Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2013 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-10608
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi OÜ XXX ja XXXvastu võla saamiseks Hagihind 7 311,32 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Reelika Tagaväli (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, esindajad 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vello Luik (e-post [email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
28.11.2013 osalenud Hageja lepinguline esindaja Reelika Tagaväli Kostja II XXX Kostja II lepinguline esindaja Vello Luik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla saamiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX põhinõue 7 331,32 (seitse tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 32 senti) eurot ja viivis 1 012,02 (üks tuhat kaksteist eurot ja 2 senti) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX viivis põhinõudelt (7 331,32 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o 12.03.2012, kuni põhinõude täitmiseni XXXOÜ kasuks.
Jätta XXXOÜ hagi XXXvastu võla saamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulud täies ulatuses (100%) XXXAS kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l XXX tasuda menetluskulude
2-12-10608 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses XXXOÜ kasuks.
7.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulud täies ulatuses (100%) XXXkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli kostja I juhatuse liikmeks ajavahemikul 23.04.200909.08.2011 kostja II, ajavahemikul 09.08.2011-05.12.2011 XXXja alates 05.12.2011 XXX (tl 76-79).
2.29.07.2009 sõlmiti OÜ XXX(juhatuse liige XXX), hageja ja kostja I nimelt tööriistapargi halduse lepingu nr 191737 muutmise kokkulepe, mille kohaselt võttis kostja I üle kõik hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud tööriistapargi halduse lepingu nr 191737 ja kõik sellega sätestatud kohustused ja õigused ning lepingujärgsed tooted vastavalt lepingu nr 191737 lisale C. Lepingu punkti 5 kohaselt sõlmiti samaaegselt antud lepingu allkirjastamisega kostja I ja hageja vahel uus tööriistapargi halduse leping samadel tingimustel kui seda oli OÜ XXX ja hageja vahelises lepingus (tl 224).
3.29.07.2009 sõlmiti hageja ja kostja I nimelt tööriistapargi halduse leping, mille kohaselt varustas hageja kostjat I mitmesuguste kostja I poolt valitud hageja tööriistadega, hageja osutas kostjale I tööriistade remonti ja hooldust ning kostja I oli kohustatud tasuma nimetatud tööriistade eest igakuiselt renti ja lepingu perioodi lõppedes tööriistad tagastama (tl 5-6).
4.29.07.2009 sõlmiti hageja ja kostja II nimelt käendusleping, mille kohaselt käendas kostja II hageja ja kostja I vahel 29.07.2009 sõlmitud tööriistapargi halduse lepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist (tl 9).
5.Hageja esitas kostjale I järgmised arved tööriistade rendi eest: 01.01.2010 FM lepinguarve 1340047030, 01.02.2010 FM lepinguarve 1340047681, 01.03.2010 FM lepinguarve 1340048240, 01.04.2010 FM lepinguarve 1340048870, 01.05.2010 FM lepinguarve 1340049602 ja 01.06.2010 FM lepinguarve 1340050332 kokku summas 1 559,22 eurot (tl 1015). Hageja esitas kostjale I 30.06.2010 kadunud/varastatud tööriistade eest arve 1340050942 summas 5 752,10 eurot (tl 16). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista põhivõla 7 331,32 eurot, viivised 1 012,02 eurot, viivised põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb
2-12-10608 oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2.
7.Hageja märgib, et: • kostja I asus tööriistapargi halduse lepingut täitma, jätkas lepingu lisas C märgitud tööriistade rentimist ning tasus hageja poolt vastavalt lepingu lisale C igakuiselt esitatud arveid kokku summas 4 066,14 krooni, so 259,87 eurot; • kostja I jäi alates 01.01.2010 lepinguliste maksetega võlgnevusse ega tagastanud tööriistu; • käenduslepingu punkti 1.2 sõnastuses on ekslikult jäänud välja sõna „ja“ ning hageja oli mõelnud lauset järgnevalt: „Käendaja vastutuse maksimumsumma võrdub tööriistapargihalduse lepingu lisa C-s olevate Tööriistade jääkväärtuse summa ja sissenõudmise kuludega“; • eksperdi arvamusega on kinnitatud kostja II poolt tööriistapargi halduse lepingu ja käenduslepingu sõlmimine. Kostja I vastuväited
8.Kostja I ei ole hagile vastanud. Kostja II vastuväited
