Swedbank AS-i hagi XXX(X) vastu võlgnevuse 2 668,77 euro, intressi 373,47 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
3 778,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (reg kood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Hageja volitatud esindaja Marge Sillamaa (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja Kerli Kase (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX AS-i Swedbank kasuks võlg kogusummas 2 162,40 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend kaks eurot ja 40 eurosenti) eurot, millest põhivõlgnevus on 1 381,55 eurot, intress 159,80 eurot ja viivised kohtulahendi tegemise seisuga 621,05 eurot.
3.Välja mõista XXX AS-i Swedbank kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 381,55 eurolt alates 17.12.2013. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1 381,55 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 60% ulatuses XXX kanda ja 40% ulatuses AS-i Swedbank kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16. detsembrist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.26.03.2013. a esitas Swedbank AS kohtule hagi XXX vastu võlgnevuse 2 668,77 euro, intressi 373,47 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja XXXOÜ (registrist kustutatud) 08.06.2007. a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 100 000 krooni intressimääraga 14 % aastas. Tagastamise lõpptähtajaks oli 08.06.2010. a. 19.11.2009. a sõlmisid
hageja ja laenusaaja lepingu lisa 2, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et tagasimaksete alguskuupäevaks on 15.04.2008. a. 16.06.2007. a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, millega kostja võttis endale kohustuse tagada laenulepingust tulenevat kohustust kokku 114 000 krooni (s.o 7 285,93 euro) ulatuses. Käendaja on tasunud laenulepingust tulenevat võlgnevust kogusummas 3 707,46 eurot perioodi 22.04.2008. a kuni 03.07.2009. a jooksul. Hagiavalduse seisuga on võlgnevus 3 578,47 eurot, mis koosnev põhivõlgnevusest 2 668,77 eurot, intressist 373,47 eurot ja viivistest 536,23 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.08.05.2013. a vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole käitunud heauskselt, kuna maksepuhkuseks sõlmitud lepingust ei ole kostjat teavitatud. Lisaks, kuna hageja saatis 29.10.2009. a laenusaajale päringu laenusaaja majandusliku olukorra kohta meetmete tarvitusele võtmiseks paludes sellest hagejat teavitada 14 päeva jooksul, kusjuures hageja hoiatas, et meetmete tarvitusele võtmata jätmisel võib hageja lepingu üles öelda, kuid laenusaaja ei võtnud tarvidusele meetmeid sundlõpetamise vältimiseks, tuleb lugeda, et hageja ütles lepingu üles. Seega on hagi käesolevaga aegunud. Samuti, hageja ei ole teinud midagi selleks, et põhivõlgnikult võlgnevust sisse nõuda. Lisaks viitab kostja asjaolule, et kuna kostja on tasunud juba 3 707,46 eurot ning käenduse maksimummääraks on 7 285,93 eurot, palub kostja vähendada nii intresse kui ka viiviseid.
MENETLUSE KÄIK
3.29.05.2013. a seisukohas ei nõustu hageja, et oleks laenupuhkuse lepingu sõlmimisega kuidagi kostjat kahjustanud. Vastupidi, laenupuhkusega vältisid hageja ja põhivõlgnik viiviste tekkimist ning hageja on seisukohal, et puudus vajadus kostjat laenupuhkuse sõlmimisest teavitada. Hagejal ei ole kohustust esmalt pöörduda põhivõlgniku vastu kui on solidaarkohustus, mistõttu kostja väited selle kohta, et hageja ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist põhivõlgnikult, ei ole asjakohased. Hageja ei nõustu, et 29.10.2009. a päringut saaks võtta lepingu ülesütlemise teatena, kuna hageja seda nii ei mõelnud. Leping lõppes tähtaja möödumisega, mitte ülesütlemisega, mistõttu aegumine algas lepingu lõppemisest, s.o 08.06.2010. a, ja seega ei ole hagi aegunud. Intresside vähendamise taotlus ei ole põhjendatud, sest sellel puudub alus. Ka viiviste vähendamiseks puudub alus, kuivõrd on tegemist seadusjärgse viivisemääraga, kostja on olnud teadlik võlgnevusest, kuid ei ole asunud seda likvideerima, mistõttu on ise põhjustanud viiviste kogunemise. Lisaks ei ole kostja toonud välja aluseid viiviste vähendamiseks.
