Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-46351
Tsiviilasi
OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus
Kohtuistungi toimumise aeg
09. detsember 2013.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku seaduslik esindaja XXX Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma Tõlk Jelena Kremez
Kuulutada välja OÜ XXX pankrot 17.12.2013.a kell 09.00.
Nimetada OÜ XXX pankrotihalduriks Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9 pk 1509 10412 TALLINN, telefon 627 0444, faks 627 0440 e-post: [email protected]).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.01.2014.a algusega kell 09.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks pankrotivara arvel 1 440 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu).
Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei
vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ XXXesitas 04.10.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli klaasesemete tootmine. Maksejõuetuse põhjuseks on turusituatsiooni halvenemine. Võlgnikul on kohustusi 86 026,79 euro ulatuses, vara 57 945,95 euro ulatuses. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 28.10.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 57 612,61 euro väärtuses ja kohustusi 234 478,13 euro ulatuses. Selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis 19.09.2011. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on halduri hinnangul raske juhtimisviga tulenevalt juhatuse suutmatusest korraldada äriühingu tegevus selliselt, et müügitulud võimaldaks katta jooksvaid ning tulevastel perioodidel sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 440 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). 09.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde, selgitas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisneb täiendavate kohustuste võtmises arvestamata väikest müügitulu. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga, kuna võlgnik võttis täiendavaid kohustusi, arvestamata väikest müügitulu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et juhatus teadis või pidi teadma täiendavate kohustuste võtmisel, et võlgnik ei suuda neid täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga 19.09.2011. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Toomas Saarma ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 07.01.2014 kell 09.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul võlgnikul kinnisvara puudub ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või
kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 1 440 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi, tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1 440 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.