nende Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 TARTU), esindaja volikirja alusel Janika Simmul (e-post: [email protected]); Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Ivo Kallas.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 1 087,69 eurot.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista BIGBANK AS-ilt välja XXX kasuks menetluskulud summas 2 811,75 eurot.
5.Jätta XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 810,75 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 29.06.2012.a otsusega BIGBANK AS-i hagi XXX ja XXX vastu
võla nõudes ning jättis menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 19.12.2012.a otsusega maakohtu 29.06.2012.a otsuse osaliselt, jättes hagi XXX suhtes rahuldamata ning XXX (kostja II) maakohtus kui ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud BIGBANK AS-i kanda.
2.Kohtulahend jõustus 20.02.2013.a. BIGBANK AS-i esindaja esitas 04.07.2012.a taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludes summas 249,26 eurot, riigilõivust 811,67 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulust 26,76 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 087,69 eurot.
3.XXX esindaja esitas 21.03.2013.a taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostja II menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 3 622,50 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on osutatud 31,5h ulatuses tunnihinnaga 115 eurot. Kostja II palub eelnimetatud summa hagejalt välja mõista. Kostja II kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja II vastuväited
4.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja leiab, et hageja on avalduse esitanud ennatlikult ning ära ootamata kohtulahendi jõustumist. Nimelt esitas kostja II 23.augustil 2012.a apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 27.juunil 2012.a tehtud kohtuotsuse, jätta hagi kostja II suhtes rahuldamata ja jätta kõik kostja II menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tegi 19.detsembril 2012.a otsuse, millega rahuldas kostja II apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse, jättis hagi kostja II suhtes rahuldamata ja kõik kostja II menetluskulud hageja kanda. Seega puudub hagejal alus nõuda (solidaarselt) kostjalt II menetluskulude välja mõistmist. Hageja seisukohad kostja II avalduse ja vastuväidete osas
5.Hageja nõustub kostjaga II selles, et hageja esitas 04.07.2012.a Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse enne Harju Maakohtu 29.06.2012 otsuse jõustumist. Hageja märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud menetluskulud summas 1 087,69 eurot tuleb välja mõista üksnes kostjalt XXX.
6.Kostja II on 21.03.2013 esitanud Harju Maakohtule taotluse kostja II menetluskulude kindlaksmääramiseks ning kostja II poolt kohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks summas 3 622,50 eurot. Kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisas 1 märkinud ühe kostja II lepingulise esindaja teostatud tööna kompromisslepingu sõlmimise 28.03.2012 ning teostatud töö ajaliseks kestvuseks ühe tunni. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt kompromisslepingu ettevalmistamine 28.03.2012 ei olnud vajalik. Hageja palus kostjal II teatada hagejale üksnes võlgnevuse summa, mida kostja II kompromissi sõlmimisel tunnistab ning nimetatud summa tasumise tingimused. Vastuseks hageja sooviavaldusele koostas kostja II omal algatusel kompromisslepingu, mille kohaselt kohustus hageja oma nõudest kostja II vastu loobuma. Kostja II teadis, et hageja ei nõustu mitte mingil juhul oma nõudest kostja II vastu loobuma, kuid ometi valmistas kostja II kompromisslepingu ette just sellistel tingimustel. Kostja II teadmist, et hageja ei nõustu oma nõudest kostja II vastu loobuma, kinnitavad hageja poolt kohtumenetluses avaldatud seisukohad (hagiavaldus, hageja 22.11.2011 vastus kostja vastusele, hageja 28.02.2012 vastus kostja vastusele, varasemalt kohtule esitatud).
