Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Täitemenetluse alguses oli avaldaja võlgnevus 4734.02 eurot ja seisuga 01.10.2014.a on võla jääk 3630 eurot. Seega on avaldaja 9 kuuga vähendanud võlga 1000 euro võrra. Võlgnevuse tasumiseks on täitur arestinud avaldajale kuuluva korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx linnas. 15.09.2014.a tegi kohtutäitur otsuse, millega kuulutas välja nimetatud korteriomandi kinnistu enampakkumine 02.oktoobril 2014.a. Avaldaja esitas nimetatud otsusele kaebuse täiturile, kes jättis aga kaebuse 01.10.2014.a rahuldamata. Avaldaja põhjendas kaebust asjaoluga, et kohtutäitur on alustanud sissenõudmist avaldaja töökohast, kust laekuvad summad kohustuse katteks. Avaldaja ei ole täitemenetlusest eemale hoidnud ja on taganud kontol rahaliste vahendite olemasiolu. Avaldajale oli arusaamatu, kuidas saab täitur alustada enampakkumist tema vara suhtes kui võlgnik on seaduskuuleka inimesena tasunud võlga igakuiselt ja korter on arestitud. Avaldaja leidis, et täituri tegevuse tulemusel kaotab ta nii töökoha kui ka elukoha. Kinnistu enampakkumise alghind ei kata sissenõudja nõudeid ja täituri tasu. Avaldaja leidis, et täitur ei ole teinud kõike selleks, et sissenõudja saaks kätte nõude summad võimalikult kiiresti arvestades võlgniku hüva ja õigusi. Kohtutäitur teatas kohtule kirjalikus seisukohas, et vaidleb kaebusele vastu ja palku selle jätta rahuldamata. Täitur teatas, et tema menetluses on avaldaja suhtes kaks täiteasja: - Täiteasi 047/2013/1703 on algatatud Tartu Maakohtu 16.12.2013 otsuse 2-13-41047 ja Credit Plus OÜ avalduse alusel 20.12.2013. Nõude jääk koos täituri tasu ja täitekuludega (kulu 1,68€) on seisuga 01.10.2014 summas 3630,56€. Lisandunud on viivis 288 päeva eest (16.12.201301.10.2014) summas 2579,63€ ja viivise sissenõudmise eest on lisandunud kohtutäituri tasu 98,80€. Vara arestimise ja enampakkumise täitekulu 19,77€ (seisuga 28.10.2014). Kokku jääk 6328,76€. Nõudele lisandub viivis põhinõudelt (1791,41€) 0,5% alates 02.10.2014 päevas. - Täiteasi 047/2014/221 on algatatud Pärnu Maakohtu 26.02.2014 maksekäsu 2-13-51859/6 ja Jõgeva Elamu Halduse AS avalduse alusel 07.03.2014. Sissenõudja kinnitusel on Mxxxx tasunud täitmisel olevat võlga otse neile 10.03.2014 summas 30,83€ ja 16.04.2014 summas 38,82€. Täitemenetluses on nõude jääk seisuga 01.10.2014 koos täitemenetluse kuludega 919,88€. Mxxxxx Oxx võlgnevus Ivi Kalmeti menetlustes on 7248,64 eurot ja Credit Plus OÜ põhivõlale lisandub viivis 0,5% päevas. Mxxxxx Oxx nõuetele on viimane laekumine toimunud 05.09.2014. Perioodil detsember 2013 kuni 05.09.2014 on Mxxxxx Oxx nõuetele laekunud kokku 1103,46€. Mxxxx Oxx võlg suureneb lisanduva viivise tõttu täitemenetluse jooksul pidevalt. 06.10.2014 on võlgnikule saadetud täitmisteade Credit Plus OÜ lisandunud viivisele ja lisandunud kohtutäituri tasu otsus. Aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxx tagastati kiri hoiutähtaja möödumisel. Mõlemad sissenõudjad on soovinud sissenõude pöörata võlgniku vallasvarale, kinnisavarale ja nõudeõigustele. Sissenõude pööramine vallasvarale ja nõudeõigustele ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Seetõttu on vajalik pöörata sissenõue võlgniku kinnisvarale. Täiturile teadaolevalt on tekkinud võlgnevus ka korteri halduskulude osas. Naabrid soovivad, et korter kiiresti müüdaks ja nad saaksid maksejõulise naabri. Määratud enampakkumine alghinnaga 5000€ nurjus ja kohtutäitur määras uue enampakkumise alghinnaga 4500.-€, kordusenampakkumise tähtaeg on 07.11.2014.a kell 12.00. Suure tõenäosusega ei kata võlgniku korteri müük kõiki Mxxxxx Oxx võlgnevusi. Müügiga viivitamine võib kahjustada Credit Plus OÜ õigust saada võlgniku varast võimalikult suures ulatuses nõude rahuldamist, sest korteriühistu võib ostjalt nõuda, lisaks ostuhinnale, korteriga seotud võlga. Seeõttu väheneb korteri reaalne müügihind suureneva majanduskulu võla ulatuses. Võlgnikule on jäetud SEB panka võimalus kasutada mittearestitavat miinimumpalka. Hetkel puudub reaalne võimalus kogu Mxxxxx Oxxxvõla sissenõudmiseks muude vahendite arvel. Korteri müüki võib sissenõudja nõuda, sest see ei kuulu mittearestitava vara hulka (TMS § 66).

