Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik

2-13-14577

01.04.2013 esitas XXX avalduse osaühingu XXX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb OÜ XXX XXXtöölepingust tulenevalt 9 260.93 eurot, s.h 24.01.2011 töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4-2/3783-10 väljamõistetud keskmine töötasu 4 532.36 eurot, hüvitis 3 399.27 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis summas 1 329.30 eurot. Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 26.03.2013 e-kirjast nähtuvalt ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda. 19.02.2013 ja 22.02.2013 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud 22.02.2013. Võlausaldaja kinnitab, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust tasunud ja palub määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 17.04.2013 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, millest nähtub, et puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded ja katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on aruande kohaselt kohustusi kokku vähemalt 25 742.19 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik anda vastuseid võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ajavahemikus 2010.a – 2011.a. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamisdokumente. Ajutine pankrotihaldur on seisukohtade kujundamisel lähtunud võlgniku 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruandest. Võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid alates 2010.a. Kanded võlgniku pangakontodel lõppevad ajavahemikus 2010.a 2011.a. Kuna võlgnik ole ajutisele pankrotihaldurile üle andnud oma raamatupidamise dokumente, mistõttu ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. 28.05.2013 määras kohus XXX osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. 09.06.2013 kustutati võlgnik äriregistrist. Kanne tehti registripidaja algatusel. Ajutine pankrotihaldur edastas 30.07.2013 Harju Maakohtu registriosakonnale taotluse kande muutmiseks ja kustutatud võlgniku äriühingu taastamiseks. Harju Maakohtu 14.08.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-37405 jäeti ajutise pankrotihalduri avaldus käiguta ja anti võimalus puuduste kõrvaldamiseks. 19.09.2013 on võlgniku suhtes äriregistris tehtud tegevuse jätkamise kanne.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-13-14577 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. 01.04.2013 esitas XXX avalduse osaühingu XXX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb OÜ XXX XXX töölepingust tulenevalt 9 260.93 eurot, s.h 24.01.2011 töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4-2/3783-10 väljamõistetud keskmine töötasu 4 532.36 eurot, hüvitis 3 399.27 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis summas 1 329.30 eurot. Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 26.03.2013 e-kirjast nähtuvalt ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda. 19.02.2013 ja 22.02.2013 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud 22.02.2013. Ajutise pankrotihaldur on oma aruandes kinnitanud võlausaldaja nõude olemasolu pankrotiavalduses toodud suuruses. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus ja pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldaja nõue pankrotiavalduses toodud suuruses rahuldamata, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. 09.06.2013 kustutati võlgnik äriregistrist. Kanne tehti registripidaja algatusel. Ajutine pankrotihaldur edastas 30.07.2013 Harju Maakohtu registriosakonnale taotluse kande muutmiseks ja kustutatud võlgniku äriühingu taastamiseks. Harju Maakohtu 14.08.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-37405 jäeti ajutise pankrotihalduri avaldus käiguta ja anti võimalus puuduste kõrvaldamiseks. 19.09.2013 on võlgniku suhtes äriregistris tehtud tegevuse jätkamise kanne. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole tema

2-13-14577 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 25 742.19 eurot, millest maksuvõlad moodustavad 16 425.26 eurot ja võlad töövõtjatele 9 260.93 eurot. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamisdokumente. Viimased olemasolevad andmed võlgniku majandustegevuse kohta on võlgniku 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruanded. Võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid alates 2010.a. Kanded võlgniku pangakontodel lõppevad ajavahemikus 2010.a - 2011.a. Võlgniku majandustegevuse tulemuseks seisuga 31.12.2008 oli kahjum 621 409 krooni, mille tagajärjel muutus võlgniku omakapital negatiivseks 448 279 krooni. Seisuga 31.12.2009 oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kasum 522 934 krooni, kuid see ei viinud võlgniku omakapitali vastavuse äriseadustiku § 136 nõuetega, vaid seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -8 320 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad vahendid, mis võimaldavad võlgnikul majandustegevust jätkata. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 742.19 eurot ja vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamisdokumente. Viimased olemasolevad andmed võlgniku majandustegevuse kohta on võlgniku 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruanded. Võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid alates 2010.a. Kanded võlgniku pangakontodel lõppevad ajavahemikus 2010.a - 2011.a. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine on nõuetekohaselt korraldamata, sest võlgniku raamatupidamine on korradamata alates 2010.a, siis on võlgniku juhatuse liikmed XXX, kes oli võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikus 01.09.2006 – 28.06.2011; XXX, kes oli võlgniku juhatuse liige ajavahemikus 28.06.2011 – 26.07.2011; XXX, kes oli võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikus 26.07.2011 – 11.10.2011; XXX, kes oli võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikus 11.10.2011 – 18.09.2012 ning XXXja XXX, kes on olnud võlgniku juhatuse liikmeteks alates 18.09.2012 kuni käesoleva ajani. Eelnimetatud võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt puudub ülevaade võlgniku majanduslikust olukorrast. Vaatamata asjaolule, et eelnimetatud võlgniku juhatuse liikmed ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt, leiab kohus, et eelnimetatud võlgniku juhatuse liikmed pidid olema teadlikud võlgniku majanduslikust olukorras ehk võlgniku maksejõuetusest, kuna viimaste äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne, s.t võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kahjum 621 409 krooni, mille tagajärjel muutus võlgniku omakapital negatiivseks 448 279 krooni ja kuigi seisuga 31.12.2009 oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kasum 522 934 krooni, ei viinud võlgniku omakapitali

2-13-14577 vastavuse äriseadustiku § 136 nõuetega, vaid seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital 8 320 krooni. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. KarS § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liikmed: XXX, kes oli võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikus 01.09.2006 – 28.06.2011; XXX, kes oli võlgniku juhatuse liige ajavahemikus 28.06.2011 – 26.07.2011; XXX, kes oli võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikus 26.07.2011 – 11.10.2011; XXX, kes oli võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikus 11.10.2011 – 18.09.2012 ning XXXja XXX, kes on olnud võlgniku juhatuse liikmeteks alates 18.09.2012 kuni käesoleva ajani, ei täitnud võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustust ega esitanud võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel ÄS § 180 lg 51 sätestatud 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, mistõttu muutus võimalikuks võlgniku vara vähenemine pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist ja mille tulemusel võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja raamatupidamise korraldamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuste rikkumised on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku eelnimetatud juhatuse liikmed raamatupidamise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus on eelenvalt analüüsind võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvigu ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Kohtu hinnangul esinevad kohtumääruses viidatud alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu.

Harju Maakohus tegi 28.05.2013 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta osaühingu XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul osaühingu XXX ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu XXX pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-13-14577

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.