lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-16420/22

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 16.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-16420/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-16420

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2013, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

TF Bank AB hagi Lilian Bõstrova vastu 2000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

2000 eurot hageja: TF Bank AB (endine Time Finans AB) (Rootsi registrikood 556158-1041, asukoht Box 947, 501 10 Borås, Rootsi Kuningriik), lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski ([email protected]); kostja: Lilian Bõstrova (ik 44203292722, elukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1.Jätta TF Bank AB hagi Lilian Bõstrova vastu põhinõude 1453,04 eurot, viivise 58,18 eurot, intressi 365,48 eurot ja kahju 123,30 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta TF Bank AB menetluskulud hageja enda kanda. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.TF Bank AB (endine ärinimi Time Finans AB) esitas kohtule hagi Lilian Bõstrova vastu. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu kokku kolmel korral kogusummas 28 532,93 krooni. Hageja rahuldas laenutaotlused, kandes 15.08.2008 8000 krooni, 19.04.2010 8000 krooni ja 29.03.2011 801 eurot kostja arveldusarvele. Kostja kohustus vastavalt kokkuleppele tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole. Kostja rikkus kohustust ja hageja ütles 10.02.2013 laenulepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2000 eurot, millest tasumata laen on 1 453,04 eurot, viivis ajavahemiku

11.02.2013 kuni 12.08.2013 eest 58,18 eurot, vähendatud intress ajavahemiku 15.08.2008 kuni 10.02.2013 eest 365,48 eurot ja kahju 123,30 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras ja intressi lepingus kokkulepitud määras (24% aastas). Hageja kahju seisneb inkassofirmale makstud teenustasus.

2.Kohus, lahendades käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, tegi hagejale ettepaneku esitada hagi põhistavad tõendid: laenulepingud 15.08.2008 ja 19.04.2010; kostja poolt tehtud tagasimaksete loend koos äranäitamisega, millise kohustuse katteks on hageja kostja tehtud makse lugenud (põhivõla tekkimise lahtikirjutus), põhjendus 1453,04 euro suuruse laenusumma pealt intressi arvestamisele alates 15.08.2008 intressimääraga 0,066% päevas.
4.Hageja asus seisukohale, et pea oma väiteid rohkem tõendama, sest kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kohus on seisukohal, et kuigi kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, on tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsustus. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (Riigikohtu 06.06.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12 (p 12)). Kohus lahendab käesolevat hagi sisuliselt, seega kõiki esitatud asjaolusid ja tõendeid kaaludes.
6.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
6.1.Hageja ei ole tõendanud laenu põhiosa võlgnevust summas 1453,04 eurot. Hagiavalduse põhjal andis kostja hagejale laenu kokku 28 532,93 krooni ehk 1823,59 eurot, millest hagi esitamise seisuga on võlas 1453,04 eurot. Hageja esitas kohtule kostja 13.08.2008 laenutaotluse 8000 krooni kohta, kostja 14.04.2010 laenutaotluse 8000 krooni saamiseks rahuldamise kinnituse ja 22.03.2011 laenulepingu 801 euro kohta ning väljavõtte kostja arveldusarvele tehtud väljamaksetest 15.08.2008 summas 8000 krooni, 19.04.2010 summas 8000 krooni ja 29.03.2011 summas 801 eurot. Kostja 07.05.2013 maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt võttis ta eralaenu 3 aastat tagasi. Seega kostja vaidlustab vähemalt 2008 aasta laenulepingu sõlmimise. Kohus arvestab kostja seletust TsMS § 405 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel, mille kohaselt võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all ning koguda tõendeid omal algatusel. 05.11.2013 määruses kohus juhtis hageja tähelepanu eelnimetatud vastuväitele ning tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid kostja võetud laenu ja tehtud tagasimaksete kohta, seega ei ole hagejale üllatuslik kostja seletuse arvestamine käesolevas kohtuasjas. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud Võlaõigusseaduse (VÕS) (lepingute sõlmimise hetkel kehtinud redaktsioonis) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija tahteavaldus kohustuste võtmiseks peab selle kehtimiseks olema kirjalikus vormis ning sisaldama VÕS § 404 lg 2 nimetatud andmeid laenutingimuste kohta. 22.03.2011 laenulepingus ei ole märgitud krediidi brutosummat või lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusummat. Hageja ei ole kohtule esitanud 15.08.2008 ja 19.04.2010 välja makstud laenusummade aluseks olevaid laenulepinguid. 13.08.2008 laenutaotlus sisaldab taotletava laenusumma suurust ja tagasimakse perioodi. 14.04.2010 laenutaotluse kinnitusest selgub üksnes krediidi netosumma. Kuivõrd kostja on taotletud rahasummad kätte saanud, siis on kõik sõlmitud lepingud kehtivad VÕS § 408 lg 2 alusel, mille kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hagiavalduse põhjal on kostja kõigi kolme lepingu alusel teinud põhiosamakseid 370,55 euro ulatuses (laenude kogusumma 1823,59 eurot miinus laenujääk 1453,04 eurot). Kostja vastuväite järgi on ta 3 aasta jooksul igakuiselt tagastanud 55 eurot, kuid nüüd on võlg kaks korda suurem võetud laenust. Kohtu hinnangul esineb vastuolu poolte seisukohtades nii sõlmitud laenulepingute arvus kui ka