4.05.11.2013. a seisukohas palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada osaliselt, s.o summas 3 578,47 eurot, kuna kostja on teinud selles summas hagejale kompromissi ettepaneku, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostja jääb oma seisukohale kindlaks, et hageja 29.10.2009. a päringut põhivõlgnikule saab käsitleda ülesütlemise avaldusena juhul, kui põhivõlgnik ei täida hageja nõuet. Intresside ja viiviste vähendamise juurde jääb kostja samuti, kuivõrd hageja ei ole võtnud ette midagi, et põhivõlgnikult võlgnevust sisse nõuda, seega on hageja ise tekitanud viivisenõude.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja ja kostja on kohtule avaldanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega (hageja 12.11.2013. a menetlusdokumendis [tl 73]; kostja 05.11.2013. a menetlusdokumendis [tl 67]). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud:
•
•
•
•
•
•
• •
•
•
Hageja ja XXXOÜ (registrist kustutatud) vahel sõlmiti 08.06.2007. a laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja XXXOÜ-le laenu 100 000 krooni (s.o 6 391,16 eurot), intressimääraga 14% aastas, viivisemääraga 0,15% päevas, igakuise maksetähtpäevaga 15.kuupäev, tähtajaga kuni 08.06.2010. a koos maksegraafikuga (tl 6-11). Laenulepingu nr XXX tingimuste punktis 7.1. sisaldub kokkulepe, et intressi arvestamisel lähtub Pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenusaaja kohustub tasuma Intressi Pangale tagasi maksmata Laenusummalt Lepingu järgse Intressimäära alusel (tl 7). Laenulepingu nr XXX tingimuste punktis 7.1. sisaldub kokkulepe, et kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on Pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, Lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval (tl 7). 16.06.2007. a sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping nr XXX laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks maksimummääraga 114 000 krooni (s.o 7 285,93 eurot) (tl 14-15). 10.01.2008. a sõlmiti hageja ja XXXOÜ (registrist kustutatud) vahel laenulepingu nr XXX Lisa nr 1, milles lepiti kokku, et laenusumma tagasimaksete alguskuupäev on 15.04.2008. a koos uue maksegraafikuga (tl 12-13). 29.10.2009. a teatega palus hageja XXXOÜ-l (registrist kustutatud) teavitada hagejat kirjalikult 14 päeva jooksul käesoleva teatise kättesaamisest XXXOÜ poolt tarvitusele võetavatest meetmetest ja abinõudest, et vältida XXXOÜ sundlõpetamist äriregistri algatusel ning esitada kõnealune majandusaasta aruanne. Ühtlasi teatab Pank, et juhul, kui XXXOÜ ei teavita hiljemalt käesolevas teatises nimetatud tähtaja jooksul äriühingu sundlõpetamise vältimiseks kasutusele võetavatest meetmetest ja/või ei esita majandusaasta aruannet, tekib Pangal õigus lähtuvalt Panga üldtingimuste punktist 9. Leping üles öelda (tl 16). XXXOÜ kustutati registrist 18.05.2010. a. Asjaolu nähtub äriregistri teabesüsteemi väljavõttelt (tl 78). 21.07.2010. a avaldusega teatas hageja kostjale, et kuna laenulepingu nr XXX tähtaeg on möödunud (lõppes 08.06.2010. a) ja XXXOÜ ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, palutakse kostjal käenduslepingu alusel täita kohustus maksta 60 025,98 krooni (s.o 3 836,60 eurot), millest põhiosa võlg on 41 757,17 krooni, intressid 5 849,06 krooni ja viivised 12 419,75 krooni. Hageja palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 05.08.2010. a (tl 18). 