7.Kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses lisas 1 märkinud ühe kostja II lepingulise esindaja teostatud tööna avalduse koostamise hagejale dokumentide saamiseks
15.02.2012 ning teostatud töö kestvuseks 1h. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt nimetatud avalduse koostamise tegelik ajakulu on väiksem kui üks tund. Nimelt, kostja II poolt 15.02.2012 koostatud avaldus sisaldab peamiselt loetelu ning loetelu punktid on lisatud üksteise alla, kuigi kostja II oleks saanud loetelu punktid lisada ka üksteise järgi. Kui kostja II oleks lisanud nimetatud avalduses loetelu punktid üksteise järgi, vastaks kostja II poolt esitatud 15.02.2012 avalduse maht ühele leheküljele ning koosneks ainult mõnest paarirealisest lõigust. Arvestades, et kostja II poolt 15.02.2012 koostatud avalduse tegelik sisuline maht on üksnes üks lehekülg, mis koosneb mõnest paarirealisest lõigust ning tegemist ei olnud õiguslikult keeruka argumentatsiooniga, leiab hageja, et nimetatud avalduse koostamise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt pool tundi.
8.Kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses lisas 1 märkinud ühe kostja II lepingulise esindaja teostatud tööna taotluse koostamise tõendite kogumiseks 21.02.2012 ning teostatud töö kestvuseks 1,5 tundi. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt nimetatud avalduse koostamise tegelik ajakulu on väiksem kui 1,5 tundi. Nimelt, kostja II poolt 21.02.2012 koostatud avalduse esimesel leheküljel on hageja ja kostjate kontaktandmed, teisel leheküljel on kostja II uued vastuväited hageja nõudele ja kolmandal leheküljel on juba hagejale 15.02.2012 esitatud avaldus dokumentide saamiseks. Arvestades, et kostja II poolt 21.02.2012 koostatud avalduse uudne sisuline maht on üksnes üks lehekülg ning tegemist ei olnud õiguslikult keeruka argumentatsiooniga, leiab hageja, et nimetatud avalduse koostamise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt üks tund.
9.Kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisas 1 märkinud ühe kostja II lepingulise esindaja teostatud tööna tutvumise hageja 23.02.2012 vastuse ja tõenditega ning teostatud töö kestvuseks 2,5 tundi. Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumentidega tutvumise tegelik ajakulu on väiksem kui 2,5 tundi. Nimelt, hageja 23.02.2012 sisuline vastus on üksnes ühel leheküljel ning avaldusele lisatud tõendid (2 laenutaotlust ja kostja II isikuandmete leht) on kergesti hoomatavad ega vaja suuremahulist õiguslikku analüüsi. Siinkohal juhib hageja kostja II tähelepanu asjaolule, et kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisas 1 märkinud ühe kostja II lepingulise esindaja tööna tutvumise hageja 22.11.2011 arvamusega (11 lk) ja selle õigusliku analüüsi ning märkinud töö kestvuseks samuti 2,5 tundi. Hageja hinnangul on tegemist mahult väga erinevate toimingutega. Kui 11 lk õiguslikult argumenteeritud vastuse lugemiseks ja analüüsiks kulub 2,5 tundi, ei saa kuluda sama aeg sisult ühe leheküljelise vastuse ja suuremahulist õiguslikku analüüsi mittevajavate dokumentide lugemiseks. Arvestades, et hageja poolt 23.02.2012 koostatud vastus vastab sisult ühele leheküljele ja sellele lisatud tõendid ei vaja suuremahulist õiguslikku analüüsi, leiab hageja, et nimetatud avalduse ja tõenditega tutvumise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt üks tund.
10.Kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisas 1 märkinud ühe kostja II lepingulise esindaja teostatud tööna apellatsioonkaebuse koostamise 23.08.2012 ning teostatud töö kestvuseks 6 tundi. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt nimetatud avalduse koostamise tegelik ajakulu on väiksem kui 6 tundi. Esmalt märgib hageja, et apellatsioonkaebuse sisuline osa vastab mahult üksnes kolmele leheküljele. Täiendavalt märgib hageja, et apellatsioonkaebuse punkti 2.2. lõigud 2 kuni 5 vastavad enamjaolt sõnasõnalt kostja II poolt 04.10.2011 koostatud avalduse lõikudele 3 kuni 6 ning apellatsioonkaebuse lk 4 viimane lõik vastab enamjaolt sõna-sõnalt tsiviilasjas nr 2-10-51956 Taru Maakohtu poolt 20.02.2012 tehtud kohtuotsuse põhjenduste lõigule 6. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt kaks tundi.
