 7) võõrandas apellant liisingueseme selle tagastamisaegse turuhinnaga. Kolme kuu jooksul ei õnnestunud liisingvara võõrandada esialgse hinnaga ning apellant ei soovi ise vara omandada ega leidnud kolmandast isikust ostjat kõrgema hinnaga. Kuna varale ei õnnestunud leida ostjat kõrgema hinnaga, on lõplik müügihind oli ühtlasi ka liisingvara turuhind selle tagastamise hetkel. Asjaolu, et Baltic Sunrise OÜ oli esitanud hagejale liisingutaotluse vara ostmiseks selle lepingujärgse jääkmaksumusega, ei tähenda, et vara turuhind oleks seetõttu olnud kõrgem. Baltic Sunrise OÜ ostuhuvi oli põhjustatud liisinguvõtjaga ja kostjaga ühisest majanduslikust huvist ning seetõttu oleks Baltic Sunrise OÜ nõustunud võtma endale uuest liisingulepingust tuleneva kohustuse suuremas summas. Samuti ei oleks Baltic Sunrise OÜ liisingueset koheselt omandanud, vaid oleks selleks soovinud sõlmida hagejaga liisingulepingu. Baltic Sunrise OÜ ei täitnud hageja poolt seatud eeltingimusi liisingulepingu sõlmimiseks, mistõttu puudus liisingueseme omandamiseks reaalne huvi või suutlikkus. Samuti ei taotletud hagejale teadaolevalt liisingueseme omandamiseks krediiti või esitatud liisingutaotlusi teistele krediidiasutustele või liisinguandjatele.
5.R. Kallas apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldada AS-i SEB Liising hagi ja mõista Riina Kallaselt AS-i SEB Liising kasuks välja liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 7638,22 eurot. AS-i SEB Liising apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust liisingulepingu tingimuste ega lepingu ülesütlemisega seotud asjaolude üle. Hageja (apellant) on esitanud asjaolud, mille kohaselt ütles liisinguandja lepingu erakorraliselt üles liisinguvõtja poolse lepingurikkumise tõttu. Niisuguses olukorras on liisinguandjal õigus VÕS § 367 alusel nõuda liisinguvõtjalt (käesolevas asjas käendajalt) hüvitist kõigi kulude ulatuses, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega – eelkõige liisingueseme ostuhinda ja ostuhinna finantseerimise kulusid selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 kohaselt lähtutakse liisinguandja kulude kindlakstegemisel pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguvõtja poolt tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lg 3 kohaselt tuleb seejuures arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
8.Kostja ei ole esitanud menetluses niisuguseid vastuväiteid ega tõendeid, mis annaksid alust lugeda hagejal kui liisinguandjal kulutuste hüvitamise nõuet mitte tekkinuks. Hageja nõude vaidlustamiseks tulnuks kostjal tõendada, et hagejal ei ole vastavas suuruses kulutusi tekkinud või et hageja poolt kantud kulutused olid ebamõistlikult suured. Eelkõige oleks kostjal tulnud tõendada, et hageja poolt liisingueseme võõrandamisel saadud hind jäi oluliselt alla liisingueseme tegeliku turuväärtuse. Kostja tugines menetluses seisukohale, et liisingueseme harilikku väärtust selle tagastamise aja seisuga tõendas kolmanda isiku, OÜ Baltic Sunrise, valmidus liisida või osta liisingueset hinnaga 278 000 krooni, mis oli läbirääkimiste aja seisuga kaubiku jääkväärtuseks.