11.08.2011. a avaldusega teatas hageja kostjale, et laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused on endiselt täitmata 5 380,92 euro ulatuses, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 2 668,77 eurot, intresside võlgnevusest 373,82 eurot ja viivistest 2 338,33 eurot. Tasumise tähtajaks on 26.08.2011. a (tl 26). Kostja on tasunud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 7 752,92 eurot, mis koosneb põhiosast 2 668,77 eurot, intressist 373,82 eurot ja viivistest 4 710,33 eurot, katteks 3 707,46 eurot järgnevalt: 22.04.2008. a 4 731,31 krooni, 05.05.2008. a 1 003,29 krooni, 19.05.2008. a 3 777,26 krooni, 28.08.2008. a 12 414,67 krooni, 15.09.2008,3 754 kooni, 16.10.2008. a 3 754 krooni, 17.11.2009. a 3 754 krooni, 15.12.2008. a 3 754 krooni, 13.01.2009. a 3 754 krooni, 09.02.2009. a 3 754 krooni, 09.03.2009. a 3754 krooni, 06.04.2009. a 3 754 krooni, 18.05.2009. a 3 754 krooni ja 03.07.2009. a 3 299,85 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust.
7.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 6 tuvastanud, et hageja ja XXXOÜ vahel sõlmiti 08.06.2007. a laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja XXXOÜ-le laenu 100 000 krooni (s.o 6 391,16 euro) intressimääraga 14% aastas, viivisemääraga 0,15% päevas, igakuise maksetähtpäevaga 15.kuupäev, tähtajaga kuni 08.06.2010. a koos maksegraafikuga. Samuti on
tuvastatud, et 16.06.2007. a sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping nr XXX laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks maksimummääraga 114 000 krooni (s.o 7 285,93 eurot). Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on esitanud kostja vastu antud lepingust tuleneva rahalise nõude. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt võib käendaja üldjuhul esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
8.Kostja on väitnud, et temale ei ole olnud teada, et 10.01.2008. a sõlmiti hageja ja XXXOÜ vahel laenulepingu nr XXX Lisa nr 1, milles lepiti kokku, et laenusumma tagasimaksete alguskuupäev on 15.04.2008. a koos uue maksegraafikuga, mistõttu on rikutud tema õigusi. Kostja oli laenulepingu nr XXX Lisa nr 1 sõlmimise ajal arvamusel, et tema käenduskohustuse aluseks olevast laenusummast on teatud osa XXXOÜ poolt kantud, mistõttu nimetatud lepingu lisa sõlmimisega, s.o maksepuhkusega, on tema õiguskindlust õõnestatud. Hageja on märkinud, et maksepuhkus on ka käendaja huvides, kuivõrd maksepuhkusega kindlustatakse maksepuhkuse ajaks kõrvalnõuete tekkimise vältimine. Poolte vahel puudub iseenesest vaidlus, et 10.01.2008. a hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX Lisa nr 1 oli sõlmitud eesmärgiga võimaldada põhivõlgnikule maksepuhkust. Kohus on tuvastanud, et 16.06.2007. a poolte vahel sõlmitud käenduslepingus nr XXX on kokku lepitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduse maksimummääras 114 000 krooni (s.o 7 285,93 eurot). Seega on kostja vastutus piiratud nimetatud summaga ning kuna hageja ja põhivõlgniku vahelise laenulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimine kostja kohustuste mahtu ei muutnud, siis ei ole alust järeldada, et antud kokkulepe kostja õigusi rikuks ja/või vabastaks teda käenduslepingus aluselt tekkinud kohustuste täitmisest.