11.Kostja II on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et lepingulise esindaja poolt teostatud töö tunnitasu on 115 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on seisukohal, et
tunnitasu 115 eurot on põhjendamatult suur. Nimelt, kostja II esindaja on kõik eelnevad kohtumenetluses esitatud dokumendid esitanud kui ettevõtte OÜ XXX töötaja, kuid taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vastuväited hageja menetluskulu nõudele esitas kostja II esindaja advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid nime alt. Hageja leiab, et kuna kõik varasemad kostja II poolt kohtumenetluses esitatud dokumendid on esitatud ettevõtte OÜ XXX nime alt, kuuluvad kostja II lepingulise esindaja kulud hüvitamisele samuti vastavalt OÜ XXX teenuste hinnakirjale.
12.Nimetatud hinnakirjas on selgelt välja toodud järgmised asjassepuutuvad tasud ja nende maksumus: apellatsioonkaebuse koostamine - alates 150 eurot; esindamine esimese ja teise astme kohtus - 70 eurot/tund; vastused, seisukohad, taotlused jm menetlusdokumendid – 70 eurot/tund; nimekirjas nimetamata teenused – 70 eurot/tund. Lisaks märgib hageja, et Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-94-08 p-s 21 öelnud järgmist: „Menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend.“
13.Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja II on pahatahtlikult esitanud hagejale tegelikkusest suurema menetluskulu nõude, millest tulenevalt palub hageja kohtul nõuda kostjalt II välja kõik kostja II lepingulise esindaja poolt kostjale II kohtumenetluses esitatud menetluskulude arved ning tõendid nende arvete tasumise kohta. Isegi juhul, kui kostja II tõendab oma lepingulise esindaja poolt kohtumenetluses kostjale II arvete esitamist avalduses märgitud summas ja kostja II tõendab nende arvete tasumist, leiab hageja, et OÜ XXX hinnakirjast lähtuvalt tuleb kostja II lepingulisele esindajale hüvitatava tunnitasu määraks lugeda 70 eurot/tund ning arvestades, et hageja leidis punktis 2.2., et kostja II lepingulise esindaja menetlustoimingud vastavad kokku ajalisele kestvusele 24 tundi, saab käesolevas asjas pidada põhjendatuks kostjale II menetluskulude hüvitamist summas (24 tundi*70 eurot) 1 680 eurot. Kostja II vastus hageja vastuväidetele
14.Hageja leiab, et kostja II poolt avalduses märgitud menetlustoimingud ei olnud põhjendatud, toimingute ajakulu ei vasta tegelikule toimingu tegemise ajakulule ning kostja II lepingulise esindaja menetlustoimingu ühe tunni maksumus 115 eurot on põhjendamatult suur.