9.Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja II märgib, et: • kostja II ei ole sõlminud hagejaga 29.07.2009 tööriistapargi halduse lepingut ega käenduslepingut ning need lepingud on võltsitud; • mõlemad vaidlusalused lepingud anti üle kostja II vennale XXX , kes oli kostja I endine juhatuse liige, kaasa allkirjastamiseks ja ta tõi need lepingud allkirjastatult tagasi või saatis posti teel; • kõik arvete tasumised toimusid XXX poolt, kellel oli ainukesena juurdepääs kostja I pangakontole; • kostja I meilikontole XXX oli ligipääs ainukesena XXX ; • kostja II vastutus on piiratud vaid tööriistapargi halduse lepingu lisas C olevate tööriistade jääkväärtuse summa sissenõudmiseks tehtud kuludega; • lisa C on allkirjastamata ja pole kostjale II välja saadetud. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
12.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja II ja kostja II esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud kostja I osas ja kuulub kostja I osas rahuldamisele. Hagi ei ole põhjendatud kostja II osas ja kostja II osas rahuldamisele ei kuulu.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku
2-12-10608 leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et kostja I juhatuse liikmeks ajavahemikul 23.04.2009-09.08.2011 oli kostja II, ajavahemikul 09.08.2011-05.12.2011 XXX ja alates 05.12.2011 XXX (tl 76-79). 29.07.2009 sõlmiti OÜ XXX (juhatuse liige XXX), hageja ja kostja I nimelt tööriistapargi halduse lepingu nr 191737 muutmise kokkulepe, mille kohaselt võttis kostja I üle kõik hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud tööriistapargi halduse lepingu nr 191737 ja kõik sellega sätestatud kohustused ja õigused ning lepingujärgsed tooted vastavalt lepingu nr 191737 lisale C. Lepingu punkti 5 kohaselt sõlmiti samaaegselt antud lepingu allkirjastamisega kostja I ja hageja vahel uus tööriistapargi halduse leping samadel tingimustel kui seda oli OÜ XXX ja hageja vahelises lepingus (tl 224). 29.07.2009 sõlmiti hageja ja kostja I nimelt tööriistapargi halduse leping, mille kohaselt varustas hageja kostjat I mitmesuguste kostja I poolt valitud hageja tööriistadega, hageja osutas kostjale I tööriistade remonti ja hooldust ning kostja I oli kohustatud tasuma nimetatud tööriistade eest igakuiselt renti ja lepingu perioodi lõppedes tööriistad tagastama (tl 5-6). 29.07.2009 sõlmiti hageja ja kostja II nimelt käendusleping, mille kohaselt käendas kostja II hageja ja kostja I vahel 29.07.2009 sõlmitud tööriistapargi halduse lepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist (tl 9). Hageja esitas kostjale I järgmised arved tööriistade rendi eest: 01.01.2010 FM lepinguarve 1340047030, 01.02.2010 FM lepinguarve 1340047681, 01.03.2010 FM lepinguarve 1340048240, 01.04.2010 FM lepinguarve 1340048870, 01.05.2010 FM lepinguarve 1340049602 ja 01.06.2010 FM lepinguarve 1340050332 kokku summas 1 559,22 eurot (tl 10-15). Hageja esitas kostjale I 30.06.2010 kadunud/varastatud tööriistade eest arve 1340050942 summas 5 752,10 eurot (tl 16).
16.Kostja I ei ole hagile vastu vaielnud. Hageja ja kostja II vahel on vaidlus, kas kostja II allkirjastas tööriistapargi halduse lepingu ja käenduslepingu ja kas kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I. Kohus märgib, et kostja II vastuväited ei ole ülekantavad kostjale I.
17.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kostja I vastu esitatud nõue on põhjendatud. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud rendileping VÕS § 339 tähenduses, mille kohaselt kohustus hageja
2-12-10608 andma kostjale I kasutamiseks erinevaid tööriistu ja kostjal I oli kohustus maksta selle eest tasu. Kostja I ei ole 29.07.2009 tööriistapargi halduse lepingu sõlmimisele, tööriistade rentimisele ja hagejale tööriistade tagastamata jätmisele vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud hageja ja kostja I nimelt peetud e-kirjavahetusest (tl 90-91), kontoväljavõtetest ja maksekorraldusest (tl 81-89) nähtub, et kostja I oli hagejaga lepingulistes suhetes seoses tööriistade rentimisega hagejalt. Asjas ei ole tõendatud, et kostja I oleks arveid nr 1340047030, 1340047681, 1340048240, 1340048870, 1340049602 ja 1340050332 (tl 10-15) kogusummas 1 559,22 eurot tasunud ja vastavalt tööriistapargi lisale C renditud tööriistad hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhinõude osas kostja I suhtes tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 7 331,32 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuni 14.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lisanduv protsendimäär 7 % aastas. Hageja on arvestanud arvete nr 1340047030, 1340047681, 1340048240, 1340048870, 1340049602, 1340050332 ja 1340050942 tähtaegselt tasumata jätmise eest viivist seadusjärgse viivisemäära alusel kokku summas 1 012,02 eurot (tl 2). Kohus leiab, et hageja on arvestanud viivist õigustatult. Kostja I on olnud arvete tasumisega viivituses ning pidi arvestama, et tasu maksmisega viivitamisel rakendub viivis.
