lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-53362/29

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-53362/29
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
817
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-53362 A Ri hagi A Ti vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2013 menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A Ri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A R xxxxxxxxxxxxx), Bergson

määrus

(IK xxxxxxxxxx, elukoht lepinguline esindaja Raivo

Kostja A T (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Deivi Vaht Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja kostja avaldus 28.06.2013 otsusega jättis Harju Maakohus A Ri hagi A Ti vastu 7988 euro saamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 04.09.2013 esitas kostja A T maakohtule TsMS § 174 lg 1 ja 3 alusel taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude 1300 eurot ning kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 määras väljamõistmiseks. Kostja kinnitas, et on kandnud antud tsiviilasjas

menetluskulusid kohtule esitatud ulatuses ning menetluskulud olid arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust põhjendatud ja vajalikud kostja õiguste kaitseks. Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude suurusega. Kulutatud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei vaielnud vastu, et kohtuistung kestis 40 minutit, kuid mõne leheküljelise hagimaterjaliga tutvumine ja vastuse koostamine ei saanud ilmselt võtta aega 4h. Lisaks on tunnihind 150 eurot kättesaamatu enamusele Tallinna advokaadibüroodele. Hageja palus kohtul määrata kostja menetluskuludeks õiglane hind. Maakohtu määrus 30.08.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 866,66 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. A Ti poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine: 1) hagimaterjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine 4h/600 eurot; 2) hageja 07.02.2012 vastusega tutvumine; konsultatsioon kliendiga 1h/150 eurot; 3) 08.02.2012 seisukohtade koostamine 1h/150 eurot; 4) 13.03.2012 kohtuistung 40 min/100 eurot; 5) kohtu 23.04.13 kirjaga tutvumine; kostja 14.05.2013 seisukohad 2h/300 eurot. Kokku 1300 eurot. Kohus juhtis menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-41784, milles kohus on asunud seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määr 156 eurot on õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge juhul, kui esindaja ei ole advokaat. Kohus märkis, et ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 156 eurot tund tavapärane ja sellist tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega juristi teenuse eest. Nimetatud tsiviilasjas asus kohus seisukohale, et mõistlikuks esindajatasu suuruseks on põhjendatud lugeda 100 eurot tunnis. Kohus, juhindudes eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest ning arvestades Deivi Vaht haridustaset ja lühiajalist praktikat (bakalaureuse kraadi omav isik, mille ta on omandanud 2007. aastal Akadeemias Nord) asus seisukohale, et praegu on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 100 eurot tunnis. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 7988 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 4470 eurot. Kostja poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. Kohus leidis, et A Tile esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on õigustatud. Kostja poolt tasutud õigusabikulud on mõistlikud, kuna vastavad asja keerukuseastmele ja mahukusele ning need tuleb jätta A Ri kanda. Kohtu hinnangul oli antud juhul esindaja poolt õigusabi andmisele kulutatud aeg, s.h hagimaterjalide, kohaldatava õiguse ja õiguspraktikaga tutvumisele kulunud aeg 4h, õigustatud. Lähtuvalt eeltoodust rahuldas kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus vähendas kostja lepingulise esindaja tasumäära 433,34 euro võrra (400+100+100+66,66+200). Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega mõista kostja kasuks välja menetluskuluna kokku 666,66 eurot. Hageja on endiselt seisukohal, et kostja esindajal ei võtnud hagimaterjalidega tutvumine ja hagile vastuse koostamine aega mitte 4 tundi vaid vähem, 2 tundi. Seega kuuluks menetluskulude summa vähendamisele veel 200 euro võrra.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lgst 6 ja § 659 üle. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegium, tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist kostja lepingulise esindaja tasu määramisel ning seega määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.