15.Kostja II on koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitanud kohtule detailse nimekirja kostja II esindaja poolt tsiviilasja lahendamiseks vajalike toimingute kohta ning leiab, et menetlustoimingud olid vajalikud ning põhjendatud. Samuti leiab kostja II esindaja, et õigusabiteenuse hind 115 eurot tunnis on tavapärane õigusabiteenuse hind ega ole põhjendamatult suur. Hageja on esitanud vastuväite, et kostja II esindaja endise büroo kodulehel on toodud juriidilise teenuse tunnitasu 70 eurot tund, kuid menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja II esindaja märkinud kallima hinna. Kostja II selgitab siinkohal, et õigusteenuse osutamisel on klient ja teenuse osutaja vabad määrama teenuse osutamise tingimusi, sh teenuse hinda. Kostja II esitab käesolevaga käsunduslepingu nr XXX, millega soovib kostja II tõendada, et osutatud juriidilise teenuse hinnaks oli 115 eurot ühe tunni osutatud teenuse eest. Kohtu põhjendused
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 20.02.2013.a. BIGBANK AS-i esindaja esitas
04.07.2012.a ja XXX esindaja esitas 21.03.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Seega on avaldused tähtaegsed. Samuti vastavad avaldused TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
17.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas 04.03.2013.a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos selle lisadega muuhulgas ka kostjale I ning andis talle võimaluse 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Määrus on kostjale I kätte toimetatud hoiustamisega vastavalt TsMS §-s 327 sätestatule. Kostja I avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitanud.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 4 kohaselt muuhulgas ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
20.Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 249,26 eurot, riigilõivust 811,67 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulust 26,76 eurot. Hageja palub kostjalt I välja mõista 1 087,69 eurot.
21.Esmalt kontrollib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust riigilõivu osas. Avaldusest nähtub, et hageja on menetluse käigus tasunud riigilõivu kokku 811,67 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 798,89 eurot (II kd, tlk 109, maksekorraldus) ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete eest kokku 12,78 eurot (II kd, tlk 111-112, maksekorraldused). Kohus leiab, et antud kulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb kostjal I hagejale hüvitada.
22.Järgmisena kontrollib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude osas. Avaldusest nähtub, et hageja on tasunud 26,76 eurot kohtutäituri tasu. Vastava summa tasumine nähtub ka kohtutoimikust (I kd, tlk 78, maksekorraldus). Kuna hagimaterjale ei olnud kostjale I võimalik kätte toimetada teisiti, kui kohtutäituri vahendusel, on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostja I poolt hagejale hüvitada.
23.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täielikult ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1 087,69 eurot.
24.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 7 278,14 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 4 470 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei ületa seaduse alusel kehtestatud piirmäära. Kostja II menetluskulud
25.Avaldusest nähtub, et kostja II menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 3 622,50 eurot (käibemaksuta). Alljärgnevalt kontrollib kohus antud kulude põhjendatust ja vajalikkust.
26.Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulisel esindajal on hageja 22.11.2011.a arvamusega tutvumiseks ning selle analüüsimiseks kulunud 2,5h. Kohus leiab, et antud toimingu ajakulu on ülemäärane. Hageja arvamus oli sisulise mahu poolest 4 lk ning sellele ei olnud lisatud mahukaid tõendeid. Oli vaid lisatud 1 maksekorraldus ja volikiri. Antud dokumentide analüüsimine märgitud mahus ei ole põhjendatud. Arvestades vastuse sisu, mahtu, tõendeid ning sellega tutvumise mõistlikku ajakulu, leiab kohus, et antud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1,25h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1,25h võrra.
27.Kostja II on menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulisel esindajal on 15.02.2012.a avalduse koostamiseks kulunud 1h. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt nimetatud avalduse koostamise tegelik ajakulu on väiksem. Hageja leiab, et nimetatud avalduse koostamise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt 0,5h. Kohus leiab samuti, et nimetatud avalduse koostamise ajakulu on ülemäärane. Dokument koosneb peamiselt dokumentide nimekirjast, mille väljastamist kostja II taotles. Antud nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 0,6h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 0,4h võrra.
28.Kostja II on menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulisel esindajal on 21.02.2012.a tõendite kogumise taotluse koostamiseks kulunud 1,5h. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt nimetatud avalduse koostamise tegelik ajakulu on väiksem. Arvestades, et kostja II poolt 21.02.2012 koostatud avalduse uudne sisuline maht on üksnes üks lehekülg ning tegemist ei olnud õiguslikult keeruka argumentatsiooniga, leiab hageja, et nimetatud avalduse koostamise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt 1h. Kohus leiab samuti, et nimetatud avalduse koostamise ajakulu on ülemäärane. Dokument koosneb osaliselt ka
dokumentide nimekirjast, mille väljastamist kostja II hagejalt oma varasemalt koostatud avalduses taotles. Dokumendi sisuline maht on 0,75lk ning sellele ei olnud lisatud mahukaid tõendeid. Arvestades taotluse sisu ja mahtu, leiab kohus, et antud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 0,5h võrra.