19.Eeltoodust tulenevalt on hagi kostja I osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhinõude summas 7 331,32 eurot, viivised summas 1 012,02 eurot ja viivised põhinõudelt (7 331,32 eurolt) võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras alates 14.03.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
20.Järgnevalt lahendab kohus hagi kostja II suhtes. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja II allkirjastas 29.07.2009 tööriistapargi halduse lepingu ja käenduslepingu ning kas kostja II vastutab käenduslepingu alusel tööriistapargi halduse lepingust tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ning lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Käenduslepingu sõlmimiseks on vaja nii võlausaldaja kui ka käendaja tahteavaldust, vastasel korral ei saa mitmepoolset tehingut ehk lepingut sõlmida. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt kui tehing on kirjalikus vormis, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kirjaliku käenduslepingu sõlmimisel tuleb võlausaldajal ja käendajal leping isiklikult allkirjastada. 30.08.2013 ekspertiisiakti nr 13E-DK0120 (tl 168-173) arvamuse kohaselt allkirjad kostja II nimelt 29.07.2009 käenduslepingul, 29.07.2009 tööriistapargi halduse lepingul, 29.07.2009 tööriistapargi halduse lepingu 191737 muutmise lepingul ja 29.07.2009 müügilepingul on tõenäoliselt kirjutatud kostja II poolt. Kuna eeltoodu arvamus ei ole kategooriline, siis peab kohus koostoimes teiste tõenditega hindama milline on tõenäolise ekspertarvamuse tõenduslik kaal otsustamisel. 29.07.2009 sõlmitud käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt käendaja vastutuse maksimumsumma võrdub tööriistapargi halduse lepingu lisa C-s olevate tööriistade jääkväärtuse summa sissenõudmise kuludega. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus käendaja täitma
2-12-10608 kokkuleppest tulenevad kohustused lepingu punktis 1.2 nimetatud ulatuses (tl 9). Seega viitab käendusleping tööriistapargi halduse lepingu lisale C. 18.12.2009 lisaga C määratleti väidetavalt lepingujärgsed tooted (tl 7-8). Kohus on seisukohal, et vaidlusalusest 29.07.2009 käenduslepingust ei saa järeldada kostja II tahteavaldust võtta endale kohustust vastutada väidetavalt 18.12.2009 lepingu lisas C määratletud tööriistade jääkväärtuse summaga või selle sissenõudmise kuludega. Lisa C sõlmiti 18.12.2009, so neli ja pool kuud hiljem kui käendusleping. Lisal C puuduvad poolte allkirjad. Kostja II väidete kohaselt ei ole talle vastavat dokumenti kunagi edastatud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus leiab, et kostjale II ei saanud tekkida kohustusi dokumendist, millel puuduvad poolte allkirjad ning mida ei ole kostjale II kätte toimetatud ja mis on käenduslepingu sõlmimisest 4,5 kuud hiljem koostatud. VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud tulevane kohustus piisavalt määratletud, kuna teadmata oli, millise jääkväärtusega ning milliste tööriistadega on kostja II käendus seotud. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et 29.07.2009 käenduslepingus ei ole üheselt määratletud need kohustused, milliste eest vastutab kostja II kostjaga I solidaarselt. Seega ei vasta käendusleping olulistele käenduslepingu tingimustele, so üheselt ei ole määratletav kohustuste ring, millistega kostja II solidaarselt kostjaga I vastutab. Täiendavalt leiab kohus, et kostja II ei vastuta ka varasema OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud lepingu lisa C alusel, mille kostja I 29.07.2009 sõlmitud tööriistapargi halduse lepingu nr 191737 muutmise kokkuleppe punktiga 1 (tl 224) OÜ-lt XXX üle võttis. Ka need kohustused ei ole piisavalt konkreetsed määratletavad ning teada ei ole, milline oli vastava lisa C sisu. Vastavat lisa C ei ole kohtule esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi kostja II osas põhjendatud ning hagi kostja II osas tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi kostja II osas jääb rahuldamata põhjusel, et käendusleping ei vasta olulistele käenduslepingu tingimustele, siis ekspertiisiaktis antud arvamus ei oma iseseisvat tõenduslikku kaalu. Samas kohus märgib, et kohtuistungil hageja esindaja selgituste kohaselt (tl 114) andis hageja vaidlusalused lepingud XXX kätte, kes tagastas lepingud allkirjastatult. Seega kostja II ei käinud lepinguid allkirjastamas hageja juures ja hageja ei saanud ka näha kes kirjutas lepingutele alla. Kohus leiab, et on võimalus olemas, et kostja II nimelt allkirjastas lepingud kolmas isik nagu kostja II väidab. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja I kanda ja kostja II menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.