Kohtutäitur ei saa keelduda võlgniku vara müümisest - täitetoimingu tegemisest (TMS § 7), sest see on üks võimalik võla sissenõudmise viis.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks-riigilõivu tasumiseks, kuid avaldaja esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur võlgniku kinnisvarale sissenõuet pöörates kahjustanud võlgniku huve ja puudub alus võlgniku korteriomandi enampakkumise tühistamiseks. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seega on kohtutäituri kohustuseks kasutada seaduses lubatud võimalusi, et nõuda sisse võlausaldajale võlgniku võlgnevus, s.o täita täitedokument, milleks käesolevalt on 16.12.2013 kohtuotsus. Kohus leiab, et sissenõudjal on õigustatud ootus saada oma nõue rahuldatud võimalikult kiiresti ja korraga. Avaldaja ei saa ette heita täiturile, et see pole teinud kõike võla tasumiseks. Võla tasumise kohustus on ikkagi eelkõige võlgnikul ja täitur on vaid abiline juhuks, kui võlgnik kohustust ei täida. Kohtu hinnangul ei ole just võlgnik ise tegutsenud piisava aktiivsusega, et sissenõudja nõue saaks täies ulatuses kiirelt täidetud: kohtu hinnangul ei ole 9-kuuline periood, mille jooksul võlgnik tasus vaid vähem kui 1⁄4 nõudest, mõistlik kohtuotsuse täitmise tempo. Sellisel juhul saaks võlgnik kohustuse täidetud enam kui kolme aasta jooksul ja seda olukorras, kus sissenõudja on juba oma nõude maksmapanekuks pidanud pöörduma kohtusse ja kulutanud selleks lisaaega. Lisaks on võlgnikul täitmisel ka teine nõue. Kaebuses kohtule ei ole võlgnik samuti pakkunud välja muud kiiret nõude täitmise võimalust. Lisaks on kohustuse võimalikult kiire täitmine ka võlgniku huvides, sest täituri vastusest selgub, et sissenõudja nõudele lisanduvad viivised 0,5% päevas- seega iga mittetäidetud päevaga suureneb tasumisele kuuluv kohustus pidevalt. Samuti kaasnevad korteriomandiga kulud, mida võlgnik samuti ei pidavat täitma. Puudub vaidlus, et avaldajale kuuluv korteriomandi kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on täitemenetluses arestitud nõude katteks. Avaldaja ei ole arestimist vaidlustanud. Korteri arestimise eesmärk ongi vajadusel tagada vara olemasolu, et korraldada selle müük täitemenetluses. Kohtutäitur teatas kohtule, et sissenõudja on soovinud arestitud kinnisvara müüki ja täituril puudus õigus täitetoimingust keelduda, sest seadus ei anna selleks alust (TMS § 6, § 150-161). Kohus eelpool märkis, et sissenõudjal on ootus saada oma nõue täidetud ning kuna võlgnik ei täitnud seda muul viisil 9 kuu jooksul, lubab seadus sissenõudjal taotleda võlgniku vara müüki. Kohus leiab, et avaldaja väide nagu müüdaks korter alla selle tegeliku hinna, ei ole samuti asjakohane. Nimelt ei õnnestunud alghinnaga 5000 eurot, mida avaldaja pidas liiga madalaks, korterile ostjat leida. Üldiselt kujuneb kauba väärtus suuresti nõudlusest- sooda hinnaga kaubale on alati rohkem soovijaid, mis viib hinna tõusule. Kuna algse hinnaga ei olnud korterile aga ühtegi ostjat, on hind eeldatavalt liiga kõrge, mitte madal, nagu leiab avaldaja.

Vastuseks kaebuses esitatud väidetele märgib kohus ka, et kaebuse esitaja väited ena eeldatavast elukoha kaotusest ei ole kooskõlas faktiliset asjaoludega, sest kohtu hinnangul ei ole korter avaldaja eluruumiks. Nimelt on avaldaja ise kohtule esitatud avalduses teatanud kohtule teise elukoha andmed. Ka kohtutäiturilt saadus vastusest selgub, et avaldaja ei ela nimetatud korteris, sest talle ei õnnestunud nimetatud korterisse kätte toimetada 06.10.2014.a täitmisteadet. Avaldaja väited võimalikust töökoha kaotusest on aga täiesti üldsõnalised ja põhistamata. Kohus märgib, et töösuhte kestmine ei saa sõltuda asjaolust, kas isik omab kinnisvara või mitte. Muid seoses kohus töökoha ja koeteri omamise vahel ei näe. Kohus eeltoodust tulenevalt leiab, et keabuse rahuldamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus. TsMS § 172 lg 10 kohaselt jääb kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel tasutud riigilõiv selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevalt jääb kaebus rahuldamata ja seega jääb tasutud riigilõiv avaldaja kanda. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 jäävad avaldaja kanda ka muud menetluskulud, mida ta asja menetlemiseks tegi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.