Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. ) ja K. M. ) 06.06.xx liitumis- ja teenuse osutamise lepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja andma kostjale kasutamiseks seadme. Kostja kohustus lepingu alusel tasuma hagejale osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest vastavalt esitatud arvetele ning maksma arvete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmise korral viivist. Maksetähtaeg, arvelduskonto ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hageja saatis kostjale arveid kostja postiaadressile xxxxxxxxxx-xxx ja alates 22.04.xx e-posti aadressile Hageja ja kostja lõpetasid 11.08.xx aktiga AKT-217806 KODU kolmikpaketi lepingu aadressil xxxxxxxxxx-xxx, kuid kostjal on endiselt tasumata mai, juuni, juuli ja augustikuu arved. Kuna kostja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjalt 181,11 euro väljamõistmist, millest 90,58 eurot on põhivõlg ja 90,53 eurot viivis. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja oma 13.09.xx kirjalikus vastuses hagile (tl 69-70) vaidleb hagile vastu. Kostja arvates on hagi põhjendamatult kohtu menetlusse võetud. Kostja arvates on hagiavalduses esitatud nõue aegunud. Paketileping oli lõppenud xx ning aprillis xx katkenud kliendisuhte lõpetas kostja augustis xx, kui tagastas seadme S. kontorisse, kus pretensioone ei esitatud. Hageja pole alates aprillist xx kostjale teenuseid osutanud, kuna kostja ei elanud enam alates xx aprillist xxxxxxx Tatari tänaval. Kostja pole ka hagile lisatud arveid saanud ning kostja arvates on need koostatud tagantjärele. Kostja arvates on hageja aastatel xx-xx hakanud aktiivselt nõudma klientidelt tasu osutamata teenuste eest, et näidata välisinvestoritele ennast domineeriva turuliidrina. Kostja jäi samade vastuväidete juurde ka 06.11.xx toimunud ärakuulamise käigus. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja oma 03.10.xx seisukohas (tl 72) leiab, et hagi pole aegunud. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna hageja esitas arved xx, oleks nõue aegunud seisuga 31.12.xx kell 00.01 ehk 01.01.xx. Hageja aga esitas 07.12.xx maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda arved osutatud teenuste eest ka perioodi eest, mil ta ei elanud liitumislepingus märgitud aadressi. Teenus kehtis liitumislepingus märgitud aadressil kuni lepingu lõpetamiseni 11.08.xx. Hageja ei ole koostanud arveid tagantjärele. Kostja esitas võlgnevusega seoses pretensiooni juba 24.10.xx. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et antud asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab xx eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja on olnud nõus kirjaliku menetlusega ning pole enda ärakuulamist soovinud. Kostja soovil on kohus kostja 06.11.xx ära kuulanud. Hageja väitel, mida tõendab liitumis- ja teenuste osutamise leping (tl 35) koos A. S. S. (tl 36-43) ja pole kohtu hinnangul sisuliselt vaidlustanud ka kostja, sõlmisid pooled 06.06.xx liitumis- ja teenuste osutamise lepingu L-302xx, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid Kodu kolmikpaketi alusel aadressil xxxxxxxxxx-xxx ning kostja kohustus maksma hagejale tasu osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest vastavalt hageja

2 (7)

esitatud arvetele. Pooltel ei ole kohtu hinnangul ka sisulist vaidlust asjaolu üle, et kuni xx aprillini hageja teenust osutas ning kostja ka teenuse eest tasus. Hageja väitel piirati xx aprillis kostjale osutatavat teenust seoses võlgnevusega, kuid 22.04.xx tasus kostja võlgnevuse ning teenus taastati 23.04.xx. Kostja ärakuulamisel antud seletuse kohaselt on võimalik, et xx aprillis teenust piirati seoses võlgnevusega, kuid kostja ei tea, kas teenus taastati, sest ta elas siis juba teises kohas ja hageja arveid enam ei saanud. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ning tõendab lepingu lõpetamise akt AKT-217806 (tl 49), lõpetasid pooled omavahelise liitumis- ja teenuse osutamise lepingu L-302xx 11.08.xx, mil kostja ühtlasi tagastas hagejale terminaliseadme. VÕS §-s 76 lg 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-s 82 lg 2 on sätestatud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohus leiab, et kuna pooled lõpetasid omavahelise liitumis- ja teenuse osutamise lepingu L-302xx alles 11.08.xx, lasus pooltel kuni selle ajani ka kohustus liitumis- ja teenuse osutamise lepingut täita so hagejal kohustus osutada kostjale lepingus ettenähtud teenust ja kostjal kohustus selle eest tasuda. Hageja kinnitusel osutati kostjale teenust kuni lepingu lõpetamiseni. Kostja enda kinnitusel ta liitumis- ja teenuste osutamise lepingus ettenähtud teenuse osutamise aadressil xxxxxxxxxx-xxx alates xx aprillist enam ei elanud. Selline kostja väide ei lükka kohtu arvates ümber hageja väidet, et teenust faktiliselt osutati. Kohtu arvates on see hageja väide eluliselt usutav, sest kostja valduses oli kuni 11.08.xx endiselt teenuse tarbimiseks vajalik terminaliseade ja pooltevaheline liitumisleping oli lõpetamata. Seega olid kostjal kõik võimalused hageja osutatava teenuse tarbimiseks. Pooltel on muuhulgas vaidlus ka asjaolu üle, kas hageja on esitanud kostjale liitumis- ja teenuste osutamise lepingus ettenähtud arveid. Hageja väitel on ta kostjale esitanud hagile lisatud järgmised arved: 01.05.xx arvest nr A-12672600 (tl 44) nähtuvalt pidi kostja hiljemalt 31.05.xx hagejale tasuma võla tõttu teenuse peatamise eest, piiratud kolmikpaketi kasutamise eest 22-23.04.xx ja Kodu Kolmikpaketi eest xx mais kokku 32,77 eurot ( sh ka võlgnevus 30.04.xx seisuga 0,09 eurot) 01.06.xx arvest nr A-12827541 (tl 45) nähtuvalt pidi kostja hiljemalt 30.06.xx hagejale tasuma 58,27 eurot, millest 25,50 eurot oli tasu Kodu kolmikpaketi eest juunis xx ja 32,77 eurot võlgnevus seisuga 31.05.xx. 01.07.xx arvest nr A-12966763 (tl 46) nähtuvalt pidi kostja hagejale tasuma hiljemalt 31.07.xx 85,73 eurot, millest 25,50 oli tasu Kodu kolmikpaketi eest juulis xx, 58,27 eurot võlgnevus seisuga 30.06.xx , 1,96 eurot viivis ajavahemiku eest 01.06.xx kuni 30.06.xx. 01.08.xx arvest nr A-13182274 (tl 47) nähtuvalt pidi kostja hagejale tasuma hiljemalt 31.08.xx hagejale 103,49 eurot, millest 14,15 eurot oli tasu Kodu kolmikpaketi eest augustis xx, võla tõttu teenuse piiramise eest, 85,63 eurot võlgnevus seisuga 31.07.xx ja 3,61 eurot viivis ajavahemiku eest 01.07.xx kuni 31.07.xx. 01.09.xx arvest nr A-13335026 (tl 48) nähtuvalt tegi hageja piiratud kolmikpaketi tagasiarvestuse 7,25 euro ulatuses ning kuna kostja võlgnevus seisuga 31.08.xx oli 103,49 eurot ja viivis ajavahemiku eest 01.08.xx kuni 31.08.xx oli 3,51 eurot, pidi kostja pärast tagasiarvestust hiljemalt 30.09.xx hagejale tasuma 99,75 eurot. Hageja kinnitusel väljastas ta kostjale arved lepingus märgitud aadressile. Kostja väitel ei ole ta eelnimetatud arveid saanud ja tema arvates on need koostatud tagantjärele. Erinevalt kostjast kohus leiab, et puudub alus arvata, et hageja nõude aluseks olevad arved on koostatud tagantjärele. Kostja on rõhutanud asjaolu, et lepingu lõpetamise hetkel hagejal temale pretensioone ei olnud. Ka lepingu lõpetamise aktis on märgitud, et pooltel ei ole teineteise suhtes pretensioone seoses lepingu

3 (7)

lõpetamisega, kuid see puudutab kohtu hinnangul üksnes lepingu lõpetamise endaga seonduvat. Samas on märgitud, et ei ole välistatud poolte pretensioonid teineteise suhtes tulenevalt poole vahel sõlmitud lepingust või seadusest. Kohus leiab, et nende kohustuste täitmist, mis olid kostjal tekkinud enne lepingu lõpetamist, sai hageja nõuda ka edaspidi. Et kostja sai hageja võimalikust nõudest tema vastu teadlikuks juba xx sügisel, järeldub asjaolust, et kostja on 24.10.xx esitanud hagejale avalduse (tl 73 pöördel), milles avaldab pahameelt hageja nõude üle ja selle üle, et kostja nimi on paigutatud Maksehäireregistrisse. Kui sel ajal poleks hagejal mingit nõuet kostja vastu olemas olnud, puudunuks kostjal vajadus sellise avaldusega hageja poole pöörduda. Liitumis- ja teenuse osutamise lepingu L-302xx lisaks oleva A. S. S. p 9.4 kohaselt pidi hageja edastama kostjale arved teenuse osutamise lepingus näidatud kliendi arveldusaadressile kirjalikult või kokkuleppel kliendiga elektroonsel kujul. Kostja ärakuulamisel kinnitas, et viimati saatis hageja temale arved e-posti aadressil mis oligi nendevahelise suhtlemise kanal kuni kostja töötamiseni A. . Kostja aktsepteeris selliselt saadetud arveid ja maksis ära. Kostja seletusega loeb kohus tõendatuks, et poolte kokkuleppel võis hageja arveid kostjale saata e-posti aadressil Üldtingimuste p 5.2.2 kohaselt oli kostjal kohustus hagejat koheselt informeerida enda isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada Lepingu ja Üldtingimuste nõuetekohast täitmist. Üldtingimuste p 9.5 kohaselt arve mittekättesaamine ei vabasta klienti perioodilise arve tähtajalise tasumise kohustusest. Kliendil on võimalik saada informatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta S. klienditeenindusest ja iseteenindusbüroo kaudu. Kostja ärakuulamisel kohtule kinnitas, et oma postiaadressi või e-posti aadressi muudatustest ta hagejat ei teavitanud. Kuna hageja võis kostjale arveid poolte kokkuleppel edastada elektroonselt, kuid kostja oma kontaktandmete muudatustest hagejat ei teavitanud, on arvete väidetav mittekättesaamine tingitud kostja enda käitumisest. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja valduses oli endiselt teenuse kasutamiseks vajalik terminaliseade, pooltevaheline liitumisleping oli lõpetamata, puudus kostjal igasugune alus arvata, et ta ei peaks midagi hagejale maksma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.xx otsuses asjas 3-2-1-5-08 (punktis 14) on asutud seisukohale, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Seega isegi juhul, kui lähtuda käesolevas asjas eeldusest, et hageja kostjale arveid ei esitanud, ei anna see alust hageja nõuet osutatud teenuste eest tasu väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Nagu kohus eespool tuvastas, oli pooltevaheline liitumisleping kuni 11.08.xx kehtiv ja kostja valduses hageja osutatud teenuse tarbimiseks vajalik terminaliseade. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtu arvates tõendavad hageja esitatud 01.05.xx, 01.06.xx. 01.07.xx, 01.08.xx ja 01.09.xx arved kostja põhivõlgnevust hageja osutatud teenuste eest ees kokku 90,58 eurot so võlgnevus Kodu kolmikpaketi kuutasu ja teenuse peatamise tasu näol, mis tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 10.1 kohaselt on pooled viivisemääraks kokku leppinud 0,2 % tähtaegselt laekumata summalt kalendripäevas. Nagu kohus eespool tuvastas, on kostjal tasumata mitu hageja

4 (7)