9.Kostja on esitanud vastuväite lepingu lõpetamise kohta märkides, et leping on lõppenud ülesütlemisega tulenevalt hageja 29.10.2009. a avaldusest, milles hageja palus XXXOÜ-l teavitada hagejat kirjalikult 14 päeva jooksul käesoleva teatise kättesaamisest XXXOÜ poolt tarvitusele võetavatest meetmetest ja abinõudest, et vältida XXXOÜ sundlõpetamist äriregistri algatusel ning esitada kõnealune majandusaasta aruanne. Ühtlasi teatas hageja, et juhul kui XXXOÜ ei teavita hiljemalt käesolevas teatises nimetatud tähtaja jooksul äriühingu sundlõpetamise vältimiseks kasutusele võetavatest meetmetest ja/või ei esita majandusaasta aruannet, tekib Pangal õigus lähtuvalt Panga üldtingimuste punktist 9. Leping üles öelda. Kostja on seisukohal, et sellist teadet saab lugeda lepingu ülesütlemise teateks. Hageja kostja seisukohti lepingu ülesütlemise osas ei toeta märkides, et leping lõppes tähtaja möödumisega 08.06.2010. a. Hageja selgitab, et 29.10.2009. a avalduses on XXXOÜ-t hoiatatud
hageja poolt lepingu ülesütlemise õigusest eesmärgiga kohustada põhivõlgnikku teavitama, milliseid meetmeid viimane kavatseb sundlõpetamise vältimiseks tarvitusele võtta. Kohtule esitatud 29.10.2009. a avalduses on märgitud, et ühtlasi teatab Pank, et juhul, kui XXXOÜ ei teavita hiljemalt käesolevas teatises nimetatud tähtaja jooksul äriühingu sundlõpetamise vältimiseks kasutusele võetavatest meetmetest ja/või ei esita majandusaasta aruannet, tekib Pangal õigus lähtuvalt Panga üldtingimuste punktist 9. Leping üles öelda (tl 16). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-le 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtu hinnangul ei ole arvestades TsÜS § 75 lg 1 sätestatud tõlgendusreeglit alust järeldada, et hageja oleks avaldanud tahet laenuleping üles öelda, sest lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa tõlgendada 29.10.2009. a avaldust nii olukorras, kus kirjalikult on väljendatud põhivõlgnikule palvet teavitada võimalikest meetmetest vältimaks isiku sundlõpetamist ning vaid hoiatatud võimalikust lepingu ülesütlemisest.
10.Kohus on kohtuotsuse punktis 6 tuvastanud, et hageja ja XXXOÜ vahel sõlmiti 08.06.2007. a laenuleping nr XXX, tähtajaga kuni 08.06.2010. a. Samuti on kohus tuvastanud, et XXXOÜ kustutati registrist 18.05.2010. a. Vastavalt äriseadustiku § 2 lg-le 3 tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Pooled ei ole menetluses väitnud, et XXXOÜ lõppenuks õigusjärglusega. Seega ei saanud tulenevalt TsÜS § 26 lg-st 1 XXXOÜ seoses registrist kustutamisega olla enam tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjaks ning vaidlusalune laenuleping hageja ja põhivõlgniku vahel lõppes 18.05.2010. a, mistõttu ei saanud vaidlusalune laenuleping kehtida kuni selles märgitud tähtajani.
11.Kostja on viidanud ka krediidiasutuste seaduse § 83 lg-le 3 ning Eesti Panga presidendi 27.06.2000. a. määrusega nr 9 kinnitatud “Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“, kuid ei ole märkinud, kuidas see tema kui käendaja vastutust mõjutab. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2012. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-136-12 on sedastatud seisukoht, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Seega võiks eelnimetatud põhimõtte ja teavitamiskohustuse rikkumisel olla kahju hüvitamise nõue krediidisaajal, kuid esitatud asjaoludel käendaja vastutust võimalikud rikkumised vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel või teavitamiskohustuse täitmisel, ei mõjuta.
12.Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite märkides, et kuna leping öeldi 29.10.2009. a avaldusega üles, on hagi aegunud. Hageja sellega ei nõustu. Nagu eespool märgitud, on kohus jõudnud järeldusele, et vaidlusalune laenuleping lõppes laenusaaja registrist kustutamisega 18.05.2010. a. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ile 154 on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
13.Kohus on tuvastanud, et kostja on tasunud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 7 752,92 eurot katteks 3 707,46 eurot järgnevalt: 22.04.2008. a 4 731,31 krooni, 05.05.2008. a 1 003,29 krooni, 19.05.2008. a 3 777,26 krooni, 28.08.2008. a 12 414,67 krooni, 15.09.2008,3 754 kooni, 16.10.2008. a 3 754 krooni, 17.11.2009. a 3 754 krooni, 15.12.2008. a 3 754 krooni,
13.01.2009. a 3 754 krooni, 09.02.2009. a 3 754 krooni, 09.03.2009. a 3754 krooni, 06.04.2009. a 3 754 krooni, 18.05.2009. a 3 754 krooni ja 03.07.2009. a 3 299,85 krooni. Käesoleva kohtuotsuse punktis 6 on tuvastatud 10.01.2008. a hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX Lisa nr 1, mille juurde kuuluvast maksegraafikust nähtub, et 15.07.2009. a. oli esimene põhiosa osamakse summas 3 266,80 krooni tegemise tähtpäev. Põhiosa osamakse summas 3 289,93 krooni tasumise tähtajaks oli 15.08.2009. a, osamakse summas 3 329,61 krooni tasumise tähtajaks oli 15.09.2009. a, osamakse summas 3 382,30 krooni tasumise tähtajaks oli 15.10.2009. a, osamakse summas 3 410,52 krooni ja osamakse summas 3 461,50 krooni tasumise tähtajaks oli 15.12.2009. a. Intressi osamakse summas 506,10 krooni tasumise tähtajaks oli 15.07.2009. a, osamakse summas 503,44 krooni tasumise tähtajaks oli 15.08.2009. a, osamakse summas 503,44 krooni tasumise tähtajaks oli 15.09.2009. a, osamakse summas 487,20 krooni tasumise tähtajaks oli 15.10.2009. a, osamakse summas 503,44 krooni ja osamakse summas 487,20 krooni tasumise tähtajaks oli 15.12.2009. a (tl 20-25). Seega algas nõude aegumine
1.jaanuaril 2010. a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 154 arvestades 31. detsembril 2012. a kell 24.00. Hageja pidi tulenevalt TsÜS § 154 oma nõude kostja vastu esitama hiljemalt 31.12.2012. a. Hageja esitanud kohtule hagiavalduse 26.03.2013. a (nähtub kohtutoimiku lk 1), mistõttu on aegunud põhiosa ja intressi osamaksed, millised muutusid sissenõutavaks 2009. aastal. Seega on põhiosa osamaksed kogusummas 20 140,66 krooni, s.o 1 287,22 eurot ja intressi osamaksed kogusummas 2 990,82 krooni, s.o 191,15 eurot vastavalt TsÜS §-le 154 aegunud.
