2-13-41047/4 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-41047 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Credit Plus OÜ esitas 04.09.2013. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Oxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 2633,73 eurot, millest moodustab 1791,41 eurot põhivõlg, 597,42 eurot leppetrahv, 184,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 60 eurot meeldetuletuskirjade tasu. Hageja palus lisaks kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates 05.09.2013. a 0,5 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kohus võttis hagi 11.09.2013. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 05.11.2013. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on 08.02.2013. a sõlminud võlatunnistuse, millega kostja tunnistab hageja ees võlgnevust summas 1991,41 eurot. Samas lepingus on pooled kokku leppinud ka võla tasumise maksegraafiku. Kostja on lepingus ettenähtud maksekohustust rikkunud ja ei ole hagejale võlga tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

2-13-41047 rahasumma. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata põhinõudelt viivist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,5 % tasumata põhinõudelt päevas, ja arvutanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 184,90 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 05.09.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõudest 0,5 % tasumata nõudelt päevas. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 05.09.2013. a – 16.12.2013. a eest viiviste suuruseks kokku 921,85 eurot (1791,41 eurot x 0,5 % x 103 päeva), mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3555,58 eurot, millest moodustab 1791,41 eurot põhivõlg, 597,42 eurot leppetrahv, 1106,75 eurot 16.12.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 60 eurot meeldetuletuskirjade tasu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka alates 17.12.2013. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina tasumata põhinõudelt 0,5 % tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 150 eurot. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 500 eurot.