9.Ringkonnakogus ei nõustu, et OÜ-ga Baltic Sunrise peetud läbirääkimiste põhjal tuleks lugeda tõendatuks liisingueseme väärtus summas 278 000 krooni. Asja materjalides nähtuvalt on SEB Liising edastanud OÜ-le Baltic Sunrise 27.11.2009.a kuupäeva kandva kasutusrendi ettepaneku (t lk 80-81), milles olid esitatud tingimused kaubiku osas võimaliku liisingulepingu sõlmimiseks. Nimetatud ettepanek on käsitatav pakkumusena VÕS §-de 9 ja 16 tähenduses. Pakkumuse tingimuseks oli muuhulgas esimese liisingumakse (sissemakse) tasumine summas 54 000 krooni kolme osamaksena. OÜ Baltic Sunrise poolt sellele pakkumusele nõustumust ega seega ka lepingu sõlmimist ei järgnenud. OÜ Baltic Sunrise ja SEB Liising kliendihalduri vahel toimus ka 2010.a märtsis e-kirjavahetus kaubiku liisimise teemal, 17.03.2010 e-kirjas teavitas kliendihaldur Baltic Sunrise OÜ juhatuse liiget asjaolust, et kaubik on müüdud 11.03.2010.a ja sellest on teavitatud ka endist liisinguvõtjat. 2010.a e-kirjavahetuse puhul ei ole tegemist konkreetsete pakkumustega lepingu sõlmimiseks, mis oleksid olnud kummalegi poolele siduvad.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja (vastustaja) ega ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt käitus hageja (apellant) läbirääkimiste pidamise ajal sõidukit võõrandades pahauskselt ning et hageja jättis põhjendamatult kasutama reaalse võimaluse anda sõiduk liisingulepingu alusel Baltic Sunrise OÜ kasutusse oluliselt kõrgema hinnaga kui saadi sõiduki võõrandamisel 11.03.2010.a. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on Baltic Sunrise OÜ soovinud sõlmida kaubiku osas liisingulepingut tingimusel, et sissemakse suuruseks on 10 %, seevastu liisinguandja on olnud läbivalt seisukohal, et sissemaksu suuruseks peaks olema 20 %. Liisinguandjal ei olnud kohustust sõlmida Baltic Sunrise OÜ-ga liisingulepingut viimase poolt pakutud tingimustel. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et samastatav ei ole sõiduki
müügihind ja liisingulepingu korral tasumisele kuuluv summa, kuna müügilepingu järgne hind tasutakse üldreeglina ühe summana, seevastu liisingumaksed jaotatakse pikema perioodi peale. Samuti ei olnud liisinguandjal kohustust tõendada, et Baltic Sunrise OÜ-le oli antud eitav vastus liisingulepingu sõlmimise kohta. Liisinguandja oli teinud Baltic Sunrise OÜ-le lepingu sõlmimiseks pakkumuse, kuid ei järgnenud Baltic Sunrise OÜ poolset nõustumust. Ringkonnakohtu arvates oli liisinguandja õigustatud võõrandama liisingueseme 2010.a märtsis parima hinnaga, mida sõiduki eest pakuti, kuna selle aja seisuga oli piisavalt alust arvata, et läbirääkimised Baltic Sunrise OÜ-ga ei vii mõlemat poolt rahuldava tulemuseni. Baltic Sunrise OÜ-ga kokkuleppe mittesaavutamine ei anna alust asuda seisukohale, et AS-l SEB Liising ei tekkinud liisingulepingu nr L08100818 ülesütlemisest tulenevaid nõudeid kostja kui käendaja vastu.
11.Muid tõendeid peale sõiduki müügist saadud summa suuruse ei ole pooled liisingueseme tagastamisaegse hariliku väärtuse kohta esitanud. Seejuures on liisingueseme väärtusega seonduvat maakohtu menetluses piisavalt arutatud. Ka maakohtu 17.10.2012.a istungil on arutatud mh küsimust, kas sõiduki nn jääkväärtust (liisinguvõla jäägi tähenduses) saab pidada sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise ajal. Maakohus on selgitanud tõendamiskoormise jaotust sõiduki turuväärtuse tõendamisel ja andnud ühtlasi pooltele (kostjale) tähtaja esitada tõendeid sõiduki tagastamisaegse väärtuse kohta. Kostja kohtule niisuguseid tõendeid ei esitanud. Kuna esitatud ei ole tõendeid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et liisingueseme tegelik väärtus oli selle võõrandamise ajal kõrgem kui saadud müügihind (9538,81 eurot ehk 149 250 krooni, sh käibemaks), siis asub ringkonnakohus seisukohale, et võõrandamisel saadud hind tuleb lugeda liisingueseme turuväärtuseks. Olukorras, kus kostja ei esitanud omalt poolt tõendeid liisingueseme väärtuse kohta, ei tekkinud liisinguandjal täiendavat kohustust tõendada, et sõiduki müügihind vastas selle tegelikule turuhinnale. SEB Liising 19.02.2010 teatises (t lk 44) on liisinguandja teavitanud liisinguvõtjat, et liisingueseme ostuks on tehtud pakkumine summas 149 250 krooni ning antud liisinguvõtjale võimalus (tähtaeg) teavitada liisinguandjat, kui liisinguvõtjal on endal võimalik liisinguese välja osta või kui liisinguvõtjale on teada kolmas isik, kes on valmis liisingueseme ostma nimetatust kõrgema hinnaga. Seega on liisinguandja täitnud ka oma kohustuse teavitada liisinguvõtjat müügiprotsessist ning pakkunud võimalust selles osaleda.
12.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude kujunemisele ja arvestusele ning ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõude suurus tuleb lugeda kohtule esitatud dokumentidega tõendatuks. Seega kuulub hagis nõutud summa 7638,22 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
13.TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.