14.Käesoleva kohtuotsuse punktis 6 on tuvastatud 10.01.2008. a hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX Lisa nr 1, mille juurde kuuluvast maksegraafikust nähtub, et põhiosa osamakse summas 3 493,29 krooni tasumise tähtajaks oli 15.01.2010. a, osamakse summas 3 535,45 krooni 15.02.2010. a, osamakse summas 3 595,24 krooni 15.03.2010. a, osamakse summas 3 621,63 krooni 15.04.2010. a, osamakse summas 3 667,90 krooni 15.05.2010. a ja viimane osamakse, milline muutus sissenõutavaks laenulepingu lõppemisel, s.o 18.05.2010. a, summas 3 703 krooni. Seega moodustub põhiosa võlg 21 616,51 krooni, s.o 1 381,55 eurot, milline nõue ei ole aegunud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Intressi osamakse summas 503,44 krooni tasumise tähtaeg oli 15.01.2010. a, osamakse summas 503,44 krooni 15.02.2010. a, osamakse summas 454,72 krooni 15.03.2010. a, osamakse summas 503,44 krooni 15.04.2010. a ja osamakse summas 487,20 krooni 15.05.2010. a. Kohus käesoleva kohtulahendi punktis 6 tuvastanud, et laenulepingu nr XXX tingimuste punktis
7.1.on kokku lepitud, et intressi arvestamisel lähtub Pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenusaaja kohustub tasuma Intressi Pangale tagasi maksmata Laenusummalt Lepingu järgse Intressimäära alusel. Hageja on esitanud kohtule AS-i Swedbank lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte, millel on kajastatud ka intresside võlgnevuse arvestus (tl 20-25). Kuna kostja ei ole hageja esitatud võlgnevuse arvestusele vastu vaielnud, lähtub kohus hageja esitatud intressiarvestusest (TsMS § 231 lg 4). Kohus on jõudnud järeldusele, et laenuleping nr XXX lõppes XXXOÜ kustutamisega Äriregistrist 18.05.2010. a, mistõttu sai hageja arvestada ka intresse vaid antud tähtajani. Hageja ja XXXOÜ vahel 08.06.2007. a sõlmitud laenulepingus nr XXX oli kokku lepitud intressimäär 14 % aastas. Laenulepingu nr XXX kohaselt on maksete arvestamise igakuiseks maksetähtpäevaks 15.kuupäev. Laenusumma põhivõlgnevus 15.05.2010. a seisuga oli 41 757,17 krooni s.o 2 668,77 eurot. Kuna kohus loeb lepingu lõppenuks 18.05.2010. a, on põhjendatud pärast 15.05.2010. a. alljärgnev intressiarvestus:
Lõpp-päev Alguspäev 18.5.10 16.5.10
Põhivõlg
(EEK)
41 757,17
Intress (aastas) Lisanduvad päevad 14,00%
Intress
(EEK)
48,05
Seega muutus viimane osamakse sissenõutavaks laenulepingu lõppemisel, s.o 18.05.2010. a, summas 48,05 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole intressi osamaksed kogusummas 2 500,29 krooni, s.o 159,80 eurot aegunud ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Kostja on esitanud taotluse intresside vähendamiseks. Kuna seadus võimaldab nõuda vaid viivitusintressi vähendamist, ei ole kohtul alust kaaluda raha kasutamise eest kokkulepitud intressi vähendamist.
16.Käesoleva kohtuotsuse punktis 6 kohus tuvastanud, et hageja ja XXXOÜ vahel 08.06.2007. a sõlmitud laenulepingus nr XXX lepiti kokku viivise määras 0,15 % päevas (s.o 54,75 % aastas). Laenulepingu nr XXX tingimuste punktis 7.1. on kokku lepitud, et kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on Pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, Lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 536,23 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudest seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja on esitanud viiviste vähendamise taotluse märkides, et kuna hageja ei ole püüdnud kordagi XXXOÜ-lt võlgnevust välja nõuda, on hageja nõue kostja vastu viiviste osas pahatahtlik. Lisaks on kostja juba eelnevate maksetega viiviseid suuruses 44,77 eurot tasunud, mistõttu ei ole täiendavalt viiviste väljamõistmine põhjendatud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei olnud hagejal iseenesest kohustust eelnevalt pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks põhivõlgniku poole, mistõttu ei ole kohtul alust arvestada seda erakorralise asjaoluna lepingus kokkulepitud viivise vähendamiseks (VÕS § 162). AS-i Swedbank lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte kohaselt on hageja arvestanud viiviseid 15.08.2009. a summas 147 krooni, 15.09.2009. a summas 305,04 krooni, 15.10.2009. a summas 444,90 krooni, 15.11.2009. a summas 616,90 krooni ja 15.12.2009. a summas 