kostja poolt tehtud maksete suuruses, mida hagiavalduses märgitu ja hageja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik kõrvaldada, kuid hageja ei esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks täiendavaid tõendeid. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Nõude tõendamine on hageja õigus, kuid nõude tõendamata jätmisel jäetakse hagi rahuldamata. Viimane kostjale antud laen oli summas 801 eurot, hagiavalduses nõutav põhivõlg on 1453,04 eurot, seega 652 eurot suurem, mis saab olla tekkinud ainult mõlema varasema laenukohustuse väidetava täitmatajätmise korral (8000 krooni on 511.29 eurot). Kostjal võla tekkimisel ei tohtinuks krediidiandja hiljem veel korduvalt (2010 ja 2011) laenu anda. Hageja enda laenutingimuste kohaselt hinnatakse iga avalduse menetlemisel avaldaja krediidikõlblikkust, s.h et krediidiinfo andmetel ei ole laenutaotlejal oma maksete tasumise osas võlgnevusi. Lepingute sõlmimise hetkel kehtinud krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 kohaselt krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.

6.2.Kuivõrd põhivõla suurus ei ole kohtu hinnangul tõendatud ja kohtul ei ole piisavalt andmeid õige viivise väljaarvutamiseks, siis ei ole ka põhjendatud võlajäägilt 1 453,04 eurot arvutatud viivise summas 58,18 eurot väljamõistmine ning see nõue tuleb jätta samuti rahuldamata.
6.3.Hagis esitatud intressinõue on põhjendamatu. Hagis on intressivõlgnevus arvutatud alates 15.08.2008, s.o esimese laenutaotluse alusel kostjale 8000 krooni ehk 511,29 euro ülekandmisest, samas arvestatakse seda laenujäägilt 1453,04 eurot. Ilma laenutingimusi teadmata (laenu tähtaeg, intressimäär, kas tegemist on annuiteetmaksega jms) ning ülevaateta kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta ei ole ainuüksi hagiavalduses esitatud arvestuse ja lisatud tõendite põhjal kolme erineval ajal antud laenu intressiarvestuse kujunemine arusaadav. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et ka hageja poolt vähendatud suuruses taotletav intress 365,48 eurot on põhjendatud. Siinjuures võib ka vähendatud suuruses intressinõue osutuda ülemääraseks, kui selgub, et laenulepingutes või (lepingu lugemisel sõlmituks sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses) kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud teabes puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või krediidi brutosumma kohta, sest VÕS § 408 lg 4 kohaselt loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus intressinõude 365,48 eurot rahuldamata.
6.4.Kohus leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 123,30 eurot võib olla toimunud, kuid kuna kostja poolt laenulepingu(te) täitmata jätmine ei ole tõendatud, ei ole kohtul seadusest tulenevat alust välja mõista väidetava lepingurikkumise tõttu tekkinud kahjusummat. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja taotles kostjalt menetluskulude summas 435 eurot väljamõistmist. Kostja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja