Kohtulahend

04.09.2013 esitas kostja XXXHarju Maakohtule TsMS § 174 lg 1 ja 3 alusel taotluse tsiviilasjas nr 2-11-53362 kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kostja kinnitab, et on kandnud antud tsiviilasjas menetluskulusid kohtule esitatud ulatuses ning menetluskulud olid arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust põhjendatud ja vajalikud kostja õiguste efektiivseks kaitseks. Õigusabilepingu kohaselt oli kokkulepitud tunnihind 150 € tund. Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev: 1) hagimaterjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine 4h/600 eurot; 2) hageja 07.02.2012 vastusega tutvumine; konsultatsioon kliendiga 1h/150 eurot; 3) 08.02.2012 seisukohtade koostamine 1h/150 eurot; 4) 13.03.2012 kohtuistung 40 min/100 eurot; 5) kohtu 23.04.13 kirjaga tutvumine; kostja 14.05.2013 seisukohad 2h/300 eurot. Kokku 1300 eurot. Kostja palub Alfred Rosenberg'ilt välja mõista XXXkasuks tsiviilasjas nr 2-11-53362 kantud menetluskulu 1300 eurot ning kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 määras. Hageja vastuväited Hageja ei nõustu kostja menetluskulude summa suurusega (1300 eurot). Hageja on seisukohal, et kostja poolt kulutatud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei vaidle vastu, et kohtuistung kestis 40 minutit, kuid mõneleheküljelise hagimaterjaliga tutvumine ja vastuse koostamine ei saanud ilmselt võtta aega 4h. Lisaks märgib hageja, et tunnihind 150 eurot on kättesaamatu enamusele Tallinna advokaadibüroodele. Hageja palub kohtul määrata kostja menetluskuludeks õiglane hind. Kohtumääruse põhjendused Harju Maakohus jättis 28.06.2013 otsusega Alfred Rosenberg ́i hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, kohtuotsus jõustus 21.08.2013. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 04.09.2013 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 1300 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 05.09.2013 kohtumäärusega kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. XXXavalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 1300 eurot. XXXpoolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine: 1) hagimaterjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine 4h/600 eurot; 2) hageja 07.02.2012 vastusega tutvumine; konsultatsioon kliendiga 1h/150 eurot; 3) 08.02.2012 seisukohtade koostamine 1h/150 eurot; 4) 13.03.2012 kohtuistung 40 min/100 eurot; 5) kohtu 23.04.13 kirjaga tutvumine; kostja 14.05.2013 seisukohad 2h/300 eurot. Kokku 1300 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja menetluskuludele järgmised vastuväited, mille kohaselt: 1) ei aktsepteeri hageja kostja lepingulise esindaja tunnihinda suuruses 150 eurot, kuna see on põhjendamatult kõrge. Hageja palub kohtul määrata kostja menetluskuludeks õiglane hind; 2) hageja poolt kulutatud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei vaidle vastu, et kohtuistung kestis 40 minutit, kuid mõneleheküljelise hagimaterjaliga tutvumine ja vastuse koostamine ei saanud ilmselt võtta aega 4h. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-41784, milles kohus on asunud seisukohale, et hageja esindaja tunnitasu määr 156 eurot on õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge juhul, kui esindaja ei ole advokaat. Kohus märkis, et ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 156 eurot tund tavapärane ja sellist tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega juristi teenuse eest. Nimetatud tsiviilasjas asus kohus seisukohale, et mõistlikuks esindajatasu suuruseks on põhjendatud lugeda 100 eurot tunnis. Kohus, juhindudes eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest ning arvestades Deivi Vaht haridustaset ja lühiajalist praktikat (bakalaureuse kraadi omav isik, mille ta on omandanud 2007. aastal Akadeemias Nord) asub seisukohale, et ka antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 100 eurot tunnis. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 7988 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 4470 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 1300 eurot. Seega, kostja poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et Andrei Thaum ́ile esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on õigustatud. Kostja poolt tasutud õigusabikulud on mõistlikud, kuna vastavad asja keerukuseastmele ja mahukusele ning need tuleb jätta Alfred Rosenberg ́i kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik vaidlus, nõue tulenes deklaratiivsest võlatunnistusest. Kohtu hinnangul on antud juhul esindaja poolt õigusabi

andmisele kulutatud aeg (s.h hagimaterjalide, kohaldatava õiguse ja õiguspraktikaga tutvumisele kulunud aeg 4h) õigustatud. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja tasumäära 433,34 euro võrra (400+100+100+66,66+200), seega kostja taotlus kuulub rahuldamisele summas 866,66 eurot. Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.