750,60 krooni, seega kogusummas 2 264,44 krooni, s.o 144,72 eurot. Seega nimetatud perioodil hageja arvestatud viiviste nõue kogusummas 144,72 eurot on vastavalt TsÜS §-le 154 aegunud. Alates 2010. a on hageja arvestanud viiviseid 15.01.2010. a 936,51 krooni, 15.02.2010. a 1 098,95 krooni, 15.03.2010. a 1 141 krooni, 15.04.2010. a 1 430,65 krooni, 15.05.2010. a 1 547,40 krooni. Kuna kohus on leidnud, et leping lõppes 18.05.2010. a, mil muutus sissenõutavaks ka viimane põhiosa osamakse summas 3 703 krooni, saaks hageja arvestada perioodil 15.05.201018.05.2010. a viiviseid võlgnetavalt summalt 38 054,17 krooni (41 757,17 krooni – 3 703 krooni) alljärgnevalt: Viivis Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (EEK) Viivis (aastas) Viivitatud päevi
(EEK)
18.5.10 16.5.10 38 054,17 54,75%
171,24 Ja edasi peale lepingu lõppemist tervelt võlgnetavalt laenusummalt kuni hagiavalduse esitamiseni on viivisearvestus alljärgnev:
Seega on hagiavalduse esitamise seisuga hagejal õigus arvestada viiviseid kogusummas 71 592,21 krooni, s.o 4 575,58 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt viivised, mis hagiavalduse esitamise seisuga on 536,23 eurot. Lähtudes eeltoodud viivisearvestusest on antud nõue ka põhjendatud. Lisaks on hageja esitanud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise nõude alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras võlgnetavalt põhivõlgnevuse summalt. Kuna kohtu hinnangul on hageja nõue põhivõla saamiseks põhjendatud summas 1 381,55 eurot, arvestab kohus antud summalt ka viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kuni 14.04.2013. a kehtinud redaktsiooni kohaselt viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 15.04.2013. a redaktsioonist loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2013. a ilmunud teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013. a 0,50 %. Viivised on kohus välja arvestanud vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates 26.03.2013. a kuni kohtuotsuse tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev 14.4.13 26.3.13 16.12.13 15.4.13
Kuna kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks ning arvestades, et tulevikus sissenõutavaks muutuvad viiviseid nõuab hageja seaduses sätestatud määras, ei pea kohus kostja viiviste vähendamise taotlust põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista välja hagi esitamise seisuga viivised summas 536,23 eurot ning lisaks viivised kohtuotsuse tegemise seisuga summas 84,82 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista seaduses sätestatud määras viivised põhivõlgnevuselt summas 1 381,55 eurot alates 17.12.2013. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kokku kui 1 381,55 eurot. Kohtu poolt välja mõistetud põhivõlg, intress ja viivis ei ületa 16.06.2007. a poolte vahel käenduslepingus nr XXX kokku lepitud käendaja vastutuse maksimummäära 114 000 krooni (s.o 7 285,93 eurot).
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista käenduslepingust nr XXX, mis on sõlmitud laenulepingu nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, võlgnevus kogusummas 2 162,40 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 381,55 eurot, intress 159,80 eurot ja viivised kohtulahendi tegemise seisuga 621,05 eurot. Lisaks seaduses sätestatud määras viivised põhivõlgnevuselt summas 1 381,55 eurot alates 17.12.2013. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1 381,55 eurot.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on hagihinnast tulenevalt ca 60 %, tuleb menetluskulud 60 % ulatuses jätta kostja kanda ja 40 % ulatuses hageja kanda.
Kohus selgitab, et rahuldatud haginõude menetluskulude jaotamise osas on arvestanud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude rahuldamisel arvestust vastavalt TsMS §-ile 133 lg 2 ehk siis hagi on rahuldatud hagihinnaliselt summas 2 279,83 eurot [põhivõlgnevus 1 381,55 eurot + intress 159,80 eurot + kohtuotsuse tegemise seisuga seaduses sätestatud määras viivised 621,05 eurot + ühe aasta eest arvestatud viivised kohtulahendi tegemise seisuga summas 117,43 eurot (1 381,55 eurot x 8,5 %)], mis on hagihinnast 3 778,63 eurot cà 60 %. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-le 1 ja 3)