29.Kostja II on menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulisel esindajal on hageja 23.02.2012.a vastuse ja tõenditega tutvumiseks kulunud 2,5h. Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumentidega tutvumise tegelik ajakulu on väiksem. Arvestades, et hageja poolt koostatud vastus vastab sisult 1 lk-le ja sellele lisatud tõendid ei vaja suuremahulist õiguslikku analüüsi, leiab hageja, et nimetatud avalduse ja tõenditega tutvumise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt 1h. Kohus leiab samuti, et antud toimingu ajakulu on ülemäärane. Hageja vastus ei olnud sisulise mahu ning tõendite poolest mahukas. Antud dokumentide õiguslikust aspektist analüüsimine märgitud mahus ei ole põhjendatud. Arvestades vastuse sisu, mahtu, tõendeid ning sellega tutvumise mõistlikku ajakulu, leiab kohus, et antud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1,25h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1,25h võrra.
30.Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulisel esindajal on 28.03.2012.a kompromisslepingu sõlmimiseks kulunud 1h. Hageja on seisukohal, et kompromisslepingu ettevalmistamine ei olnud vajalik. Hageja palus kostjal II teatada hagejale üksnes võlgnevuse summa, mida kostja II kompromissi sõlmimisel tunnistab ning nimetatud summa tasumise tingimused. Vastuseks hageja sooviavaldusele koostas kostja II omal algatusel kompromisslepingu, mille kohaselt kohustus hageja oma nõudest kostja II vastu loobuma. Kohus leiab, et antud toimingu ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kuivõrd hageja ise palus kostjal II teatada kompromissi sõlmimisel tunnistatav võlasumma ning nimetatud summa tasumise tingimused, ei saa antud küsimusele vastuse koostamine olla mittevajalik. Samas antud küsimusele vastamine kompromisslepingu koostamise näol ei ole mõistlikult võttes põhjendatud. Arvestades eeltoodut, hindab kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks 0,35h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 0,65h võrra.
31.Kostja II on menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja II lepingulisel esindajal on 23.08.2012.a apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 6h. Hageja on seisukohal, et kostja II poolt nimetatud avalduse koostamise tegelik ajakulu on väiksem. Esmalt märgib hageja, et apellatsioonkaebuse sisuline osa vastab mahult üksnes kolmele leheküljele. Täiendavalt märgib hageja, et apellatsioonkaebuse punkti 2.2. lõigud 2 kuni 5 vastavad enamjaolt sõnasõnalt kostja II poolt 04.10.2011 koostatud avalduse lõikudele 3 kuni 6 ning apellatsioonkaebuse lk 4 viimane lõik vastab enamjaolt sõna-sõnalt tsiviilasjas nr 2-10-51956 Taru Maakohtu poolt 20.02.2012 tehtud kohtuotsuse põhjenduste lõigule 6. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise ajaliseks kestvuseks tuleb lugeda maksimaalselt 2h. Kohus leiab samuti, et nimetatud avalduse koostamise ajakulu on ülemäärane. Kaebuse sisuline maht on 3,5 lk ning sellele ei ole lisatud tõendeid. Dokument koosneb osaliselt varasemalt kostja II esindaja poolt koostatud menetlusdokumentides märgitust. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu (sealjuures ka vormistust), leiab kohus, et antud toimingu põhjendatud ajakuluks on 3h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 3h võrra. Ülejäänud osas on kostja II lepingulise esindaja toimingud märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
32.Järgnevalt analüüsib kohus, millise tunnitasumääraga kuuluvad kostja II lepingulise esindaja kulud hüvitamisele. Hageja on seisukohal, et tunnitasu 115 eurot on põhjendamatult suur. Kostja II esindaja on kõik eelnevad kohtumenetluses esitatud dokumendid esitanud kui OÜ XXX töötaja, kuid taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vastuväited hageja menetluskulu nõudele esitas kostja II esindaja advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid nime alt. Hageja leiab, et kuna kõik varasemad kostja II poolt kohtumenetluses esitatud
