Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

käesolev

kohtumäärus

kätte

menetlusosalistele

ja

XXXOÜ

likvideerijale XXX ning saata pärast jõustumist kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXOÜ (avaldaja) esitas 02.09.2013 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles XXXOÜ (kustutatud) likvideerimist ja XXX likvideerijaks määramist. Avalduse kohaselt oli XXXOÜ (kustutatud) äriregistrist kustutamisel avaldaja osanik osalusega 19 170 eurot. Kuivõrd XXXOÜ (kustutatud) on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara, sh osakut, käsutada ja huvitatud isiku (avaldaja) õigusi realiseerida. Avaldaja on taotlenud määrata likvideerijaks XXX, kes on nõus asuma likvideerijaks, omab pankrotihaldurina piisavalt teadmisi ja oskusi likvideerimismenetluse läbiviimiseks ning ei soovi likvideerimismenetluse raames tekkinud hüvitamisele kuuluvate kulutuste ja tasu kohtu poolt kindlaksmääramist. Alternatiivselt on avaldaja esitanud likvideerija kandidaadiks XXX (X), kes on tegelenud avaldaja väitel edukalt erinevate äriühingute juhtimisega ja on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Puudutatud isik (esindaja XXX) ei ole nõus XXX likvideerijaks määramisega võimaliku huvide konflikti tõttu. XXX on XXXOÜ teise osaniku OÜ Ühiskodu ainuosanik ja juhatuse liige ning omab äriühingu kaudu ligikaudu 49% XXXOÜ osalust. Sellest asjaolust tulenevalt oleks XXX võimalik võõrandada XXXOÜ-le (kustutatud) kuuluv XXXOÜ osa võimalikult madala hinnaga endaga seotud äriühingule. Puudutatud isik leiab, et tagamaks aus ja XXXOÜ (kustutatud) osaniku huve kaitsev likvideerimise menetlus, on mõistlik määrata likvideerijaks XXXOÜ (kustutatud) viimane juhatuse liige ja osanik XXX. XXX ei soovi ka XXX likvideerijaks määramist, kuna tegemist on avaldaja endise juhatuse liikmega, mistõttu on ta tihedalt seotud nii avaldajaga kui ka avaldaja juhatuse liikme XXX . Avaldaja ei ole omakorda XXX likvideerijaks määramisega nõus ja leiab, et XXX ei ole võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. XXX põhjustas XXXOÜ (kustutatud) juhatuse liikmena XXXOÜ (kustutatud) kustutamise registrist, jättes täitmata juhatuse liikme kohustuse korraldada äriühingu raamatupidamist. Registrist kustutamise põhjuseks oli majandusaasta aruannete esitamata jätmine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et avaldus XXXOÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks kuulub rahuldamisele. Likvideerija määrab kohus vastavalt avaldaja taotlusele.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne puudutatud isiku registrist kustutamist läbi osaühingu likvideerimismenetlust ning avaldaja väite põhjal on osaühingul jaotamata vara. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia XXXOÜ (kustutatud) likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Seoses XXXOÜ (kustutatud) likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Avaldaja on esitanud kaks likvideerija kandidaati, kes on avaldanud oma nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks. Avaldaja palub mitte määrata XXX likvideerijaks. Puudutatud isik XXX palub määrata likvideerijaks teda ja mitte määrata likvideerijaks avaldaja pakutud isikuid. TsMS § 475 lg 1 p-st 11 tulenevalt vaatab kohus juriidilisele isikule likvideerija määramise läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt ÄS § 206 lg-st võiks olla mõistlik määrata äriühingu likvideerijaks äriühingu endine juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei ole XXXOÜ (kustutatud) viimase juhatuse liikme XXX likvideerijaks määramine põhjendatud. Äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt oli XXX XXXOÜ (kustutatud) juhatuse liige alates 30.07.2008 kuni 27.05.2013. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu juhatus osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg-st 1 tulenevalt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtub, et XXXOÜ (kustutatud) ei ole esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet ning on 27.05.2013 registrist kustutatud majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Seega on XXX täitnud XXXOÜ (kustutatud) juhatuse liikmena oma seadusest tulenevaid kohustused olulisel määral täitmata. See annab kohtu hinnangul põhjendatud aluse kahelda, kas XXX asuks likvideerijana oma kohustusi tulevikus kohaselt täitma.

Kohus märgib ka, et enne äriühingu registrist kustutamist oli XXX võimalik likvideerida XXXOÜ (kustutatud) ausa ja osaniku huve kaitsva likvideerimismenetluse käigus. Seda ei ole XXX juhatuse liikmena teinud. Mõlemad avaldaja esitatud likvideerija kandidaadid vastavad kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lgs 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimelised oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehe andmetel omab XXX õigust tegutseda pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotihaldurina suudab XXX likvideerimist eelduslikult vajalikul tasemel läbi viia. Seetõttu määrab kohus likvideerijaks XXX . Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul aluseid avaldaja poolt nimetatud teise kandidaadi eelistamiseks. Seonduvalt puudutatud isiku väidetega võimaliku huvide konflikti kohta XXX likvideerijaks määramise puhul märgib kohus järgmist. Tulenevalt TsMS § 4772 lg-st 1 teostab kohus hagita menetluses tema poolt nimetatud isiku üle järelevalvet. Kohus märgib samuti, et likvideerija ei pea ÄS § 216 lg 5 kohaselt vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku ning ÄS § 220 kohaselt vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: •

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

•

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma osaühingu dokumendid hoiule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

likvideerijale,

arhiivipidajale

või

muule

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1).

Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 4772 lg-st 1 määrab kohus, et likvideerijal tuleb pärast ülesannete täitmist kohtule esitada selle kohta aruanne. Kohustuse täitmata jätmise korral võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.