xx esitatud arvet. Hageja arvestuste kohaselt moodustaks lepingujärgne viivis hagi esitamise hetkeks 258,47 eurot, millest hageja nõuab põhivõlast väiksemat summat so 90,63 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.xx otsuses asjas 3-2-1-5-08 (punktis 14) on asutud seisukohale, et olukorras, kus on vaidlus asjaolu üle, kas hageja on kostjale arved edastanud, peab hageja tõendama, et ta kostjale arved esitas. Kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Käesolevas asjas ei ole kostja õigeks võtnud, et ta vaidlusalused arved hagejalt sai. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas ta oma 01.05.xx, 01.06.xx. 01.07.xx, 01.08.xx ja 01.09.xx arved kostjale esitas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et alates 22.04.xx saatis hageja kostjale arved e-posti aadressile. Sellisel viisil arvete esitamist võiks tõendada arvetega kaasnev e-kiri. Vaatamata asjaolule, et kostja oma vastuses hagile on eitanud arvete saamist, ei ole hageja täiendavaid tõendeid arvete kostjale edastamise kohta kohtule esitanud. Kuna hageja ei ole tõendanud arvete kostjale esitamist, leiab kohus, et viivise väljamõistmine kostjalt pole põhjendatud ning hagi tuleb viivise so 90,53 euro ulatuses jätta rahuldamata. Seoses kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud, märgib kohus järgmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Käesoleval juhul pidi kostja hagejale teenuse eest tasuma hageja esitatud arvete alusel. Seega kuuluvad hageja nõude puhul kohaldamisele TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teine lause. Hageja arved kuulusid tasumisele xx aasta jooksul. Seega algas hageja nõude aegumine xx kalendriaasta lõppemisest, täpsemalt 01.01.xx kell.00.00. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt hageja nõude aegumistähtaeg lõppes 31.12.xx kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja on Pärnu Maakohtule 07.12.xx esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis pooltevahelisest liitumislepingust ja arvest nr A-13182274 tuleneva põhivõlgnevuse 90,57 eurot ja viivise 90,52 eurot tasumist. Maksekäsu kiirmenetluses viidatud arve näol on tegemist ühega käesolevas asjas hageja nõude aluseks olevatest arvetest. Hageja nõue käesolevas menetluses tuleneb pooltevahelisest liitumis- ja teenuse osutamise lepingust. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda, et hageja nõue maksekäsu kiirmenetluses ja käesolevas hagimenetluses on sama. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse hetkel ei olnud hageja nõue aegunud ja tulenevalt TsüS §-st 160 lg 1 aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue aegunud. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

5 (7)

TsMS §-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõude on kohus rahuldanud 50 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus 50 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50 % kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on juba koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja (tl 52), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 15 eurot ning lepingulise esindaja kulu 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kuigi kohtu käsutuses pole maksekorraldust maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumise kohta, järeldub asjaolust, et Pärnu Maakohus on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetletud, et kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud. Hagile lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 15 eurot. Seega kokku on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 60 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja 30 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on menetluses lepingulise esindajana esindanud U. F. O. -st. J. O. -st 28.05.xx arve (tl 53) tõendab, et hageja peab J. O. -le tasuma esindustasu K. M. 159,78 eurot ( sh käibemaks 26,63 eurot). TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.xx määrusega nr 137 (alates 01.01.xx kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6240 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3xx eurot. Antud tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 181,11 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Lepingulise esindaja tegevus käesoleval juhul pole piirdunud üksnes hagi koostamise ja kohtule esitamisega, vaid seoses kostja vastuväidetega on hageja kohtule esitanud ka täiendava kirjaliku seisukoha ning tõendi. Seetõttu ei pea kohus lepingulise esindaja kulu iseenesest põhjendamatult suureks. Samas sisaldab hageja nõutav lepingulise esindaja kulu ka käibemaksu 26,63 eurot. Hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 6 järgi nõutavat kinnitust selle kohta, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks

6 (7)

hageja lepingulise esindaja kuluks 133,15 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kulu katteks välja 66,58 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 30 + 66,58 so 96,58 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja on esitanud 11.11.xx e-kirjaga oma menetluskulude nimekirja (tl 79), mille kohaselt on kostja menetluskuludeks sõidukulud 30 eurot seoses kohtusse ärakuulamisele ilmumisega ja A. B. meilisuhtluse ja telefonivestluste kulu 50 eurot. Menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ei ole kostja kohtule esitanud, kuigi 06.11.xx toimunud ärakuulamise käigus kohus selgitas kostjale vajadust esitada koos oma menetluskulude nimekirjaga ka kulude suurust tõendavad dokumendid. Kuludokumentide puudumise tõttu pole kostja kantud menetluskulude suurus tõendatud. Kuna kostja ei ole tõendanud oma menetluskulude suurust, jätab kohus kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1 kohaselt on põhinõude ja viivise summa 181,11 eurot (90,58 + 90,53). Kohus juhib poolte tähelepanu, et otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Seega apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on selgelt ebaõigesti kohaldatud materaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( TsMS § 637 lg 2-1)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.