dokumendid on esitatud OÜ XXX nime alt, kuuluvad kostja II lepingulise esindaja kulud hüvitamisele samuti vastavalt OÜ XXX teenuste hinnakirjale. Nimetatud hinnakirjas on selgelt välja toodud järgmised asjassepuutuvad tasud ja nende maksumus: apellatsioonkaebuse koostamine - alates 150 eurot; esindamine esimese ja teise astme kohtus - 70 eurot/tund; vastused, seisukohad, taotlused jm menetlusdokumendid – 70 eurot/tund; nimekirjas nimetamata teenused – 70 eurot/tund. Lisaks märgib hageja, et Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-94-08 p-s 21 öelnud järgmist: „Menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend.“ Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja II on pahatahtlikult esitanud hagejale tegelikkusest suurema menetluskulu nõude, millest tulenevalt palub hageja kohtul nõuda kostjalt II välja kõik kostja II lepingulise esindaja poolt kostjale II kohtumenetluses esitatud menetluskulude arved ning tõendid nende arvete tasumise kohta. Isegi juhul, kui kostja II tõendab oma lepingulise esindaja poolt kohtumenetluses kostjale II arvete esitamist avalduses märgitud summas ja kostja II tõendab nende arvete tasumist, leiab hageja, et OÜ XXX hinnakirjast lähtuvalt tuleb kostja II lepingulisele esindajale hüvitatava tunnitasu määraks lugeda 70 eurot/tund. Kostja II selgitab, et õigusteenuse osutamisel on klient ja teenuse osutaja vabad määrama teenuse osutamise tingimusi, sh teenuse hinda.
33.Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärase hinnaga, mis on põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-93-13 punktis 12 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist oluliselt ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Siiski on käesoleval juhul tunnihind 115 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. See ei ületa Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda ega isegi ka õigusabiturul kujunenud advokaadibüroode keskmist tunnihinda.
34.Kostja II esitas kohtule ka käsunduslepingu nr XXX, millega tõendab, et osutatud juriidilise teenuse hinnaks oli 115 eurot ühe tunni osutatud teenuse eest. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja II on antud nõuded täitnud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka TsMS § 174 lg-st 5 tulenevalt nõuda kostja II esindajalt täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Käesoleval juhul on kostja II menetluskulude nimekiri piisav alus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on oma lepingulisele esindajale osutatud teenuse eest tasunud. Peab vaid nähtuma, et menetlusosalisel on tekkinud kohustus õigusabi eest tasuda. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-01 kohaselt võib kuludokumendiks lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja II esindaja on esitanud käsunduslepingu, millest nähtub õigusabi eest tasumise kohustus. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja II esindaja osutas kostjale II õigusabi tasuta. Seega on hagejate menetluskulude nimekiri seaduspärane ning hagejatel on kohustus õigusabi eest tasuda.
35.Kokku loeb kohus kostja II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 24,45h (31,5h – 7,05h), mis hageja esindaja tunnihinda (115 eurot)
arvestades vastab 2 811,75 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Kostja II avaldus jääb rahuldamata summas 810,75 eurot (taotletud summa 3 622,50 eurot – rahuldatud osa 2 811,75 eurot).
36.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 7 278,14 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 4 470 eurot. Kostja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei ületa seaduse alusel kehtestatud piirmäära.
37.Seoses kostja II taotlusega kanda menetluskulude hüvitis kostja II esindaja OÜ XXX arveldusarvele, ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetsele arveldusarvele.
38.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.